← Eesti

2-20-14550/13

Obsah (6)§ 430§ 428§ 432§ 173§ 168§ 64

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Agle Elmik Määruse tegemise aeg ja koht 12. veebruar 2021, Rapla kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-14550 Tsiviilasi I K (K; pankrotis) pankrotihalduri Ly Müür

) § 64 lg 2 ja § 661 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. I K (pankrotis, võlgnik) pankrotihaldur Ly Müürsoo (hageja) esitas
  2. oktoobril 2020 Pärnu Maakohtule hagiavalduse, milles palus tunnistada tagasivõitmise korras osaliselt kehtetuks Rapla notari Raul Joametsa poolt
  3. märtsil 2018 tõestatud ja notari ametitegevuse raamatus nr 260 all registreeritud kinnistu jagamise avaldus, kaasomandi lõpetamise kokkulepe, isikliku kasutusõiguse avaldus, kinnistu kinkeleping, kinnistamisavaldus ja asjaõigusleping osas, millega võlgnik kinkis M K (kostja) endale kuulunud xxxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxxx xxxxxx xxxxx asuva xxxxxxxx kinnistu, mis on kantud kinnistusregistri registriosa nr xxxxxxxx (xxxxxxxx kinnistu). Samuti palus hageja kohustada kostjat andma enda nõusolek xxxxxxxxfkinnistu II jaos kostja kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja paranduskande tegemiseks selliselt, et kinnistu omanikuna kantakse kinnistusraamatusse sisse võlgnik. 2

(3)Hageja palus asendada kostja tahteavaldus ja nõusolek paranduskande tegemiseks kinnistusraamatus. Menetluskulud palus hageja jätte kostja kanda.
  1. Pooled esitasid maakohtule
  2. veebruaril 2021 digitaalselt allkirjastatud kompromissi, milles paluvad selle kinnitada ja tsiviilasja menetluse lõpetada. Pooltele on teada menetluse lõpetamise tagajärjed ja nad lühendavad kompromissimäärusele edasikaebe tähtaega ühele päevale. Hageja palub tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust menetlusvälise isiku arvele. Pooled on kokku leppinud, et kompromissile kohaldatakse Eesti Vabariigi õigust. Vaidlused lahendatakse Pärnu Maakohtus. Pooled palusid jätta maakohtu
  3. oktoobri 2020 määrusega seatud hagi tagamise abinõu jõusse, kuni kompromissimääruse täitmiseni. MÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  4. Maakohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. 4.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

  1. Kohtu hinnangul vastab poolte esitatud kompromiss seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetatakse.
  2. Kohus selgitab, et

§ 432

kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi, kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 7.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Praegusel juhul on pooled kokku leppinud, et menetluskulud jäävad nende endi kanda (

§ 168lg 3).

8. Edasikaebeõigusest kohtuliku kompromissi peale on pooled lühendanud ühe päevani (

§ 64lg 2 ja 661 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Agle Elmik kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.