Obsah (8)

§ 120§ 2§ 37§ 47§ 121§ 38§ 45§ 43

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-1901 Määruse kuupäev 13.11.2020 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse kindl

) § 121 lg 4, § 204 lg 1). Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte kaebajale ja Tartu Vanglale. Kaebajale edastatakse ka Tartu Halduskohtu 06.10.2020 kohtunõue Tartu Vanglale ning Tartu Vangla 07.10.2020 vastus kohtunõudele koos lisadega. ASJAOLUD

1. Juri Kolesnikov esitas 01.10.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt on arst määranud kaebajale toetavad lisatallad, mis on kleepuvad ja ei kannata seetõttu vett. Kaebaja palus vanglal väljastada talle duši all käimiseks lisapaari plätusid. Vangla väljastas kaebajale kinnised jalanõud Crocs (edaspidi kroksid), mis rikuvad tervist ja tekitavad kaebajale valu ja kannatusi. Vangla keeldus nende vahetamisest lahtiste plätude vastu. Vangla selgitas kaebajale, et kroksid tuleb enne maha kanda, siis väljastatakse kaebajale uued plätud. Lõpuks oli kaebaja siiski sunnitud esitama taotluse krokside mahakandmiseks, kuid kaebaja ei suutnud neid prügikasti visata. Kaebaja kambris teostatud läbiotsimise käigus leiti keelatud kroksid ja kaebajat karistati kartseriga. Kaebaja kirjutas vanglale uue taotluse, misjärel tuli vangla laotöötaja, andis kaebajale proovida erinevaid plätusid ja palus valida endale sobivad. Kaebaja lõpuks siiski tagastas kroksid laotöötajale. Kaebajalt nõuti allkirja selle kohta, et talle väljastati see, mida ta oli soovinud, kuid kaebaja keeldus allkirja andmast. Hiljem sai kaebaja üksuse juhilt vastuse, mis solvas kaebajat, sest selles väideti, et kaebaja ei ole taotluses välja toonud, et vajab plätusid tugitaldade tõttu. Vangla ei ole kaebuse esitamise ajani kaebaja ees 3-20-1901 vabandanud ega teinud ettepanekut asi heastada. Vangla tegevus on põhjustanud kaebajale füüsilist ja hingelist valu. Kaebaja palub nõuda vanglalt välja kaebust puudutavad dokumendid ja saata need kaebajale, et kaebaja saaks koostada kohtule kaebuse vangla tegevuse (plätude mitteväljastamise ja vaietele mittevastamise) õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamiseks. Kaebaja palub vabastada ta riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel.
2. Kohus palus 06.10.2020 vanglale esitatud kohtunõudes edastada kohtule kaebust puudutavad dokumendid ning teatada kohtule, kas kaebaja on esitanud Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse seoses sellega, et kaebajale väljastati plätude asemel kroksid, mis kaebajale ei sobi ja põhjustasid talle valu, ning vangla keeldus krokside vahetamisest teiste lahtiste jalanõude vastu.
3. Tartu Vangla esitas 07.10.2020 vastuse kohtunõudele, milles selgitas, et kaebaja ei ole antud teemal Tartu Vanglale kahjunõuet esitanud. KOHTU SEISUKOHT 4.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Tulenevalt

§ 2

lg 4 teisest lausest tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. 5. Kaebaja on väljendanud kaebuses soovi esitada kohtule nõuded vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamiseks. Kohus mõistab kaebust selliselt, et kaebaja soovib kahju hüvitamist, mis on talle väidetavalt põhjustatud vangla tegevusega seoses kaebajale krokside asemel teise paari plätude mitteväljastamisega ja sel teemal esitatud vaietele mittevastamisega. Kahjuna viitab kaebaja füüsilisele ja hingelisele valule. Kuigi kaebaja on eraldi välja toonud, et soovib ka vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist (

§ 37

lg 2 p 6), nähtub kaebusest kaebaja tahe saada hüvitatud vangla kirjeldatud tegevusega tekitatud kahju. Haldusorgani tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõue on hõlmatud hüvitamisnõudega ning hüvitamisnõude lahendamisel tuleb kohtul hinnata ka vangla tegevuse õiguspärasust. Seega on võimalik tõlgendada kaebust selliselt, et kaebaja palub selles hüvitada talle Tartu Vangla tekitatud mittevaraline kahju (

§ 37lg 2 p 4, riigivastutuse seaduse § 9 lg 1). 6. Vangistusseaduse (Vang

S) § 11 lg 8 näeb ette, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus pöörduda halduskohtu poole tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

§ 47

lg 1 kohaselt võib juhul, kui nõude lahendamiseks on ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus, esitada kaebuse üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vastavalt

§ 121

lg 1 p-le 4 tuleb kohtul kaebus tagastada, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud kohustuslikust korrast. 7. Kohtu hinnangul esineb asjas

§ 121lg 1 p-s 4 sätestatud alus hüvitamiskaebuse tagastamiseks.

Kohus ei nõustu kaebajaga, et kohustuslik kohtueelne menetlus kahju hüvitamise nõudes tuleks antud juhul lugeda läbituks tulenevalt asjaolust, et ta on esitanud vanglale heastamise taotluse, kuid vangla on seda ignoreerinud. Kohtule edastatud kaebaja 25.08.2020 pöördumises (reg nr 6-26/695-3; dtl 27) on ta tõepoolest lisaks plätude saamise soovile märkinud, et ootab vanglalt ka heastamist. Samas ei ole kaebaja selles pöördumises viidanud ühelegi mittevaralise kahjuna käsitatavale asjaolule. Kaebuses toodut arvestades saab järeldada, et kaebaja on pidanud 25.08.2020 pöördumises silmas pigem tema ees vabandamist kui talle põhjustatud füüsilise ja hingelise valu rahalist hüvitamist. Muudele kahju hüvitamise taotlustele kohtueelses menetluses kaebaja kaebuses ei viita. Ka Tartu Vangla on 07.10.2020 2 3-20-1901 kohut käesolevas asjas teavitanud, et kaebaja ei ole esitanud vanglale kaebuse asjaoludega seotud kahjunõuet. Seega ei nähtu asja materjalidest, et kaebajal oleks kahju hüvitamise nõudes läbitud VangS § 11 lg-s 8 ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus ning hüvitamiskaebuse esitamine ei ole seetõttu lubatav. 8. Isegi kui tõlgendada, et kaebaja nõuab eraldiseisvalt ka

§ 37

lg 2 p 6 alusel Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemist, kuuluks kaebus selles osas tagastamisele

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Selle sätte kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Isikul on õigus esitada halduskohtule tuvastamiskaebus, kui see on tema õiguse kaitseks vajalik (

§ 38

lg 4; Riigikohtu 19.10.2015 otsus nr 3-3-1-28-15, p 18).

§ 45

lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid, ning hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Seega peab haldusorgani tegevuse õigusvastasuse tuvastamine aitama isikut tema rikutud subjektiivsete õiguste kaitsmisel. Vastasel juhul ei ole tuvastamisnõue lubatav. 9. Kaebaja palub tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla tegevuse seoses talle plätude mitteandmise ja vaietele (kohtule arusaadavalt ennekõike kaebaja 03.06.2020 ja 25.08.2020 pöördumistele, dtl 21 ja 27) mittevastamisega. Kohtu hinnangul ei ole äratuntav, et eelkirjeldatud tuvastamisnõude eraldiseisev menetlemine ja nimetatud vangla tegevuste õigusvastasuse tuvastamine annaks kaebajale mingit õiguslikku eelist. Nii kaebusest kui ka Tartu Vangla 03.09.2020 vastusest nr 6-26/695-4 kaebaja 25.08.2020 pöördumisele (dtl 20) nähtub, et kaebajale on käesolevaks ajaks tema soovitud plätud väljastatud. Tuvastamiskaebuse esitamist õigustavaks põhjendatud huviks ei saa olla üksnes soov veenduda vangla tegevuse õigusvastasuses (Riigikohtu halduskolleegiumi 09.06.2010 otsus nr 3-3-1-32-10, p 12; 02.04.2009 määrus nr 3-3-1-101-08, p 28). Kaebusest saab ennekõike järeldada kaebaja soovi vangla tegevuse õigusvastuse tuvastamiseks kahju hüvitamise eesmärgil. Vastavalt

§ 45

lg-le 2 ei ole aga tuvastamiskaebuse esitamine sel eesmärgil lubatav ning kaebajal on pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist vajadusel võimalik pöörduda kahju hüvitamise kaebusega kohtusse.

1. Kuigi kaebaja ei ole viidanud sellele, et ta sooviks vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist preventiivsel eesmärgil, vältimaks vangla jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust, ei saaks ka see eesmärk antud juhul tuvastamiskaebuse eraldiseisvat esitamist õigustada. Sellisel eesmärgil saaks tuvastamisnõude esitada üksnes juhul, kui isikul on põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis on võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu halduskolleegiumi 14.10.2020 määrus nr 3-19-882, p 23.1; 25.10.2017 määrus nr 3-17-749, p 11). Praegusel juhul ei oleks võimaliku tulevase õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis võimatu või ebamõistlikult raske ning kaebajal oleks vajadusel võimalik kasutada tuvastamisnõudest efektiivsemaid õiguskaitsevahendeid. Näiteks ei takista vangla poolt kaebaja vaiete võimalik tagastamine või lahendamata jätmine tal tulevikus põhivaidlusega kohtu poole pöördumist. Kohus saab põhivaidlusega seonduva kaebuse menetlemisel hinnata ka seda, kas kohtueelne menetlus on toimunud nõuetekohaselt või mitte.
2. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebus

§ 121lg 1 p 4 ja lg 2 p 1 alusel tagastada.

Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust. 12.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda seaduse nõuetele vastava kaebusega uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kaebajal on võimalik esitada vanglale kahju hüvitamise taotlus ning pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist vastavalt VangS § 11 lg-le 8 hüvitamiskaebus halduskohtule. (allkirjastatud digitaalselt) 3