) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellatsioonitähtaja jooksul tehakse asjas täiendav otsus, hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest ka esialgselt tehtud otsuse suhtes uuesti. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kohus selgitab, et vastavalt
lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse kirjeldava väljajätmine
lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Kohtuotsuse põhjendav osa 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus määras hagile vastamise tähtajaks 14 päeva alates hagi ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Kostja juhatuse liikmele on hagiavaldus koos menetlusse võtmise määrusega kätte toimetatud avalikus e-toimikus 11.12.2020. Hagile vastamise tähtpäev oli 28.12.2020. Kohus teeb eeltoodut arvestades asjas tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagiavalduse. Hagiavalduse rahuldamise põhjendused on märgitud alljärgnevalt. 2
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 ls 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on esitanud viivisenõude selliselt, et see ei ületa summaliselt põhinõuet. Viivisekokkulepe ei ole hagis märgitud asjaolude õigsust eeldades tühine. Kohus rahuldab hagiavalduse viivise maksmise nõudes ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 3354 eurot. 3. VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohus tuvastas eelnevalt, et pooled on sõlminud viivisekokkuleppe, mille alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt viivise tasumist. Hageja viivisenõue kostja vastu on sissenõutavaks muutunud. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude 40 eurot hüvitamist. Kohus rahuldab hagiavalduse sissenõudmiskulude hüvitamise nõudes ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 40 eurot. 4.
Kohus rahuldas hagiavalduse ja tegi sellega otsuse kostja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. 5.
lg 1 ls 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
lg 1 ls 1 kohaselt peavad asjas kantud kohtukulud olema vajalikud ja põhjendatud. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 187,07 eurot ning hagiavalduse esitamisel 262,93 eurot, kokku 450 eurot. Kohus määras hagiavalduse menetlusse võtmisel hagihinnaks 3394 eurot, millise hinnaga hagilt tuleb maksta riigilõivu 300 eurot. Kohus on seetõttu seisukohal, et hageja on tasunud riigilõivu 150 euro võrra rohkem. Hagejal on õigus taotleda riigilõivu 150 eurot tagastamist
lg 1 sätestab, et avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Hagejale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus on seisukohal, et tulenevalt
lõikest 1 kujutab riigilõivu tasumine endast vajalikku kohtukulu, sest hagiavaldust ei võeta menetlusse, kui sellelt ei ole tasutud riigilõivu. Hagihind oli 3394 eurot, millelt kuulub riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasumisele 300 eurot. Kohus määrab eeltoodut arvestades kindlaks hageja menetluskulud tasutud riigilõivu osas ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 199,38 eurot (300-100,62=199,38). 6.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas lepingulise esindajana vandeadvokaat K M, kes on seega
Eeltoodust tulenevalt kuuluvad lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses hüvitamisele.
lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas. Hageja lepinguline esindaja tegi järgmised toimingud: suhtlemine kliendiga, tutvumine hagi aluseks olevate materjalidega, hagiavalduse koostamine, lisade kokkupanek ja kohtule edastamine, ajakulu 3,5 tundi; tutvumine Harju Maakohtu 29.11.2020 kirjaga ning haginõuete täpsustamine, ajakulu 1,5 tundi. Kohus on seisukohal, et hagiavalduse koostamine ja kohtusse esitamine on vältimatult vajalik toiming, et saada kohtult õiguskaitset hagimenetluses. Menetlusdokumentidega tutvumine ja nende kohta kohtule seisukoha esitamine kujutab
lg-s 1 sätestatud menetlusosalise õiguste teostamist ning on seetõttu vajalikud toimingud. Samuti on vajalikeks toiminguteks kohtunõuetele vastamine. Lepinguline esindaja esindab menetlusosalist kohtumenetluses käsundi alusel. Käsundisaaja ülesanne on järgida käsundiandja juhiseid ning täita teavitamiskohustust. Seetõttu on põhjendatud hageja ja lepingulise esindaja vaheline suhtlemine õigusteenuse osana. Kohus leiab, et eeltoodut ning tsiviilasja vähest keerukust ja mahtu arvestades on lepingulise esindaja ajakulu 5 tundi põhjendatud ja vajalik. Hageja on kohtule avaldanud kokkulepitud lepingulise esindaja tasu suuruseks 150 eurot tunnis, mis ei sisalda käibemaksu. Kohtu hinnangul tuleb lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel võtta arvesse, et tegemist oli vähese õigusliku keerukusega tsiviilasjaga. Sarnaste õigusvaidluste maht kohtus ei ole tavaliselt suur ning vaidlusküsimused ei ole õiguslikult keerukad. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hagejale osutatud õigusteenuse tunnitasu 150 eurot tunnis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohtu hinnangul on sarnase õigusteenuse eest makstava keskmise tasu suurus põhjendatud ja vajalik, kui see ei ületa 120 eurot tunnis (ei sisalda käibemaksu). Kohus on ülaltoodut arvestades seisukohal, et põhjendatud ja vajalikud on hageja lepingulise esindaja kulud 600 eurot (õigusteenuse osutamiseks kulunud aeg 5 tundi x tunnitasu 120 eurot = 600 eurot). 4
lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotles hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt
Kohus rahuldab avalduse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulude 799,38 eurot (riigilõiv 199,38 eurot + lepingulise esindaja tasu 600 eurot = 799,38 eurot) tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamine
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.