← Eesti

2-20-14176/15

2-20-14176 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-20-14176 Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar 2021, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi U Z hagi M Z vastu elatise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg
  2. detsember 2020 Hagihind 2628 eurot Menetlusosalised ja esindajad Hageja: U Z (ik XXX) Hageja esindaja: T T (seaduslik esindaja) Kostja: M Z (ik XXX) Kostja esindaja: Vandeadvokaat Valeriy Gimaev RESOLUTSIOON
  3. Jätta U Z hagi M Z vastu elatise nõudes rahuldamata.
  4. Jätta U Z menetluskulud tema enda kanda.
  5. Jätta M Z menetluskulud tema enda kanda.
  6. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud 1

(6)2-20-14176 taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Hageja nõue ja väited Hageja palub välja mõista kostjalt elatis hagejale seaduses sätestatud miinimummääras alates
  1. septembrist 2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja palub määrata elatusraha maksmise kohustuse täitmine hageja ema pangakontole. Hageja väitel on kostja hageja vanem, isa. Hageja elab koos oma emaga, kostjast eraldi, kostja täidab hageja ülalpidamiskohustust ebaregulaarselt. Kostja vastus Kostja leiab, et elatise hagi esitamise eelduse annab esmajoones ülalpidamisekohustuse varasem rikkumine. Kostja väitel ei ole kostja ülalpidamiskohustust rikkunud ning samuti ei ole kostja oma käitumisega andnud alust eeldada, et kostja tulevikus ei kavatse täita hageja ülalpidamiskohustust. Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja on elatise maksmise kohustust täitnud nõuetekohaselt, õigel ajal ning seaduses sätestatud miinimummääras. Kostja nõustub, et
  2. aasta juuli kuus on kostja maksnud elatist 67 euro võrra vähem, kuna kostjal oli hageja seadusliku esindajaga kokkulepe, et hageja elab juuli teisel poolel kostja juures ning seetõttu maksis kostja elatist vähem. Ülejäänud kuude eest on elatis makstud seaduses sätestatud määras. Kostjale kuulub laenu abil soetatud korteriomand Tallinnas, korteriomand on koormatud hüpoteegiga. Samuti kuulub kostjale sõiduk VOLVO S80, esmane registreerimine
  3. november
  4. Kostja saab töötasu AS-ilt K. Arvestades asjaolu, et hageja on alaealine ja kostja laps, siis hagi rahuldamata jätmise korral tuleb menetluskulud jätta poolte enda kanda. Kohtuistungil võttis kostja omaks, et hageja on kostja laps ja kostja on ülalpidamist maksma kohustatud isik. Samuti võttis kostja omaks, et elatusraha suurus on 292 eurot või mitte vähem kui pool VV kehtestatud kuupalga alammäärast ning elatist tuleb maksta
  5. kuupäevaks alates
  6. septembrist
  7. Kostja selgitas kohtuistungil, et tal on uus perekond, kostja elab koos uue naisega rohkem kui aasta. Hageja seisukoht kostja vastuse kohta Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega. Kostja ei ela hagejaga koos ning hageja vajab igapäevases elus toimetulekuks teise vanema panust. Antud juhul on selleks seadusandja ettenäinud ülalpidamise kohustuse elatise maksmise viisil. Hageja väitel kostja korduvalt, enne oma kokkulepitud kohustuse täitmist, püüdis selle täitmist vältida. Hageja seaduslik esindaja oli sunnitud pidevalt paluma, et kostja täidaks enda poolt võetud kohustust. Kostja viited laenule ning hüpoteegile ei ole asjakohased. Need küll iseloomustavad kostja majandusliku olukorda, kuid ei puuduta kuidagi hageja igapäevast ülalpidamist ja hoolitsust hageja seadusliku esindaja poolt. Hageja selgitab, et hagejal on tuvastatud keskmine puue, mille tõttu on täiendavad kulutused seoses raviga ning igapäevase elutoimingutega. Hageja külastab logopeedi, kulu
  8. aastal 13 euro tund. Hageja vajab ortopeedilisi jalatseid, jalatsite ühe paari maksumus on 61,76 eurot. Selleks, et kindlustada hagejale normaalsed tavalised elutingimused omandas lapse seaduslik 2
(6)2-20-14176 esindaja
  1. veebruaril 2020 korteriomandi. Müügihinna tasumiseks sõlmis lapse seaduslik esindaja laenulepingu, igakuised laenu tagasimaksed moodustavad 80,37 eurot. Ostetud korteris teostatakse remonti ja hageja ema on sunnitud üürima teist eluaset, korterit. T. T tasub vajalikud maksed mõlema korteri ülalpidamise eest, samuti tasub ta üürimakseid 150 eurot igakuiselt. Kindlustamaks hagejale normaalne elukeskkond ning kindlustamaks tema normaalset arengut, on lapse ema poolt omandatud laenu arvelt olmetehnikat ning mänguvahendid. Oli ostetud külmkapp, batuut, sülearvuti. Samuti T.T kannab kulutusi teiste väikeste tarbimislaenude põhjal, mis on võetud kindlustamaks lapse vajadusi. Kohtuistungil võttis hageja omaks, et
  2. aasta novembri ja detsembri kuu eest on elatusraha makstud ning et hageja viibis kostja juures nädala jooksul juulis
  3. Kohtuistungil väitis hageja, et kostja võib keelduda maksmast elatist kui talle kunagi peaks tekkima uus perekond. Hageja nõustub kostja arvamusega menetluskulude suhtes ja nõustub, et pooled kannavad ise oma menetluskulud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja on alaealine laps ja nõuab elatist seadusega sätestatud miinimummääras alates
  4. septembrist
  5. Hagi on kohtule esitatud
  6. septembril
  7. Kostja hagi õigeks ei võta ja vaidleb hagile vastu. Vaidlust ei ole, et kostja on hageja vanem, isa ning hagejale ülalpidamist andma kohustatud isikuks (perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96). Hageja on alaealine laps ja õigustatud elatist nõudma (PKS § 97 p 1). Hageja elab kostjast eraldi. Hageja väitel täidab kostja hageja ülalpidamiskohustust ebaregulaarselt ning seetõttu on põhjendatud elatise nõude esitamine hageja ülalpidamiseks kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja esitas vastuväite, et kostja on maksnud hagejale elatist hageja poolt nõutud suuruses ja ajal ning kostja ei ole rikkunud hageja ülalpidamiskohustust ega ole ka alust arvata, et kostja rikuks seda tulevikus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 kohaselt võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Kohus viitab Riigikohtu
  8. mai 2011 otsusele ts asjas nr 3-2-1-37-11, mille p 14 on kohus jõudnud järeldusele, et: „ /…/. Kui kostja täitis laste suhtes ülalpidamiskohustust regulaarselt ja piisavalt, tulnuks hagi jätta rahuldamata. Kolleegium on korduvalt märkinud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04, p-d 9 ja 10;
  9. novembri
  10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10807, p 11). Seega saab elatisehagi rahuldada üldjuhul üksnes ülalpidamiskohustuse rikkumise korral. Samas juhib kolleegium tähelepanu, et juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida 3
(6)2-20-14176 kohustust õigel ajal, võib TsMS § 369 järgi esitada hagi ka tulevase nõude, sh pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmiseks. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine (vt Riigikohtu
  1. mai
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 18), aga ka muud asjaolud, mis annavad alust eeldada, et ülalpidamist andma kohustatud isik keeldub suure tõenäosusega edaspidi regulaarselt elatist maksmast või ei tee seda piisavalt.“. Et hagi on esitatud elatise nõude täitmiseks perioodiliste maksetega tulevikus, s,o pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmiseks tulevikus, tuleb hagejal hagi rahuldamiseks teha kohtule usutavaks, et kostja on ülalpidamise kohustust rikkunud, s.o jätnud hageja ülalpidamiseks elatusraha maksmata, maksnud elatusraha ebapiisavalt või ebaregulaarselt või et selline rikkumine võiks aset leida tulevikus, tuues välja objektiivsed põhjused, mille tõttu kostja eeldatavasti elatise maksmise kohustust ka tulevikus nõuetekohaselt täitma ei hakka. Hageja väitel on kostja korduvalt püüdnud elatise maksmise kohustuse täitmist vältida. Hageja seaduslik esindaja oli sunnitud pidevalt paluma, et kostja täidaks elatise maksmise kohustust. Lähtuvalt PKS § 100 lg 1, lg 2 ja lg 4 antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Vastavalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Sama § lg 2 alusel võib kohus elatise välja mõistab kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Vabariigi Valitsuse
  3. detsembri 2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates
  4. jaanuarist 2020 minimaalne kuutöötasu 584 eurot ja sellest pool ehk elatise minimaalne summa elatise minimaalne summa 292 eurot kuus. Kohtuistungil võttis hageja omaks, et
  5. aasta novembri ja detsembri kuu eest on elatusraha makstud. Hagiavalduses on hageja palunud määrata elaturaha maksmise kuupäevaks jooksva kuu
  6. kuupäev. Kohtuistungil nõustus hageja, et jooksva kuu elaturaha maksmine võib toimuda
  7. kuni
  8. kuupäevani. Hageja ei osanud selgitada, millest võiks järeldada, et kostja oleks maksnud või hakkaks tulevikus maksma elatusraha ebaregulaarselt, hilinemisega. Hageja tõendeid selle kohta, et kostja maksaks elatusraha ebaregulaarselt, kohtule ei esitanud. Kostja väitel maksab ta hagejale elatist regulaarselt ja hageja poolt nõutavas suuruses, mis vastab ka elatusraha seaduses sätestatud miinimummäärale 292 eurot kuus, sealjuures maksab kostja hageja elatusraha hageja nõutud tähtajaks, s.o jooksva kuu
  9. kuni
  10. kuupäevaks. Kohus tuvastas, et kostja pangakonto väljavõtte kohaselt on kostja maksnud hagejale elatist novembrist 2019 kuni oktoober 2020 igakuiselt 292 eurot, maksed on tehtud 10.,
  11. ja
  12. kuupäeval. Erandiks on juuli 2020, kus kostja on maksnud juuli kuu elatusraha kahes osas, millest esimene osa
  13. juulil 2020 summas 160 eurot ja teine osa
  14. juulil 2020 summas 65 eurot, kokku 225 eurot. Kostja põhjendab, et 2020 aasta juuli kuus on kostja maksnud elatist 67 eurot vähem. Selleks oli kostja ja hageja seadusliku esindaja kokkulepe, mille kohaselt hageja juuli teisel poolel elas kostja juures. Seetõttu kostja maksis elatist vähem. Elatist on makstud aja eest, millal hageja oli oma ema juures. Hageja nõustus kostja põhjendusega, et elatist maksti
  15. aasta juuli eest vähem seetõttu, et hageja viibis nädal aega kostja juures. Samuti on kostja maksnud septembri 2020 elatusraha
  16. septembril 2020., s.o viis päeva hiljem kui tavaliselt maksti. Kostja on esitanud ka pangakonto väljavõtte, millest selgub, et kostja on maksnud hageja elatusraha novembris ja detsembris 2020 ja seda
  17. kuupäeval. Hageja võttis 4
(6)2-20-14176 kohtuistungil omaks, et kostja on maksnud elatusraha novembris ja detsembris
  1. Kostja poolt elatusraha maksmine nähtub ka hageja seadusliku esindaja pangakonto väljavõttelt, raha ülekande ajad ja elatusraha summa vastab kostja esitatud tõenditele. Kostja on väitnud, et kotjal on ametlik töökoht ja stabiilne sissetulek, mille tõttu ei ole kahtlust, et kostja on võimeline maksma hagejale elatist hageja nõutud määras ja tähtaegadel ka tulevikus. Kostja esitatud pangakonto väljavõttest selgub, et kostjale laekub pangakontole AS-st K töötasu 1500,33 eurot kuus (neto). Töötasu makstakse iga kuu alguses, esimesest kuni neljanda kuupäevani, mis võimaldab kostjal maksta hagejale elatusraha jooksva kuu
  2. kuupäevaks nagu hageja seda nõuab. Kohtuistungil väitis hageja, et kostja võib keelduda maksmast elatist kui talle tekib uus perekond. Hageja ei osanud selgitada, millistest asjaoludest lähtuvalt ta sellisele järeldusele on jõudnud, ka ei esitanud hageja mingeid tõendeid selle kohta, et kostja lõpetaks elatise maksmise kui kostjal peaks tulevikus tekkima uus perekond. Kostja selgitas kohtuistungil, et kostjal on juba üle aasta uus perekond, sealjuures ei ole uus perekond takistanud kostjal maksta hagejale elatist hageja nõutud määras ja tähtaegadel. Kohus järeldab poolte väidetest ja esitatud tõenditest, et kostja ei ole enne hagi esitamist hagejale elatise maksmise kohustust rikkunud. Samuti ei ole alust eeldada kostja poolt hagejale elatise maksmise kohustuse rikkumist tulevikus. Kostja on nii enne kui ka peale hagi esitamist maksnud hagejale elatist igakuise elatusrahana hageja nõude kohaselt PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras (292 eurot kalendrikuus), elatusraha on makstud regulaarselt kooskõlas PKS § 100 lg 4 jooksva kuu eest ette poolte kokku lepitud tähtajaks
  3. kuni
  4. kuupäevani. Kohus ei loe kahte erandit, maksed juulis 2020 ja septembris 2020, elatusraha maksmise tähtaja ega makse suuruse rikkumiseks. Juulis 2020 viibis hageja kostja ülalpidamisel nädala ja seega on põhjendatud poolte kokkuleppel elatusraha vähendamine 67 euro võrra. Kohus ei loe elatusraha maksmise tähtaja oluliseks rikkumiseks aasta jooksul ühte hilinenud makset septembris 2020, mis oli tehtud
  5. kuupäeval ehk neli või viis päeva peale kokku lepitud tähtpäeva. Kõik teised maksed alates novembrist 2019, s.o ülejäänud elatusraha maksed, mis olid tehtud enam kui aasta jooksul, olid makstud tähtaegselt. Hageja ei ole ka kohtule esitanud veenvaid selgitusi või tõendeid selle kohta, et kostja ei täidaks tulevikus hageja ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt. Kostja on tõendanud, et kostjal on töö ja pidev sissetulek, mis võimaldab kostjal ka edaspidi täita hagejale elatise maksmise kohustust hageja nõutud suuruses ja tähtajaks. Kostjal uue perekonna olemasolu ei ole kostjat takistanud hagejale elatise maksmise kohustuse nõuetekohast täitmist. Kohus järeldab, et kostja ei ole rikkunud hagejale elatise maksmise kohustust enne hagi esitamist. Kohus ei tuvastanud ka asjaolusid, millest saaks järeldada elatise maksmise kohustuse rikkumise võimalikkust tulevikus. Kohus jätab hagi rahuldamata. Kohus ei pea vajalikuks analüüsida hageja vajaduste põhjendatust ega poolte majandusliku seisukorda, kuna kostja vabatahtlikult makstav elatis igakuise elatusrahana 292 eurot on sama, mida hageja nõuab hagiavalduses, ning seega katab kostja makstav elatis hageja vajadused täielikult. Samuti ei oma tähendust asjaolu, et hagejal on puue ja puudest tulenevalt vajadus teha täiendavaid kulutusi. Hageja puudest tekkinud lisakulud on arvestatud hageja nõude hulka ning seega samuti kaetud kostja vabatahtlikult makstava elatusrahaga. 5
(6)2-20-14176 Kohus selgitab pooltele, et elatusraha maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (TsMS § 459). Hagi hind Hagejate nõudeks on välja mõista elatis hagejale seadusega sätestatud miinimummääras alates
  1. septembrist 2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Vastavalt TsMS § 122 lg 2 on hagiasjas hagihind hagis taotletu harilik väärtus ning TsMS § 129 lg 2 kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Vabariigi Valitsuse
  2. detsembri 2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates
  3. jaanuarist 2020 minimaalne kuutöötasu 584 eurot ja sellest pool ehk elatise minimaalne summa elatise minimaalne summa 292 eurot kuus. Hagi esitamisele järgneva üheksa kuu elatusraha hagejale moodustab kokku 9x292=2628 eurot. Hagihind moodustab 2628 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus jättis hagi rahuldamata ja lähtuvalt sellest, et hageja on kostja alaealine laps ning pooled on taotlenud menetluskulude jätmist poolte endi kanda, oleks alaealiselt lapselt tema vanema kasuks menetluskulude väljamõistmine ebamõistlik ja ebaõiglane. Kohus jätab poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kuna poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik ning menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.