1-18-8997/30

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2021, Tartu Kriminaalasja number 1-18-8997 Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. detsembri
3. a määrus Vladimir Vassiljevi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu 39501130852) määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Vladimir Vassiljevi (isikukood kaitsja jurist Aleksei Smelovi RESOLUTSIOON
4. Tühistada Tartu Maakohtu
5. detsembri
6. a määrus, millega jäeti Vladimir Vassiljev mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata.
7. Vabastada Vladimir Vassiljev Harju Maakohtu
8. novembri
9. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-8997 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega käesoleva määruse jõustumisel.
10. Määrata Vladimir Vassiljevile katseaeg tähtajaga kuni
11. aprill 2023 ja allutada ta käitumiskontrollile 24 (kahekümne neljaks) kuuks alates kohtumääruse jõustumisest.
12. Katseajal on Vladimir Vassiljev kohustatud täitma järgmisi KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1 KarS § 75 lg 2 p-de 21, 4, 7 ja 9 alusel määrata Vladimir Vassiljevile katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 2) asuda tööle hiljemalt 2 nädala jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates; 3) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 4) alluda 5 kuu jooksul elektroonilisele valvele.
13. KarS § 75 lg 2 p 9 ning § 751 lg-te 3 ja 4 alusel allutada Vladimir Vassiljev 5 (viieks) kuuks elektroonilisele valvele. Elektroonilise valve tähtaeg hakkab kulgema päevast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse Vladimir Vassiljevi keha külge.
14. Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
15. Harju Maakohus karistas Vladimir Vassiljevit 15.11.
16. a otsusega kriminaalasjas nr 118-8997 KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi 3 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel mõistis kohus kogumis Harju Maakohtu 13.09.
17. a otsusega mõistetud ärakandmata vangistusega liitkaristuseks 4 aastat 10 kuud 28 päeva vangistust karistuse kandmise algusajaga 24.05.
18. Kohtuotsus jõustus 01.12.
20. Tartu Vangla esitas 26.10.2020 Tartu Maakohtule materjalid Vladimir Vassiljevi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. 2.
21. Tartu Vangla toetab Vladimir Vassiljevi tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Prokuratuur ei toeta Vladimir Vassiljevi vabastamist.
22. Tartu Maakohtu 29.12.
23. a määrusega jäeti Vladimir Vassiljev vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. 3.
24. Maakohus leidis esmalt, et Vladimir Vassiljevi puhul on formaalsed eeldused vangistusest enne tähtaega vabastamiseks olemas – kindel elukoht, nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks ning saabunud on seaduses sätestatud tähtaeg. Seejärel leidis maakohus, et arvestades kinnipeetava isikut ja vabanemisjärgseid tingimusi, ei ole tema vabastamine käesoleval ajal põhjendatud. 3.
25. Maakohtu hinnangul räägib isiku vabastamise kahjuks tema käitumine vangistusasutuses – tal on kehtiv distsiplinaarkaristus 27.11.2019 füüsilise ründe eest. Vangistuse ajal on isik korduvalt enda käitumisega näidanud üles negatiivseid hoiakuid vangistusasutuse suhtes ning allumatust. Ta on visanud ametnikku veega, kuna ei saanud endale meelepärast paigutust ning on ametnikku visanud žiletiterade kassetiga. Vangistuse ajal on ühel korral saanud ka väärteokorras karistada, kuna lõhkus vangla vara (toidunõu). Eelnevast nähtub, et isikul on raskusi reeglitekohase käitumisega. Süüdimõistetu ei suuda ka vangla rangetes tingimustes kuriteo eest karistust kandes oma käitumist piisaval määral kontrollida ning jätkab allumatu 2 käitumisega. Sedavõrd suurem on tõenäosus, et ka vabaduses ei suuda Vladimir Vassiljev end seadusekuulekalt üleval pidada. 3.
26. Vladimir Vassiljev kannab liitkaristust suures koguses narkootikumide käitlemise eest. Kuritegudele on teda ajendanud narkootiliste ainete sõltuvus, grupi mõju ning majandusliku kasu saamise eesmärk. Paraku aga ei ilmne materjalidest, et isik mõistaks probleemi tõsidust ning oleks tegelikult valmis muutusteks seadusekuuleka elu nimel. Vladimir Vassiljev on osalenud rehabiliteerivates tegevustes, kuid nii „12 sammu“ kui tagasilanguse ennetamise tugigrupis osalemise tagasisidest ilmneb kinnipeetava sisemine vastuseis muutustele ja teatav eitus. Arvestades materjalidest nähtuvat ning Vladimir Vassiljevi selgitusi kohtuistungil, nõustus maakohus vangla ning prokuratuuri seisukohaga, et isiku suutlikkus sõltuvusprobleemiga tegeleda on kesine. Tema suhtumine sotsiaalprogrammide abipotentsiaali on negatiivne ning tema käitumine vanglas näitab enesekeskset suhtumist kehtivasse korda ja reeglitesse. Arvestades aga, et narkootiliste ainete sõltuvuse näol on tegemist kinnipeetava puhul suurima ohuteguriga tema seadusekuulekuse seisukohast, ei saa sõltuvusprobleemi tunnistamist ning sellega tegelemise valmidust, aga ka pakutavate võimaluste kasutamise valmidust, alahinnata. Katseajal uue narkokuriteo toimepanemine näitab probleemi tõsidust. Samuti viitab see, et ka seekord ei pruugi kriminaalhooldus olla edukas. 3.
27. Maakohus leidis, et majandusliku kasu saamise eesmärgil uue kuriteo toimepanemise risk ei ole samuti piisavalt maandatud – isik ei ole esitanud garantiikirja töökoha kohta, samuti on varasemat töökogemust lühiajalised. Ka vanglas on töötanud vaid 3 kuud, millest ei saa teha järeldusi tema suutlikkusest pikaajaliselt legaalset sissetulekut hankida. Enne praegust vangistust oli töötu ning sissetuleku teenis illegaalselt kanepit müües, mis lisaks vähesele ametlikule töökogemusele viitab negatiivsele suhtumisele töötamisse. Paraku aga ilma kindla töökohata, arvestades ka temal lasuvate nõuete suurust, on suur tõenäosus, et isik asub taas kriminaalsel teel endale sissetulekut hankima. Samuti kõneleb vabastamise kahjuks tema naasmine varasemasse elukeskkonda, kus ta pani toime kuritegusid. Isikul on küll tugiisik, kuid sellest üksi ei pruugi piisata, arvestades, et tema lähivõrgustikus muutusi toimunud ei ole ning tema sisemine valmidus muutusteks on nõrk. 3.
28. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et vangla iseloomustuse ja isiku ütluste pinnalt ei ole võimalik jõuda järeldusele Vladimir Vassiljevi tõsikindlas motivatsioonis elus muutusi teha, probleemkohtadega tegeleda ja edaspidi seadusekuulekalt elada. Kinnipeetava isik ning vabanemisjärgsed tingimused viitavad taaskord selle ebaõnnestumisele. Maakohus ei olnud kindel selles, et kinnipeetava käitumiskontrollile allutamine koos elektroonilise valve kohustusega ja talle erinevate lisakohustuste määramine aitaks uute kuritegude toimepanemise riske maandada. Karistuse kandmise jätkamise jooksul on võimalik koostöös vangla sotsiaaltöötajatega isiku taasühiskonnastamist paremini ette valmistada ja nt läbida sotsiaalprogramme, millised muudaksid suhtumist toimepandusse ja aitaksid vabaduses vältida uute, sh eriti samalaadsete, kuritegude toimepanemist. Määruskaebus
29. Tartu Maakohtu 29.12.
30. a määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu kaitsja Aleksei Smelov, kes palub tühistada Tartu Maakohtu määruse ning vabastada Vladimir Vassiljev vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. 4.
31. Kaitsja leiab, et maakohtu seisukoht Vladimir Vassiljevi mittevabastamise osas on ekslik. Tartu Vangla toetab kinnipeetava vabastamist ennetähtaegselt ning tema suhtes elektroonilise järelevalve kohaldamist. Vangla seisukoht ennetähtaegse vabastamise osas mängib olulist rolli, 3 kuna vangla (enda töötajate kaudu) annab hinnangu tulenevalt isiku käitumisest karistuse kandmise käigus. Samuti on täidetud kõik eeldused elektroonilise valve kohaldamiseks. Vladimir Vassiljev kannab esimest reaalset vangistust, mille käigus on saanud aru, mida tähendab reaalne vangistus ning teinud sellest järeldusi. Vladimir Vassiljev osales aktiivselt sõltuvusrehabilitatsiooni programmis „12 sammu“ ajavahemikul 13.
32. – 13.07.2020, kus ta oli tundides kaasatud ning tegi alati ülesanded ära. Karistuse kandmise ajal ta töötas, samuti alustas riigikeele A2 tasemeõpet. Oluline on ka areng, mis leiab aset vanusega. 4.
33. Vladimir Vassiljevil on olemas vabanemisel kindel elukoht ja töökoht, millele lisatud tööandja tõend. Seega on tal tulevikus legaalsed sissetulekud olemas. Kõik Vladimir Vassiljevi sugulased töötavad, mistõttu on ka neil legaalne tulu olemas. See vähendab oluliselt uute kuritegude toimepanemise riski. Kaitsja leiab, et Vladimir Vassiljevile tuleb anda võimalus näidata ühiskonnale, et ta tõesti soovib elu paremaks muuta.
34. Tartu Ringkonnakohtu 21.01.
35. a määrusega võeti kaitsja määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 28.01.
36. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
37. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses väljatoodud asjaolud väärivad tähelepanu ning toovad kaasa maakohtu määruse tühistamise, määruskaebuse rahuldamise ning Vladimir Vassiljevi vangistusest vabastamise tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega.
38. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ebaõigelt arvestanud Vladimir Vassiljevi kustunud distsiplinaarkaristust, ning sellest tulenevad põhjendused ei ole kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga. Samas ei saa maakohtule otseselt ette heita, et ta ei ole muid asjaolusid kaalunud nende kogumis ning jõudnud sellest tulenevalt valele järeldusele. Küll on aga praeguseks tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamise aluseks olevad asjaolud muutunud – nimelt on kaitsja esitanud kohtule garantiikirja töökoha olemasolu kohta, samuti on vangla esitanud sotsiaalprogrammi ja jätkuvestluse kokkuvõtted, mis näitavad kinnipeetavat positiivselt. Seetõttu tuleb ringkonnakohtul asuda võrreldes maakohtu otsustusega vastupidisele seisukohale, kuivõrd praeguseks kaaluvad kinnipeetaval esinevad positiivsed asjaolud üle negatiivse ning annavad aluse tema vabastamiseks.
39. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 20).
40. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, siis Vladimir Vassiljevil ei ole ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust. Kuigi tema käitumist vangistuses viibimise ajal ei saa pidada eeskujulikuks, sest teda karistati 11.10.2019 KarS § 218 lg 1 alusel vangla vara lõhkumise eest, on teo toimepanemisest (24.07.2019) möödunud juba poolteist aastat. Seega on ülejäänud aja suutnud kinnipeetav käituda korrektselt. Samuti nähtub Vladimir Vassiljevi iseloomustusest ja vangla poolt esitatud lisamaterjalist, et vangistuses viibitud aja jooksul osales süüdimõistetu tööhõives, ta on alustanud riigikeele A2 tasemeõpinguid, osalenud töövihiku täitmises, 4 sõltuvusrehabilitatsiooniprogrammis „12 sammu“, tagasilanguse ennetamise tugigrupis ning sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ja selle kinnistavas vestluses. Kuivõrd individuaalse täitmiskava andmetel on tal täitmata vaid sotsiaalprogramm „Õige hetk“, samuti ei ole ta veel omandanud riigikeelt B1 tasemel, saab öelda, et kinnipeetav on aktiivselt osalenud mitmetes taasühiskonnastavates tegevustes, mis on aidanud kaasa temast tulenevate riskide maandamisele.
41. Ringkonnakohus nendib, et nii tagasilanguse ennetamise tugigrupi kui ka programmi „12 sammu“ tagasiside põhjal oli maakohtul alust arvata, et Vladimir Vassiljev ei ole piisaval määral oma sõltuvusprobleemi teadvustanud ega valmis end muutma. Võrreldes eelnimetatud programmide läbimise ajaga (viimase läbis 30.07.2020), on Vladimir Vassiljev osalenud ka sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ajavahemikus 16.
42. – 04.11.2020 ning 22.01.2021 kinnistavas vestluses. Programmi läbiviija tagasiside järgi on näha, et Vladimir Vassiljev on sõltuvuskäitumise muutmiseks motiveeritud, ta on teinud endaga iseseisvat tööd ja saab aru, et peab edu saavutamiseks vältima igasugust suhtlust vanade negatiivsete hoiakutega tuttavatega. Ka on näha, et isik teadvustab, et peab sisustama enda vaba aega ning käima tööl, oluline on tema jaoks lähedaste toetus ja elukaaslane. Seega on Vladimir Vassiljev analüüsinud enda käitumist, negatiivseid tagajärgi kuritegeliku eluviisiga jätkumisel ning aru saanud, millised on need tegurid, mis mõjutavad tema seadusekuulekust. Ringkonnakohtu hinnangul on positiivne, et kinnipeetav on teinud endaga tööd ning soovib edaspidi vältida varasemat eluviisi.
43. Kuigi Vladimir Vassiljevit on kahel korral karistatud narkootiliste ainete käitlemise eest, ei ole kuriteo asjaolud sellised, mis kaaluksid üles süüdimõistetu käitumises tekkinud positiivseid muutusi ja oleks seetõttu takistuseks ennetähtaegsel karistuse kandmiselt vabastamisel. Vladimir Vassiljev on mõlemal korral karistatud kergema narkootilise aine, kanepi produkti marihuaana omandamise ja hoidmise eest. Kogused ei olnud väga suured ja edasi ta seda kellelegi ei andnud. Esimesel korral oli marihuaanat ligi 29 grammi ja teisel korral ligi 100 g. Nende tegude eest kannab Vladimir Vassiljev oma esimest reaalset vangistust. Ta on viibinud vanglas 2 aastat 8 kuud, mis on piisavalt pikk aeg selleks, et mõjutada esmakordselt vangistuses viibivat süüdimõistetut enda käitumist muutma ning näitama, et edaspidi ta ei soovi jätkata kuritegeliku eluviisiga. Ringkonnakohus on seisukohal, et karistuse kandmine vanglas on vähendanud Vladimir Vassiljevist tulenevat uute kuritegude toimepanemise riski oluliselt, nii et ta saaks jätkata ülejäänud karistuse kandmist vabaduses.
44. Vähetähtsad ei ole ka Vladimir Vassiljevi tingimused vabaduses, mis aitavad tal püsida edaspidi õiguskuuleka eluviisi juures. Süüdimõistetul on vabaduses toetavad lähedased, sh pikaajaline püsisuhe. Samuti on tal olemas kindel elukoht ja töökoht OÜ-s Armen Ehitus. Töökoha olemasolu tagab tema majandusliku kindlustatuse, millest tulenevalt väheneb oht ja ahvatlus hakata sissetulekute teenimiseks tegelema ebaseadusliku tegevusega. Kuigi varasemalt on ta töötanud vaid lühiajaliselt, on näha, et vanglas tööhõives osalemisega tal probleeme ei esinenud. Ka avaldas ta soovi jätkata karistuse kandmist avavanglas, et saaks töötada, mis näitab, et soov legaalselt elatist teenida on tal olemas.
45. Ringkonnakohtu hinnangul on Vladimir Vassiljev isik, kelle edaspidist õiguskuulekust on võimalik säilitada kriminaalhooldusega. Nii katseaja, käitumiskontrolli, elektroonilise valve kui ka täiendavate kohustustega aidatakse kaasa süüdimõistetu resotsialiseerumisele ja vähendatakse riski, et süüdimõistetu jätkab vabaduses uute kuritegude toimepanemist. Kõik need meetmed tagavad kontrolli süüdimõistetu üle ja kinnistavad juba vanglas toimunud positiivseid muutusi. Ringkonnakohus on seisukohal, et Vladimir Vassiljev tuleb allutada tulenevalt KarS § 76 lg-st 5 katseajale ärakandmata karistuse ajaks. Kuivõrd Vladimir 5 Vassiljevi katseaja pikkuseks saab olema rohkem kui 2 aastat, tuleb ta allutada käitumiskontrolli nõuetele vastavalt KarS § 76 lg-le 5 maksimaalseks ajaks, s.o 24 kuuks.
46. Arvestades süüdimõistetu isikut ja tema poolt toimepandud kuritegusid, leiab ringkonnakohus, et põhjendatud on lisaks seadusest tulenevatele kontrollnõuetele määrata Vladimir Vassiljevile täiendavate kohustustena ka vangla iseloomustuses märgitud KarS § 75 lg 2 p-dest 21, 4, 7 ja 9 sätestatud kohustused, s.o mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; asuda tööle hiljemalt 2 nädala jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, va lähisugulased, ning alluda elektroonilisele valvele 5 kuuks. Vladimir Vassiljev andis nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kuna süüdimõistetu kannab karistust narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest ning tal on ainetest sõltuvus, on põhjendatud uute kuritegude toimepanemise vältimiseks kohustada teda mitte neid omama ega tarvitama. Kohustus asuda tööle maandab eelkõige kuritegude toimepanemise riski majandusliku kasu saamise eesmärgil. Elektrooniline valve aitab kontrollida Vladimir Vassiljevi käitumist kriminaalhoolduse ajal ning suurendada seeläbi tema õiguskuulekust. Selleks, et vähendada narkootiliste ainete sõltuvusest tulenevat riski, mis tuleneb negatiivsete hoiakutega tuttavatest, tuleb määrata süüdimõistetule kohustus mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased.
47. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 3, § 341 lg-st 3 tuleb Tartu Maakohtu
48. detsembri
49. a määrus tühistada ning süüdimõistetu Vladimir Vassiljev ennetähtaegselt vangistusest vabastada elektroonilise valve kohaldamisega. Määruskaebus tuleb rahuldada. (allkirjastatud digitaalselt) Ingeri Tamm Erkki Hirsnik 6 Tiit Lõhmus