Obsah (12)

§ 113§ 415§ 402§ 396§ 397§ 52§ 410§ 76§100§ 101§ 108§ 4062

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 15.01.2021, Rapla Tsiviilasja number 2-20-137141 Tsiviilasi Renovum OÜ hagi L K vastu kohustuse

§ 113lg-s 1 sätestatud määras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 973,59 eurot, intressi 162,28 eurot, lepingu hooldustasu 12,42 eurot, seisuga 20.11.2020 sissenõutavaks muutunud viivise 76,51 eurot, võla sissenõudmiskulud 35 eurot ja viivis alates 21.11.2020 põhinõudelt 973,59 eurot kuni kohase tasumiseni lepingujärgses määras 41,00% aastas. Kostja seisukoht Kostja võtab hagi õigeks. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagi kohaselt kostja sõlmis 15.01.2020 sõlmis Ühisraha OÜ-ga (registrikood 11948363) laenulepingu nr Y200114021 1000 EUR saamiseks. Pooled sõlmisid internetiportaali vahendusel kirjalikult taasesitatavas vormis laenulepingu, mis koosneb hagiavaldusele lisatud laenulepingu põhitingimustest ja laenulepingu üldtingimustest. Laenulepingu nr Y200114021 alusel võttis kostja laenu 1000 EUR intressiga 41.00% aastas ja 0.114% päevas, tagasimakseperioodiga 48 kuud, kohustusega tasuda alates 15.02.2020 annuiteetgraafiku alusel iga kuu

1. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid makseid summas 45,17 EUR. Laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama hiljemalt 15.01.
2. Kokku kohustus kostja tasuma 2 198,16 EUR (igakuised osamaksed 45,17 EUR x 48 kuud + lepingutasu 30 EUR). Ühisraha OÜ maksis kostjale laenusumma välja 15.01.
3. Sellega said laenuandja kohustused täidetud ja kostjal tekkis kohustus laenulepingus sätestatud tingimusi täita ning igakuiseid ettenähtud makseid tähtaegselt portaalipidaja laenulepingu põhitingimustes näidatud kontole tasuda. Peale laenulepingu sõlmimist on laenuandjale laekunud kostjalt kokku 135,51 EUR (tasutud 1.-
4. osamakse), millest 26,41 EUR läks põhiosa katteks, 101,60 EUR intressi katteks ja 7,50 EUR hooldustasu katteks. Makseviivituse tõttu saatis laenuandja kostjale korduvalt nii tasuta kui ka tasulisi meeldetuletusi. 23.05.2020 edastas Ühisraha OÜ kostjale esimese tasuta meeldetuletuse. 23.06.2020 ja 23.07.2020 edastas Ühisraha OÜ kostjale tasulisi meeldetuletusi võla tasumiseks. 31.07.2020 edastas Ühisraha OÜ kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles kostjal paluti tekkinud võlgnevus tasuda hiljemalt 14 päeva jooksul, kostjat hoiatati, et võla tasumata jätmisel öeldakse laenuleping üles ning nõutakse kogu võla kohest tasumist. Samuti pakuti kostjale kokkuleppele jõudmiseks läbirääkimiste võimalust. Kostja võlgnevust ei tasunud. 14.09.2020 edastas Ühisraha OÜ kostjale teate laenulepingu ülesütlemise kohta, milles teatas laenulepingu ennetähtaegsest ülesütlemisest ning nõudis kogu laenulepingu alusel võlgnetava summa tasumist 14 päeva jooksul. Kostjapoolsest tegevusetusest tulenevalt ütles Ühisraha OÜ laenulepingu nr Y200114021 14.09.2020 üles. Kostja ei reageerinud Ühisraha OÜ nõuetele, misjärel Ühisraha OÜ loovutas 30.09.2020 talle kuuluva nõude kostja vastu Renovum OÜ-le. Nõude loovutamise kohta edastas Ühisraha OÜ kostjale 30.09.2020 teatise. Makseid teostas kostja alljärgnevalt: Tasutud Kuupäev summa, eur 12.02.2020 45,17 16:36 13.03.2020 45,17 15:09 15.04.2020 9:31 Kokku 45,17 135,51 Kokku 135,51 EUR. Peale seda ei ole kostjalt laekumisi toimunud. Tulenevalt

§ 415

lg 2 arvestab hageja laekumised summas 135,51 EUR laekumise hetkel võlgnetavate summade (põhivõla, intressi ja hooldustasu) katteks. Hageja nõuab põhivõlga summas 973,59 (1000 – 26,41) EUR. Intresside võlg vastavalt maksegraafikule ülesütlemise seisuga s.o 14.09.2020 oli summas Laenulepingu põhitingimustes on kokku lepitud, et põhisummale lisandub täiendavalt intress aastamääraga 41,00 %. Pooled on 15.01.2020 maksegraafikus (lisa 1) intressi summaks kokku leppinud 1 198,16 eurot, mis lepingu põhitingimuste kohaselt jagatakse osamaksete vahel proportsionaalselt vastavalt perioodi pikkuse järgi. Kostjal on intressi võlgnevus alates

1. ndast osamaksest, millest tulenevalt on hageja arvestanud intressi vastavalt maksegraafikule esimesest tasumata osamaksest 15.05.2020 kuni lepingu ülesütlemiseni 14.09.2020 summas 162,28 eurot järgnevalt: nõude_kuupäe nõude_tüüp 15.05.2020 15.06.2020 15.07.2020 15.08.2020 14.09.2020 Kokku Intress Intress Intress Intress Intress nõude_summa tasutud_summ a 33,26 0 32,94 0 32,6 0 32,26 0 31,22 0 tasumata_sum ma 33,26 32,94 32,6 32,26 31,22 162,28 Võlg hooldustasu osas on summas 12,42 EUR. Vastavalt portaali hinnakirjale on laenulepingu igakuine hooldustasu füüsiliste isikute puhul 0,25% laenusummast. Laenulepingu põhitingimuste maksegraafik sätestab igakuiseks hooldustasuks 2,50 EUR. Kostja võlgneb teenustasu laenulepingu kehtivuse 4 kuu ja 29 päeva eest eest (alates
2. kuni
3. osamaksed, osaliselt
4. osamakse) summas 4 x 2,50 eur + 2,50 eur x 29 päeva/30 päeva = 12,42 EUR. Viivise võlg hagi esitamise seisuga s.o 20.11.2020 on summas 76,51 EUR. Viivist hageja arvestab tasumata makse päevale järgevast päevast kuni lepingu ülesütlemiseni ja edasi alates ülesütlemise kuupäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras 41,00% aastas kooskõlas laenulepingu põhitingimuste punktiga 1.10, üldtingimuste punktiga 3.7 ja

§ 113

lg 1 kolmanda lausega alljärgnevalt: Viivise arvestuse algus Viivise arvestuse lõpp Võlgnevu s, eur Viivitatud päevade arv 16.05.2020 16.06.2020 16.07.2020 16.08.2020 15.09.2020 Kokku 14.09.2020 14.09.2020 14.09.2020 14.09.2020 20.11.2020 9,41 9,73 10,07 10,41 973,59 121 90 60 29 66 Viivise määr aastas / 360 päeva 41% / 360 41% / 360 41% / 360 41% / 360 41% / 360 Viivise summa, eur 1,30 1,00 0,69 0,34 73,18 76,51 Hageja soovib kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise ja põhivõlalt hagi koostamisele järgnevast päevast alates edasiulatuvalt arvestatud viivise väljamõistmist lepingujärgse intressimääraga võrdses viivisemääras kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõla summalt. Hageja on seisukohal, et viivisenõue on põhjendatud ja õiglane, kuna kostja on jätnud pika aja jooksul võlgnetava summa alusetult tasumata, ei ilmutanud mingit soovi oma võlga tasuda ja käitub võlausaldaja(te) ja oma kohustuste suhtes ükskõikselt ja pahatahtlikult. Võla sissenõudmiskulud summas 35 EUR. Vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 7.6 ja portaali hinnakirjale (Lisa 11): võlateatis (sisult meeldetuletus) 2 x 5,00 EUR + ülesütlemise hoiatus (sisult meeldetuletus) 1 x 5,00 EUR, ülesütlemise teatis 1 x 15 EUR, nõude loovutamise teatis (sisuliselt samuti meeldetuletus tasumiseks) 1 x 5 EUR = 35,00 EUR. Võla sissenõudmisega seotud kulude tekkimine ei ole seotud laenulepingu eesmärgiga, vaid vajadusega laenusumma mittetasumisega seotud Lepingu rikkumisest tingitud täiendavate kulutuste hüvitamisega. Laenuandja ja hageja olid sunnitud nimetatud kulusid tegema ning kulud on olnud vajalikud, mõistlikud ja põhjendatud. Hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud võlgnevus on kogusummas 1259,80 EUR (s.h põhivõlg 973,59 EUR, intressid 162,28 EUR, hooldustasu 12,42 EUR, viivis 76,51 EUR seisuga 20.11.2020 ja võla sissenõudmiskulud 35,00 EUR). Kostja võtab hagi õigeks.

§ 402

kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 396

lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 397

lg 1 esimese lause kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokkulepitud.

§ 52

lg 1 p-d 1, 3 ja 4 sätestavad, et sidevahendi abil sõlmitud lepinguks loetakse ettevõtja ja tarbija vahelist lepingut, kui leping sõlmitakse selliste lepingute sõlmimiseks kasutatavas turustus- või teenindussüsteemis; ettevõtja ja tarbija ei viibi lepingu sõlmimisel ühel ajal koos samas kohas ja lepingupoolte tahteavaldused lepingu sõlmimiseks, sealhulgas tarbija tahteavaldus võtta endale lepingulised kohustused (edaspidi tellimus), edastatakse eranditult üksnes sidevahendi abil.

§ 410

lg 1 sätestab, et käesoleva seaduse § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. TsÜS § 79 sätestab, et kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, peab tehing olema tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. Hagi aluseks olev tarbijakrediidileping on sõlmitud sidevahendi abil, mistõttu on kõik lepingu dokumendid, sh. poolte andmed jms, edastatud poolte vahel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kohus nõustub hagejaga, et hageja on majandusja kutsetegevuses tegutsev laenuandja, kes on andnud kostjale kui tarbijale laenu, s. o poolte vahel sõlmitud lepingu näol on tegemist tarbijakrediidilepinguga. Hageja laenulepingu üldtingimuste, laenulepingu põhitingimuste ja laenulepinguga nr Y200114021 15.01.2020 loeb kohus tuvastatuks, et lepingu kohaselt Ühisraha OÜ laenas kostjale 1000 eurot ning kostja kohustus tasuma 15.01.2024: laenu, intressi, hooldustasu. Vastavalt

§ 76

lg-dele 1 ja 2 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning selle täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest.

§100

kohaselt on kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p-de 1, 3 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda võlgnikult, kes on oma kohustust rikkunud, muu hulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja ei ole teinud, vaatamata korduvatele meeldetuletustele, hagi esitamise seisuga oma lepingust tulenevate nõuete katteks korrektselt makseid, st kostja on rikkunud temale pandud kohustusi. Seega on Ühisraha OÜ kostjaga laenulepingu üles öelnud 14.09.2020 põhjendatult. Eeltoodu alusel on hageja nõue põhivõlgnevuse summas 973,59 euro kostjalt väljamõistmiseks põhjendatud. Laenulepingu üld- ja põhitingimustega kohustus kostja laenult tasuma lisaks laenule intressi 41% aastas ja portaali hinnakirja alusel hooldustasu igakuiselt 2,50 eurot. Seega on põhjendatud hageja nõue kostjalt intressi 162,28 euro ja hooldustasu 12,42 euro väljamõistmiseks. Vastavalt laenulepingu üldtingimuste p-le 3.7 ja põhitingimuste p-le 1.10 on laenulepingust tulenevate rahaliste kohustuste tasumisega viivitamise eest ette nähtud viivis 41% aastas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Seoses sellega on võlgnikul tasumata viiviseid 20.11.2020 seisuga summas 76,51 euro.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et kostjalt kuulub väljamõistmisele viivis summas 76,51 eurot hageja kasuks

§ 113lg 1 alusel. Ts

MS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et samuti on põhjendatud hageja nõue kostjalt viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmine protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni TsMS § 367 alusel. Hageja palub kostjalt välja mõista vastavalt laenulepingu üldtingimuste p-le 7.6 ning portaali hinnakirjale võla sissenõudmiskulud summas 35 eurot: võlateatis 2.5 eurot, ülesütlemise hoiatus 5 eurot, ülesütlemise teatis 15 eurot, nõude loovutamise teatis 5 eurot. Meeldetuletustasu sisaldab võla menetlemise kulusid, m.h meeldetuletuskirja koostamise, väljastamise ja postikulusid, e-kirjade ja SMS-ide saatmise, võlgnikule helistamise jm kulusid. Meeldetuletustasu on oma olemuselt võla sissenõudmiseks kantud kulu. Seega on põhjendatud hageja nõue kostjalt meeldetuletustasu 35 euro väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja palub välja mõista riigilõivu 225 eurot hagiavalduselt, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja esinduskulud summas 480 eurot. Lepingulise esinduse kulude aluseks on lepingulise esindaja töökirjed 4 t ulatuses, tunnitasuga 120 eurot. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ning ka kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Kostja on seisukohal, et tema kanda võiks jääda riigilõivust 45 eurot. Ülejäänud menetluskulud tuleks jätta hageja enda kanda. Tegemist on tühise laenulepinguga, kuna krediidi kulukuse määr on 58,67%, mis ületab Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Maksekäsu kiirmenetluses esitas võlgnik vastuväite põhjusel, et avalduses oli esitatud võlgniku vastu tühine nõue leppetrahvi näol. Tulenevalt

§ 415

lg 1 ei või tarbijalt nõuda võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel

§ 113lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Kostja palub rakendada Ts

MS § 162 lg 4 ja 168 lg 6 sätteid. Hageja ei nõustu kostja seisukohtadega. Ühisraha OÜ edastas kostjale 23.05.2020, 23.06.2020 ja 23.07.2020 meeldetuletusi võla tasumiseks. Laenuandja on kostjat hoiatanud 31.07.2020 laenulepingu ülesütlemisest. Ühisraha OÜ edastas kostjale 14.09.2020 teate laenulepingu ülesütlemise kohta. Kuivõrd kostja kohustust kohtuväliselt ei täitnud ja tekitas olukorra, kus hageja oli sunnitud esitama nõude kohtusse ja sellest tulenevalt kandma ka menetluskulusid. Hageja esitas maksekäsu avalduse 07.10.2020, millele kostja esitas vastuväite. Nõue anti üle hagimenetlusse 29.10.

1. Hagi esitati 20.11.
2. Kostja saanuks hagi esitamist vältida nõude osalise tasumisega või osaliselt tunnistada nõuet maksekäsu kiirmenetluses. Kostja väide, et laenuleping on tühine põhjusel, kuna kokkuleppejärgne KKM ületab Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda, on ebaõige. Kohus nõustub hageja seisukohtadega. Maksekäsu kiirmenetluses oli kostjal võimalik osaliselt tunnustada nõuet ning selles osas oleks saanud maakohus teha maksekäsu. Ja kostja jaoks täiendavaid kulusid ei oleks tekkinud. Kui hageja oleks ülejäänud nõude osas esitanud hagi, mis oleks jäänud ühe võimalusena rahuldamata, ka siis ei oleks tekkinud kostja jaoks täiendavaid kulusid. Hageja on tõendanud, et kostjaga üritati pika perioodi vältel leida kohtuväliselt lahendust. Samuti ei ole kostja väide põhjendatud laenulepingu tühisuses seoses KKM-ga. Laenuleping oli sõlmitud 15.01.
3. KKM ülempiir oli 3 x 20,61 = 61,83%. Antud KKM ülempiir kehtis kuni 31.05.2020.

§ 4062

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Seega ei ole laenuleping tühine põhjusel, et kokkuleppejärgne KKM (58,67%) ületas krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Ka ei nõustu kohus kostjaga, et antud asjas on kostjalt nõutud võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel

§ 113

lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.

§ 415

lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Juhul kui tarbijakrediidilepingus on kokku lepitud intressimäär suurem kui §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas, saavad lepingupooled leppida kokku ka sama suure viivise. See tähendab, et juhul kui pooled on tarbijakrediidilepingus kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad § 415 lg 1 ja 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Seega on hageja viivisenõue seaduslik. Eeltoodu alusel leiab kohus, et TsMS §-de 162 lg 4 ja 168 lg 6 sätete kohaldamine ei ole põhjendatud. Menetluskulude jaotamisel on esitanud kostja vastuväiteid hagile. Kohus ei tuvastanud, et kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus ei leia, et kostjalt menetluskulude väljamõistmine oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et lepingulise esindaja tööd on olnud põhjendatud ja vajalikud. Hageja esindaja lepingulise esindaja koostatud ja esitatud dokumendid kohtule on põhjalikud. Arvestades tsiviilasja keerukust ja mahukust, tuleb jätta kostja kanda riigilõiv summas 225 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot, hageja lepingulise esinduse kulud summas 480 eurot ja viivis menetluskuludelt. Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)