← Eesti

2-20-2219/38

Obsah (14)§ 1045§ 137§ 138§ 1054§ 65§ 1056§ 1043§ 1050§ 127§ 128§ 132§ 139§ 140§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Määruse tegemise aeg ja koht 08.01.2021 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-20-2219 RAXOEST OÜ hagi O

) § 113 lg-s 1 ettenähtud määras põhivõlalt 5 402,50 eurot alates 08.01.2021 kuni põhivõla tasumiseni.

  1. Jätta RAXOEST OÜ 09.12.2020 taotlus enamtasutud riigilõivu 50 euro tagastamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus
  2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
  3. Esitatud asjaoludel teostas hageja xxx ehitusplatsil ehitustöid Xxx AS alltöövõtjana kui ka Xxx AS alltöövõtjate alltöövõtjana. 06.08.2019 põrkas kostja 1 opereeritud tornkraana kokku hagejale kuulunud geodeetiliste seadmetega (statiiv ja elektrontahhümeeter Trimble S5), mille tulemusel kukkusid seadmed kaevikusse ja purunesid. Tornkraana opereerimist assisteeris troppijana kostja
  4. Seadmete ülevaatusel tuvastati nende kasutuskõlbmatus ning seadme töökorda viimise hinnana 6 313 eurot, millest tööde hind on 600 eurot ja varuosade hind 5 713 eurot. Hageja lasi seadmed korda teha ning tasus selle eest. Sellel ajal kui seadet parandati, pidi hageja rentima asendusseadme, mille üür läks kahel kuul kokku maksma 1 320 eurot. Hageja soovib kostjatelt eelnevalt nimetatud kahju hüvitamist

§ 1045lg 1 p 5 alusel.

Hageja taotleb kahju hüvitamist kostjatelt solidaarselt

§ 137

alusel ning alternatiivselt

§ 138alusel vastavalt konkreetse kostja poolt kahju tekitamise tõenäosuse määrale.

  1. Hageja täpsustas 10.08.2020 menetlusdokumendis enda nõuet. Hageja vähendas oma hagiavalduses olevat nõuet kuludelt arvestatud käibemaksu võrra ja esitas täiendava nõude asendusseadme rendi 500 euro osas. Hageja uus põhinõude suurus on 7 913 eurot, mis moodustub 8 895,60 eurot (esialgne hagi nõue) – 1 482,60 (käibemaks) + 500 (asendusseadme rent septembris).
  2. Hageja palus 10.08.2020 menetlusdokumendis mõista

§ 137

alusel kostjatelt välja solidaarselt tekitatud kahjuna 7 913 eurot, alates 20.09.2019 kuni 11.02.2020 sissenõutavaks muutunud viivis summas 251,28 eurot ning alates 12.02.2020 seadusejärgne viivis tähtaegselt tasumata summa 7 913 eurot tasumata jäägilt kuni kahju täieliku hüvitamiseni. Alternatiivselt palub hageja mõista

§ 138

alusel kostjatelt välja ühiselt tekitatud kahjuna 7 913 eurot, alates 20.09.2019 kuni 11.02.2020 sissenõutavaks muutunud viivis summas 251,28 eurot ning alates 12.02.2020 seadusejärgne viivis tähtaegselt tasumata summa 7 913 eurot tasumata jäägilt kuni kahju täieliku hüvitamiseni, mõistes eelnimetatud summad kummaltki kostjalt välja võrdses ulatuses, s.o. pool nimetatud summadest kostjalt 1 ja pool kostjalt

  1. Hageja palub jätta kõik menetluskulud sõltuvalt asja lahendamise tulemusest solidaarselt või ühiselt kostja 1 ja kostja 2 kanda, mõistes neilt tähtaegselt tasumata menetluskuludelt hageja kasuks välja seadusjärgne viivis. KOSTJA 1 VASTUVÄITED HAGILE
  2. Kostja 1 vaidles hagile vastu. Kostja 1 väitel on tõendamata hagi aluseks olevad asjaolud. Hageja taotleb kahju hüvitamist deliktiliselt tulenevalt omandi kahjustamisest, kuid hageja pole tõendanud, et kahjustatud seadmed olid hageja omandis. Samuti on tõendamata, et tornkraanat opereeris kostja
  3. Kostja 1 väitel ei opereerinud tema tornkraanat. Kostja 1 rentis kraanat AS-ile Xxx, kes ei tellinud kostjalt 1 tõstetöid, vaid üksnes kraana ja kraanajuhi. Seega vastutab võimaliku kahju tekitamise eest mitte kostja 1 vaid AS Xxx. Lisaks on tõendamata, et viga saanud seade asus ehitusobjektil ning et renditud seadmeid kasutati seoses hagis kirjeldatud kahjujuhtumiga. Hageja võib olla rikastunud, kui seadmele pandi uued varuosad, mistõttu tuleb vastav rikastumine kahjust maha arvata. Samuti tuleb maha arvata käibemaks, sest hageja on käibemaksukohustuslane ja saab käibemaksu maha arvata. Kui kahjunõue on põhjendatud, tuleks kahju suurust vähendada, kuna jättes oma seadmed kraana tööpiirkonda, oli hageja hooletu ning aitas kaasa kahju tekkimisele. Lisaks aitas hageja kahju tekkimisele kaasa jättes sõlmimata kindlustuslepingu. Samuti ei ole kostjale 1 teada, kas troppijal olid läbitud vajalikud koolitused.
  4. Hiljem täpsustas kostja 1 õiguslike põhjenduste osas, et kostja 1 ei saa vastutada

§ 1054

lg 1 alusel, sest kostja täitis hoopis AS-i Xxx kohustust ning AS Xxx peaks viidatud sätte teise lõike alusel vastutama kostja 1 töötaja võimaliku tegevuse eest. Võimalikud AS-iga Xxx sõlmitud lepingust tulenevad riskijaotused puudutavad üksnes nende vahelist suhet. Kostja 1 taotles, et kohus oma siseveendumuse kohaselt hindaks, missuguses ulatuses tuleb hageja nõudest maha arvestada rikkumisega saadud kasu. 2

(7)KOSTJA 2 VASTUVÄITED HAGILE
  1. Kostja 2 vaidles samuti hagile vastu leides, et hagi tuleks jätta tema suhtes rahuldamata. Kostja 2 teostas töid AS-ile Xxx, kuid kostja 2 ei teostanud kraana opereerimist. Kostja 2 andis kostja 1 töötajale juhise tõsta kraana külge kinnitatud pakk ja paigaldada see süvendisse, kuid kostja 1 töötaja selle asemel lohistas pakki, mis tõi kaasa kokkupõrke hageja seadmetega. Kraana opereerimise kohustus oli AS-il Xxx, kes teostas tööd kostjalt 1 renditud kraana ja kraana juhiga. Seetõttu põhjustas kahju kostja
  2. Kostjal 2 ei olnud mingit võimalust ühegi tegevusega kahju tekkimist vältida. Samas oli hagejal hoolikalt käitudes võimalik oma tegevusega vältida kahju tekkimist jälgides tööohtusplaanis toodud keelde ning head ehitustava. AS-iga Xxx sõlmitud lepingute lisas on kirjas, et tõstetööde tsoonis ei tohi töötada teisi alltöövõtjaid. Kui hagejaga sellist kokkulepet ei sõlmitud, kehtib kostja 2 väitel eeltoodu siiski hea ehitustavana. Hageja kui pikaajalise kogemusega tööde teostaja pidi olema selle tavaga kursis. Ehituspäeviku järgi ei olnud hagejal ehitusobjektil töid ette nähtud ning seetõttu ei oleks tohtinud seal olla ka hageja seadmeid. Hiljem täpsustas kostja 2, et tuvastatud asjaolude polnud hagejal keelatud kraana töötsoonis töid teha. Seetõttu ei saanud kostjalt 2 oodata, et ta oleks kohustanud hagejat töötsoonist lahkuma või sealt oma seadmed ära viima. Seetõttu ei saa kostjale 2 ette heita ühegi nõutud teo tegemata jätmist.
  3. Kostja 2 vaidles lisaks hagi aluseks olevatele asjaoludele vastu ka õiguslikele põhjendustele. Kostja 2 hinnangul ei saa hageja esitada nõuet deliktilise kahjuna, kuna tulenevalt AS-iga Xxx sõlmitud lepingust, on tegemist lepingulise kahjuga. Kostja 1 ja AS Xxxi vahel sõlmitud lepingu kohaselt osutas kostja 1 AS-ile Xxx kraana opereerimise tööd ning kostja 1 kohustus ka vastutama kraanadega seotud avariide likvideerimises. Kostja 2 ei ole ühtegi lepingulist kohustust rikkunud. Kostja 2 saaks vastutada tekkinud kahju eest juhul, kui kostjal 2 oleks olnud kohustus midagi teha ning ta oleks jätnud teo tegemata, kuid kostjale 2 ei ole ette heidetud ühtegi konkreetset tegu. Samuti leidis kostja 2, et hageja panustas ise kahju tekitamisesse. Kostja 2 arvates ei ole rendikulu kahjuna hüvitatav. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  4. Kohus rahuldab hagi osaliselt.
  5. Kohus täitis selgitamiskohustust ning selgitas vaidlusele kohalduvat õigust ja poolte tõendamiskoormist (kd I, lk 142-146 pöördel). Kohus leidis mh, et hageja nõuded kostjate vastu tuleb lahendada õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise regulatsiooni järgi.
  6. Asja lahendamiseks tuleb kohtul esmalt kvalifitseerida hageja nõue. Liisingulepingu alusel hageja valduses olevad geodeetilised seadmed said kahjustada 06.08.2019 ehitusobjektil toimunud tõstetööde käigus. Toimus kokkupõrge kraana koorma ja hageja valduses olevate geodeetiliste seadmete vahel. Hageja esitas nõude kostjate vastu

§ 1045

lg 1 p 5 alusel solidaarset ja alternatiivselt konkreetse kostja poolt kahju tekitamise tõenäosuse määrale. Solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel (

§ 65lg 2).

Kostja 2 asus 09.12.2020 kohtuistungil seisukohale, et hageja nõue tuleks lahendada riskivastutuse sätete alusel (

§ 1056lg 1).

11. Hageja esitatud asjaoludest lähtuvalt kohus kvalifitseerib hageja nõude

§ 1043ja § 1045 lg 1 p 5 alusel.

Õigusvastaselt teisele isikule kahju tekitanud isik peab hüvitama tekitatud kahju, kui ta on süüdi või vastutab kahju tekitamise eest (

§ 1043

). Kahju tekitamine on õigusvastane, kui kahju tekitati omandi või selle sarnase õiguse või valduse rikkumisega (

§ 1045lg 1 p 5).

Seega peab hageja tõendama kostja(te) teo, hagejale tekkinud kahju, põhjusliku seose kahju ja teo vahel ning teo õigusvastasuse ehk kahjustatud eseme omandi või sellelaadse suhte. Süü olemasolu eeldatakse. Kui hageja on tõendanud, et kostjad põhjustasid õigusvastaselt 3

(7)hagejale kahju, vabanevad kostjad vastutusest, kui nad tõendavad mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise (

§ 1050lg 1).

12. Kohus analüüsib, kas hagejal on õigus kostjate vastu nõuet esitada. Kohtule esitatud tõendite alusel on hageja liisinguvõtjana geodeetiliste seadmete valdaja (kd I, tl 117-125). Kohtupraktika kohaselt saab liisinguvõtja suhet liisinguesemega pidada piisavaks, et esitada liisingueseme kahjustamisest tekkinud nõudeid kahju tekitaja kindlustusandja vastu (RKTKo 2-16-3600, p 12). Samuti on õiguskirjanduses märgitud, et

§ 1045lg 1 p 5 kaitseb mh liisinguvõtjat kui liisingueseme valdajat.

Valduse rikkumise delikti puhul on kannatanuks asja valdaja (vt Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne, lk 761). Õigustatud isikuks hagi esitamisel saab pidada lisaks liisinguandjale kui asja omanikule ka liisinguvõtjat kui asja valdajat, kes kannab selle asja hävimise ja kahjustamise riisikot ning keda tuleb seetõttu selles küsimuses käsitada omanikuga samasugust nõudeõigust omava isikuna. Seega annavad

§ 1043

ja § 1045 lg 1 p 5 hagejale õiguse liisinguvõtjana nõuda kahju tekitajatelt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist. 13. Kohus tuvastab kas esineb kostjatele ette heidetav tegu. 13.1 Kostja 1 andis õnnetuse põhjustanud tornkraana koos kraanajuhiga rendilepingu alusel AS Xxx kasutusse. Kostja 1 vastutus välja üüritud kraanajuhi tegevuse eest saab tuleneda

§-ist 1054. Kui isik kasutab teist isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses, vastutab ta selle isiku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamine oli seotud selle majandus- või kutsetegevusega (

§ 1054lg 1).

Pidev kasutamine võib väljenduda töösuhte olemasolus, kuid võib seisneda ka muud liiki lepingulisel suhte alusel vahetatud sooritustes.1 Samas ei välista vastutus teise isiku eest kahju põhjustanud isiku vastutust kahju eest kannatanu suhtes.2 Seetõttu ka juhul, kui AS Xxx oleks oma kohustuse täitmisel kasutanud kostjat 1 või AS Xxx vastutaks

§ 1054

alusel kostja 1 tegevuse eest, siis ei välista see kostja 1 enda vastutust hageja ees. 13.2 Tornkraana poolt armatuuri koorma tõstmisel kaevikusse toimus kokkupõrge koorma ja seadmete vahel, mille tõttu kukkusid seadmed kokkupõrke tulemusena alla kaevikusse ja purunesid. Tornkraanat objektil opereeris kostja 1 töötaja. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et tornkraana juhi tegevuse eest vastutab kostja 1. Kohtule esitatud kostja 1 ja Xxx AS vahel sõlmitud rendilepingust nähtuvalt kohustus kostja 1 komplekteerima kraanad oma töötajatega, kes omavad vastavat, tornkraanal töötamist lubavat tunnistust (kd I, tl 45). Seega opereeris tornkraanat kostja 1 töötaja, so kraanajuht. Kostja 2 sõnul andis kostja 2 juhise kostjale 1 selles osas, kuhu mingi ehitustoode tõsta. Kostja 2 sõnul andis S K raadio teel kraanajuhile juhise pakk tõsta ja paigaldada süvendisse. Tunnistaja J.Ji ütlustega on tõendatud, et S K võttis kaevikus koorma vastu, kas ta ka koorma kraana konksu külge kinnitas seda tunnistaja ei näinud (kd I, tl 34 pöördel). Tunnistaja J.J nägi ka kuidas pakk läks seadme peael ja S karjus „stopp“. Kraana nool läks vales suunas edasi. Kraanajuht tuli alla ja hakkas kohe vabandama (kd I, tl 35). 13.3 Kostjal 2 sõnul oli tema töötajal S K kostja 1 kraanajuhiga raadioside ühendus (vt kostja 2 vastus hagile, p 2.1.6, kd I, tl 56). Seega oli kostja 2 töötajal võimalik kraanajuhti tõste ajal raadioside teel instrueerida. Kohtu hinnnagul sai raadioside eesmärgiks olla maa pealt tõstetööde juhtimine. „Stopp“ karjumine ei ole kraanajuhile tõstet teostades kuulda. Kostja 1 ja Xxx AS vahel sõlmitud lepingu kohaselt oli kostjal 2 kohustus tagada töö teostamise käigus ehitusobjektil olevate kolmandate isikute vara kaitse (lepingu p 8.18, I kd, tl 63 pöördel). Samuti on nimetatud lepingu p 8.29 kohaselt kostja 2 kohustatud määrama tõsteseadme kasutamise korral tõsteseadme kasutamise eest vastutava isiku. Eeltoodust tulenevalt olid mõlemad kostjad tõstetöödes osalised. Hageja väitel on troppija kraanajuhi silmad maa peal ja ta pidi kraanajuhti juhendama selles ulatuses, mida kraanajuht ise ei pruugi kõrgelt näha. Vaidlus puudub, et tõste teostamisel osalesid 1 2 T. Tampuu.

III komm vlj. § 1054, p 3.2.1. T. Tampuu.

III komm vlj. § 1054, p 3.1. 4

(7)mõlemad kostjad. Kraanajuht ja troppija töötavad koos ja seega peavad nad tegema koostööd tõste ohutuks sooritamiseks. Kostjal 2 oli läbi oma töötaja võimalus kraanajuhti raadioside teel juhendada. Koormat tõsteti kostja 2 laoplatsil kostja 2 juhendamisel ja kontrolli alla ning selle võtsid vastu kostja 2 töötajad. Seetõttu tegutsesid nad kahju tekitamisel koos ja on olemas mõlemale kostjale etteheidetav tegu. 14. Kohus võtab seisukoha kas hagejale tekkis kahju. 14.1 Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (

§ 127lg 1).

Kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga (

§ 127lg 5).

Kostja 1 väitis, et kahju hüvitist tuleks vähendada, kuna hageja on kahjustatud seadmete parandamise tulemusena rikastunud ulatuses, milles seadmetele pandi uued varuosad. Kui kostja 1 leiab, et hageja on rikastunud, peab kostja 1 välja tooma, missuguses ulatuses on hageja rikastunud ning seda tõendama. Kostja 1 nimetatut tõendanud ei ole. 14.2 Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline (

§ 128lg 1).

Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (

§ 132lg 3 ls 1).

Kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul (

§ 132lg 4 ls 1).

Kui isik samaväärset asja ei kasuta, võib ta nõuda asja parandamise või uue asja muretsemise aja jooksul saamata jäänud kasutamiseeliste hüvitamist (

§ 132lg 4 ls 2).

Seega kuuluvad majandustegevuses kasutatava seadme kahjustamisel hüvitamisele nii seadme parandamise kulud kui ka asendusseadme kasutamise kulud ehk rendikulud. Kuna kannatanul (hagejal) on õigus nõuda kasutamiseeliseid ka juhul kui ta asja ei kasuta asja parandamise aja jooksul, ei pea hageja tõendama, et ta rentis seadmeid asja parandamise ajaks või renditud seadet kasutas. 14.3 Hageja on tõendanud, et kahjustatud seadmete parandamise kulu on 6 313 eurot ilma käibemaksuta (kd I, lk 6). Seadme rendikulu kolme kuu eest (august, september, oktoober 2019) on 1600 eurot ilma käibemaksuta (I kd, tl 7 ja 190). Kostjate poolt hagejale tekitatud kahju on seega kokku 7 913 eurot. Tunnistaja A.R ütlustega on tõendatud, et kahjustatud seadmeid kasutati ehitusobjektil. Tunnistaja A. R andis 09.12.2010 toimunud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et I kd, tl 126-133 fotodel asuvad seade oli see seade mida kasutati objektil ja mis purunes (kd II, lk 37 pöördel). Seega on tõendamist leidnud, et hagejale on tekkinud seadmete purunemise tõttu kahju 7 913 eurot. 15. Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud (

§ 127lg 4).

Selleks kasutatakse elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Hinnates tuvastatud asjaolusid kogumis, leiab kohus, et on olemas põhjuslik seos kahju ja kostjate tegevuse vahel. Kui kostja 2 oleks hagejat nõuetekohaselt raadioseadme abil instrueerinud ja öelnud kostjale 1, et tõstepiirkonnas asuvad seaded, ei oleks hagejale kahju tekkinud. Juhul, kui kostja 1 oleks nõuetekohaselt pakki tõstnud (mitte lohistanud) ei oleks hageja valduses olevad seadmed purunenud. Seega on kostjate käitumise ja hagejale tekitatud kahju vahel põhjuslik seos

§ 127lg 4 mõttes.

Kostjate süüd välistavad asjaolud puuduvad. 16. Kohus analüüsib, kas kahjuhüvitist saab vähendada. 16.1 Kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht 5

(7)soodustasid kahju tekkimist (

§ 139lg 1).

Kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu (

§ 140lg 1 ls 1).

Arvestada tuleb kõiki asjaolusid, sh kindlustuse olemasolu (

§ 140lg 1 ls 2).

Kostjad peavad tõendama asjaolusid, mille põhjal nad väidavad, et kahju tekkis hagejast tulenevatel asjaoludel. 16.2 Kohus on seisukohal, et kahjuhüvitist tuleb vähendada Hagejale on tutvustatud ehitusobjekti töösisekorra eeskirjasid hilinenult, pärast õnnetust (kd I, tl 159). Samas ei vabanda see hageja enda hoolsuskohustuse järgimata jätmist. Hagejal tuli ohtu hinnata ning tõstmise ajaks platsilt seade eemaldada. Hageja aitas ise kaasa kahju tekkimisel, kuna hageja paigalda seadme tornkraana tõstetsooni. Tunnistaja A.R ütlustega on tõendatud, et ta ei mõelnud, et paigaldab seadme töötsooni (kd II, tl 38). Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 määruse nr 16 kohaselt võib töötaja viibida rippuva lasti all hädavajalike tööülesannete täitmiseks. Kohus nõustub kostja 2 seisukohaga, et hädavajalikuks ei saa pidada geodeetide ja nende tehnika viibimist tõstetsoonis tõstetööde ajal. Hageja oleks saanud kahju ära hoida eemaldades tõste ajaks seadme ohutsoonist. Kohus nõustub kostjate seisukohtadega, et õnnetusjuhtumi tagajärjel tekkiva kahju vältimiseks on ka hoolsuskohustuse hulka kuuluv kindlustuskatte tekitamine seadmele. Hageja poolt seadmete kindlustamata jätmist saab pidada hoolsuskohustuse rikkumiseks. Seega on hageja rikkunud enda hoolsuskohustust. Sellest tulenevalt vähendab kohus kahjuhüvitist ühe kolmandiku võrra, so 2637,66 euro võrra (7913 eurot : 3) ja arvestab hagejale tekitatud kahju suuruseks 5275,34 eurot. Kohus peab põhjendatuks vähendada hüvitist 1/3 võrra seetõttu, kuna kohtu hinnangul oli kõigil kolmel menetlusosalisel oma osa kahju tekkimises. 17. Kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt (

§ 137lg 1).

Normi kohaldamise eelduseks on, et iga kostja vastutab eraldi sama kahju hüvitamise eest (RKTKo 3-2-1-116-116, p 45). Seega peab

§ 137

lg 1 alusel kostjatelt solidaarselt kahju välja mõistmiseks hageja tõendama kummagi kostja vastutuse eeldused ja konkreetse kostja rikkumisest tuleneva kahju. Paragrahvi 137 kohaldamine eeldab, et iga kahju tekitaja käitumise ja kahju tekkimise vahel eksisteerib põhjuslik seos. Kostjad tekitasid hagejale kahju oma ühise tegevuse tulemusel ning mõlema kostja käitumise ja kahju tekkimise vahel eksisteerib põhjuslik seos. Kohus leiab, et antud juhul vastutavad mõlemad kostjad hagejale tekitatud kahju 5 275,34 euro eest solidaarselt. 18. Hageja on esitanud kostjate vastu viivisenõude

§ 113

lg-1 sätestatud määras alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, so alates 20.09.2019 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (

§ 113lg 1 ls 1). Ts

MS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

  1. Kohus rahuldas hageja põhinõude 5 275,34 euro osas. Seega tuleb kostjatelt välja mõistetud summalt välja mõista viivis solidaarselt alates 20.09.2019 kuni 07.01.2021 summas 127,16 eurot. Alates 08.01.2021 tuleb välja mõista kostjatelt viivis solidaarselt tasumata põhivõlalt 5 275,34 eurot kuni kahju hüvitamiseni.
  2. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude osaliselt 5 275,34 euro osas ja viivisenõude osas põhinõudelt alates 20.09.2019 kuni 07.01.2021 summas 127,16 eurot ja alates 08.01.2021 põhinõudelt kuni põhinõude tasumiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras. 6

(7)
  1. Kohtuotsuses käsitlemata poolte väited ja tõendid lõpplahenduse osas tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid ei käsitlenud. MENETLUSKULUD
  2. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
  3. Kostja 1 esitas taotluse arvestada menetluskulude jaotamisel asjaolu, et hageja ei olnud nõus kostja pakkumisega tasuda hagejale kompromissi korras 1/3 põhinõudest. Hageja sõnul jäi kompromiss sõlmimata seetõtu, et kostja 2 kompromissiga ei nõustunud ning kostja 1 ei nõustunud tasuma ka viiviseid kahjusummalt. Samuti keeldusid kostjad kaasabist kahjujuhtumi asjaolude selgitamisel enne kohtusse pöördumist. Kostjad kaasabist keeldumist ümber lükanud ei ole. Kõigil kolmel menetlusosalisel olid menetluses esindajad ning kõik kandsid õigusabikulusid. Eeltoodust tulenevalt on õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. Seega ei ole tarvis määrata kindlaks menetluskulude rahalist suurust.
  4. Hageja esitas 09.12.2020 taotluse enamatasutud riigilõivu 50 euro tagastamiseks, kuna hagist osalise loobumise korral hagihind vähenes. Hageja taotlus riigilõivu osaliseks tagastamiseks rahuldamisele ei kuulu. Seoses hagist osalise loobumise korral hagihind ei vähene. Hagihinnaks on jätkuvalt esialgne hagihind 9 887,79 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.