KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Agle Elmik Otsuse tegemise aeg ja koht 30. detsember 2020, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-108279 Tsiviilasi AS-i

) § 367 kohaselt on hagejal õigus nõuda põhinõudelt edasiulatuvat viivist. 2

§ 444lg 3).

Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu

1. detsembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).
2. Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (

§ 407lg 1).

Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. 6. Kaja esitamise kohta selgitab kohus järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral.

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. 7. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

Menetluskulud jäävad

§ 162lg 1 alusel kostja kanda, kuna lahend tehti tema kahjuks.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi esitamsel tasutud riigilõiv kokku 75 eurot ja õigusteenuse tasu 240 eurot, s.o kokku 315 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja lepingulisel esindajal menetluses kokku 2 tundi tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta), sh maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamiseks ja avalduse esitamiseks 0,5 tundi ning hagiavalduse koostamiseks ja kohtule esitamiseks 1,5 tundi. 3

§ 175

lg 1).

§ 4842

piirangu tõttu ei ole maksekäsu kiirmenetluses hageja kantud õigusabikulud hüvitatavad suuremas ulatuses kui 20 euro (vt Riigikohtu

1. märtsi
2. a määrus tsiviilasjas nr 3‑2‑1‑165‑16, p 12.1 ja 12.3). Praeguses asjas esitatud hagi koostamine ei nõua ka kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei ole põhjendatud tunnitasu suurus 120 eurot. Põhilised hagi aluseks olevad asjaolud ja selle nõue esitati juba maksekäsu kiirmenetluse avalduses, mistõttu hagi koostamiseks ei saanud täiendavalt kuluda rohkem kui tund (sh lisade komplekteerimiseks ja menetluskulude nimekirja koostamiseks). Maksekäsu kiirmenetluses kantud lepingulise esindaja kuludest hüvitatakse 20 eurot. Kõrgema astme kohus on leidnud, et oma raskusastmelt ei erine tüüphagi koostamine oluliselt võla kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul on VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu 50 eurot (vt Tallinna Ringkonnakohtu
3. aprilli 2020 otsused tsiviilasjas nr 2-18-129072, p 12 ja 2-19-11647, p 9). Eeltoodut arvestades on hagi esitamisega seotud

§ 175

lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik esindajakulu praeguses asjas 70 eurot (=20 eurot maksekäsu kiirmenetluses + 50 eurot hagimenetluses). Kokku on hageja menetluskulud 145 eurot (=75 eurot riigilõiv + 70 eurot õigusabikulu). Riigilõiv on Kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud. Hageja palub kohustada kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist (

§ 177lg 4).

8.

§ 468lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Agle Elmik kohtunik 4