Obsah (5)

§ 201§ 108§ 109§ 118§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

§ 201lg 4 alusel ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendusi ei korda.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

1. Apellatsioonkaebuses on kaebaja jätkuvalt seisukohal, et vanglaametnike tegevusetus, täpsemalt kaebaja isa surma kohta telefoni teel saadud teabe kaebajale edasi andmata jätmine, tekitas talle mittevaralise kahju. Ringkonnakohus kaebaja seisukohta ei jaga.
2. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 alusel võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 alusel võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVastS § 7 lg 1 ja § 9 järgi on mittevaralise kahju hüvitamise üheks eelduseks avaliku võimu kandja õigusvastane tegu.
3. Viru Vangla on kohtuvaidluses kinnitanud, et vanglale laekunud teavet kaebaja isa surmast ei antud kaebajale edasi ning ametnike tegevuses oli puudujääke. Ringkonnakohus järeldab, et lähedase inimese surmast kinnipeetava teavitamata jätmine ei olnud vangla tavapärane käitumine, vaid ametnike inimliku eksimuse tulemus. Vangla on seetõttu kaebaja ees nii suuliselt kui ka kirjalikult vabandanud.
4. Halduskohus tuvastas, et kaebaja sai isa surmast ja
5. juunil 2019 toimuvatest matustest teada
6. juuni
7. a õhtul emale helistades. Ringkonnakohus mõistab, et lähedase inimese surmast teadasaamine võib tekitada emotsionaalse seisundi, kuid täiskasvanud inimeselt saab eeldada, et mõne aja möödudes ta mõistab olukorda ning suudab avaldada oma seisukohta matustel osalemise soovi osas. Asjas puuduvad tõendid, et kaebaja oleks vanglale edastanud enda soovi matustel osalemiseks ja esitanud taotluse vanglast väljaviimiseks. Apellatsioonkaebuses kaebaja selgitab, et oleks saanud helistada sugulastele, kes said edastada elektrooniliselt vanglale vajalikud dokumendid. Asja materjalidest nähtuvalt kaebaja seda isa surmast teadasaamise järgselt ei teinud. Hoolimata vangla mitteteavitamisest, sai kaebaja isa surmast teada enne matuse toimumist. Vangla on avaldanud, et oli valmis kaebaja välja viima, kuid puudus kaebaja vastav taotlus ja matuse toimumist tõendavad dokumendid. Arvamuse, et väljaviimise taotlemiseks oli juba hilja, on vangla oma selgitustega matustele väljaviimise korraldamisest ümber lükanud. Vangla kinnitas kohtule, et isegi kui kaebaja oleks esitanud
8. juuni
9. a hommikul taotluse matustele saatmiseks, oleks vangla erandkorras saanud organiseerida tema väljaviimise.
10. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on ringkonnakohus seisukohal, et vastustaja viivitus teabe kaebajale edastamisel ei takistanud kaebajal isa matustele väljaviimise taotlemist selliselt, et vangla siiski oleks jõudnud korraldada kaebaja väljasõidu. Seetõttu ei saa järeldada, et vangla tegevuse tõttu kaotas kaebaja võimaluse isa matustel osaleda. Kohtupraktika kohaselt ei vaja põhjusliku seose puudumise tõttu analüüsimist, millist kaebaja õigushüve võidi riivata, kas 3 vastustaja on süüdi ning kas mittevaraline kahju tuleks hüvitada rahas (Riigikohtu
11. aprilli
12. a määruse nr 3-17-1276 p 26).
13. Eeltoodu alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. 16.

§ 108lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente, seetõttu tulenevalt

§ 109lg 1 ls-st 4 vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta.

Ringkonnakohus jätkas kaebajale antud menetlusabi ja vabastas ta apellatsioonkaebuse esitamisel ette nähtud riigilõivu tasumisest. Riigilõiv, mille tasumise kohustusest kohus kaebaja vabastas, jääb riigi kanda (

§ 118lg 3).

17. Kaebaja isikuandmete kaitseks tuleb otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga x (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 4