Obsah (6)

§ 423§ 168§ 162§ 426§ 317§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Andres Hallmägi Määruse tegemise aeg ja koht 3. juuli 2020, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-17040 Jõhvi kohtu

§ 423

lg 2 p 2 kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kuna praegusel juhul G K ja J K ei ole enam V K (pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldajateks ning nende vastuväidet hageja nõudele ei saa arvestada, siis hage-ja arvates menetluses nende kostjate suhtes kehtib

§ 423

lg 2 p 2 sätestatu ehk hagi menetlemine ei ole vajalik hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või alternatiivselt hagi menetlemiseks eesmärgiks ei ole enam see, millele riik peaks andma õiguskaitset. Hagi menetlemine G Ki ja J Ki vastu muutus eesmärgipäratuks. Hageja on seisukohal, et kohus peaks jätma hagi nende kostjate suhtes läbi vaatamata.

§ 168

lg 2 kohaselt peaksid hagi läbi vaatamata jätmisel jääma menetluskulud hageja kanda, kuid hageja taotleb kohtult jätta kostjate G K ja J K menetluskulud nende endi kanda.

§ 162

lg 4 kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kostjad G K ja J K (esindatud menetluses lepingulise esindaja Mihhail Tuštšenko kaudu) on oma menetluskulud põhjustanud ise, esitades vastuväite V K (pankrotis) pankrotimenetluses hageja nõudele, teades, et sellega võib kaasneda hagi esitamine nende vastu nõude tunnustamiseks. Viru Maakohtu 24.01.

1. a määrus, millega jäeti nende hagi pankrotihalduri Hillar Villersi vastu elatise nõude tunnustamiseks V K (pankrotis) pankrotimenetluses läbivaatamata, jõustus 14.02.
2. Valdav osa hageja menetluskulusid, sh ka kostjate G Ki ja J Ki menetluskulud apellatsioonimenetluses, on tekkinud pärast Viru Maakohtu 24.01.
3. a määruse (tsiviilasi nr 2-18-18423) jõustumist.

§ 426

lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. 3 2-18-17040 Kostjad G K ja J K oleks pidanud esitama menetluskulude tekkimise vältimiseks nimetatud 24.01.2010 kohtumääruse maakohtule käesolevas kohtuasjas või siis teatama kohtumääruse tegemisest ning asjaolust, et nad pole enam pankrotivõlausaldajateks V K (pankrotis) pankrotimenetluses ning taotlema kohtult nende suhtes hagi läbivaatamata jätmist. Käesoleval juhul kostjad ei ole kohtule teatanud sellest asjaolust, et nad ei ole enam V K (pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldajateks. Viru Maakohus pidas 19.03.2019 kohtuistungi, kostjad ei teatanud nimetatud asjaolust kohtule kohtuistungil. Viru Maakohus lahendas nimetatud vaidluse 02.04.2019. a kohtuotsusega ning kostjad G K ja J K oma lepingulise esindaja vahendusel esitasid apellatsioonkaebuse Viru Maakohtu 02.04.2019 kohtulahendi peale, samuti teatamata kohtule, et nad pole enam V K (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotivõlausaldajateks. Hageja leiab eelpool nimetatu alusel, et kostjad G K ja J K on ise oma menetluskulud lepingulise esindaja vahendusel põhjustanud ning

§ 168

lg 2 järgi ei peaks jääma nende menetluskulud hagi läbivaatamata jätmisel nende vastu hageja kanda, vaid

§ 162

lg 4 alusel kostjate G K ja J K enda kanda kuna nende väljamõistmine hagejalt oleks äärmiselt ebaõiglane. Kostjate vastuväited Kostjad I-III on väitnud, et kostja IV ei ole kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust täiteasjas nr x/2016/2532 kätte saanud ja pole seda seetõttu saanud seda ka vaidlustada. Samuti väidavad kostjad, et kohtutäituri tasu arvestus on ebaselge. Kostjad leiavad, et KTS § 35 lg 1 järgi on kohtutäituri põhitasu määr 315 368 euro suuruse nõude puhul 6500 eurot (koos käibemaksuga 7800 eurot). Kostjatele on arusaamatu, miks nõuab hageja seaduses lubatust kolm korda suuremat tasu. Lisaks väidavad kostjad, et kuna tegemist on täitedokumendi järgi solidaarvõlgnevusega, siis teistelt solidaarvõlgnikelt nõutakse sama tasu. Lisaks väitsid kostjad, et kuna hagejal ei õnnestunud sissenõudja nõuet täitemenetluses kostja IV suhtes rahuldada, ei ole tal õigust nõuda tasu tegemata töö eest. Kostja IV vaidles hagile vastu, sest hagiavaldusest ei nähtu kohtutäituri tasu arvestust, mistõttu ei saa tunnustada põhjendamatut nõuet. Hageja nõuab lubatust suuremat tasu. Kostja IV ei ole vaidlustanud kohtutäituri tasu otsust, sest seda ei ole talle kätte toimetatud. Kostja IV on esitanud 15.04.2020 kohtule oma lõplikud seisukohad, mis kattuvad Tartu Ringkonnakohtu otsuse põhjendustega. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Hageja taotlus kostjate I-III osas asja läbivaatamata jätmiseks on põhjendatud ja tuleb

§ 423

lg 2 p 2 alusel rahuldada, kuna kostjate I-III osas on jõustunud Viru Maakohtu 24.01.

1. a kohtumäärus. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt, nõuet tuleb tunnustada osaliselt lähtudes järgmistest asjaoludest. Vaidlustamata asjaolud Vaidlust ei ole selles, et Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalman algatas 06.09.2016 võlgnik V Ki suhtes täiteasja nr x, mille aluseks oli Viru Maakohtu 24.04.
2. a otsus kriminaalasjas nr 1-16-3088 ja X X AS-i avaldus. 4 2-18-17040 Täiteasi lõppes 25.05.2018 TMS § 51 lg 1 alusel seoses võlgnik V Ki pankroti väljakuulutamisega. Kohtutäitur esitas 20.07.2018 V Ki pankrotihaldur Hillar Villersile nõudeavalduse, milles palus tunnustada kohtutäituri nõuet17003,37 eurot V K (pankrotis) pankrotimenetluses ning rahuldada nimetatud nõue võlgnikule kuuluva vara arvelt. 15.10.2018 V K nõuete kaitsmise koosolekul vaidlesid G K, J K, Y Ka ja võlgnik V K nõudele vastu ning esitasid vastuväite nõudele kogu ulatuses. Kohtutäitur tegi 06.09.2016 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse täiteasjas nr x/2016/
3. Hagile esitatud kirjalikes vastuväidetes ja istungil põhjendasid kostjad vastuväiteid selleta, et neil ei ole kohtutäituri tasu arvestus aru saadav. Kohtu hinnangul ei saa kostjate I-III vastuväiteid võtta arvesse, kuna nad ei saa kohtutäituri tasu suurust vaidlustada, sest kostja IV kui täitemenetluses võlgnik kohtutäituri tasu otsust selleks ettenähtud tähtaja jooksul ei vaidlustanud ja on seetõttu tasu suuruse vaidlustamise õigus minetatud. Kohtutäituri dokumentide kättetoimetamine Asja materjalidest nähtub, et 06.09.
4. a kohtutäituri tasu otsus toimetati kehtinud TMS redaktsiooni kohaselt kostjale IV kui võlgnikule kätte koos täitmisteatega TMS § 24 lg 3 p 7 sätestatu alusel, mis andis võlgnikule õiguse nõude vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul tasuda kohtutäituri põhitasu üksnes poole ulatuses. Keegi kostjatest ei ole käesolevas menetluses väitnud, et kostja IV ei ole täitmisteadet kätte saanud. Kostjad on üksnes väitnud, et kostja IV ei ole saanud kohtutäituri tasu otsust. Hageja esitas kohtule täitmisavalduse, täitedokumendi, 06.09.
5. a täitmisteate võlgnik V Kile ning 06.09.2016 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse täiteasjas nr x, samuti tõendi laekumiste kohta ja täitmisteate kohta Ametlikes Teadaannetes avaldamise teate. Hageja esitas 05.11.2019 kohtule tõendina täitmisteate kättetoimetamise akti (tl 122), mille kohaselt üritas hageja V Kile aadressil x kätte toimetada nii täitmisteadet, kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust, õiguste ja kohustuste lehte ning täitedokumendi ärakirja. Kättetoimetamise aktist nähtuvalt käis kuller viidatud aadressil kaks korda – 13.09.2016 kell 13:55 ja 14.25 ja jättis dokumendid sellele aadressile 16.09.2016 kell 10.
6. Kättetoimetamise akti kohaselt soovis täitur võlgnikule kätte toimetada täitmisteadet, kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust, õiguste ja kohustuste lehte ja täitedokumendi ärakirja. Kostja IV ei ole menetluses väitnud, et tema elukoht ei olnud septembris 2016 aadress x, samuti ei ole kostja IV vaidlustanud dokumentide kätte toimetamist Ametlike Teadaannete kaudu. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et hageja on tõendanud nii 06.09.
7. a täitmisteate ja 06.09.
8. a kohtutäituri tasu otsuse võlgnik V Kile kätte toimetamist aadressile x nende jätmisega sellele aadressile 16.09.
9. Täitmisteade toimetati V Kile alternatiivselt kätte teate avaldamisega 21.09.
10. a Ametlikes Teadaannetes.

§ 317

lg 5 kohaselt loetakse täitmisteade võlgnikule avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel teate Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast. Antud juhul toimetati täitmisteade võlgnik V Kile kätte 06.10.2016 aastal. 5 2-18-17040 Tasu nõudmine solidaarvõlgnikelt Kostjate vastuväiteid seoses kohtutäituri tasu nõudmisega solidaarvõlgnikelt ei saa võtta arvesse, kuna PankrS § 96 kohaselt kui võlgnik vastutab võlausaldaja ees solidaarselt teise isikuga, võib võlausaldaja esitada võlgniku vastu nõude kas tervikuna või osaliselt. Kui solidaarvõlgnik on osa võlast tasunud, arvatakse see osa nõudest maha. Olemata solidaarvõlgnike arvust võib võlausaldaja esitada nõude võlgniku vastu kas tervikuna või osaliselt. Hageja on kohtutäituri tasu osas esitanud võlgniku vastu nõude tervikuna ning see on PankrS § 96 esimese lause kohaselt lubatav. Kui teised solidaarvõlgnikud peaksid kohtutäituri tasu nõudest mingi osa tasuma, arvestatakse see nõudest maha, kuid seda mitte nõude tunnustamise menetluses, vaid jaotusettepaneku esitamise seisuga. Täiteasja nr x/2016/2352 menetluse käik Hageja 23.10.2019 poolt kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et V Ki suhtes alustas kohtutäitur täiteasja nr x. Täitemenetluse alustamise aluseks oli X X AS-i täitmisavaldus 05.09.

1. aastast ja täitedokumendiks oli Viru Maakohtu 28.04.
2. a otsus kriminaalasjas nr 1-16-3088 (lühidalt täitedokument). V Ki suhtes alustati täitemenetlust erinevate toimingute tegemisega ja 06.09.2016 täitmisteate koostamisega võlgnikule. Täitedokumendi kohaselt oli tegemist oli solidaarvõlgnevusega 315 368 eurot (solidaarvõlgnikud A D , V G , V K, H T , M T ). Tagamaks täitemenenetluste selgust ja võimalust lõpetada täitemenetluse kasvõi ühe solidaarvõlgniku osas, mida käesoleval juhul on tulnud teha V Ki osas, oli iga täitedokumendist nähtuva kohustatud isiku osas algatatud täitemenetlus eraldi täiteasja numbriga, kuid täitemenetluses tasumiste ja võlgnevuste arvestust peeti ühiselt täiteasjas nr x/x/x (võlgnik V G ) ehk täiteasjas nr.x/x/x ja täiteasjas nr x/x/x tasumiste ja võlgnevuse arvestused ühtivad hetkeni, mil kuulutati välja V K pankrot ning täitemenetlus täiteasjas nr x/x/x lõppes TMS § 51 lg 1 järgi. Hageja selgitas, et täitemenetluse alustamisest laekus erinevatelt kohustatud isikutelt kokku 25 485,63 eurot. Kuna täitmisel olev rahanõue täideti osaliselt, siis ka kinnipidamisi kohtutäituri tasu katteks tehti osaliselt. Kokku on laekunud erinevatelt isikutelt kohtutäituri põhitasu ja täitemenetluse alustamise tasu kokku 2039,51 eurot. Hageja on nimetatud summa ulatuses 06.09.2016 kohtutäituri tasu otsuses märgitud tasu vähendanud ning nõuab kostjatelt 17 003,37 euro nõude tunnustamist V K (pankrotis) pankrotimenetluses. Tartu Ringkonnakohus selgitas 17.06.
3. a kohtuotsuses selgitanud, et kohtutäituri põhitasu otsus tehakse täitemenetluse alguses ning rahalise nõude korral lähtuvalt sissenõudja nõude suurusest (KTS § 35). Kui sundtäitmisele esitatud rahaline nõue õnnestub kohtutäituri tegevuse tulemusel täita osaliselt, tuleb arvestada KTS § 32 lg-s 5 sätestatuga, mille kohaselt on kohtutäituril sel juhul õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Nõude osalise rahuldamise korral tuleb kohtutäituril teha uus põhitasu otsus (vt ka Riigikohtu
4. detsembri
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15, p 11). Põhitasu lõplik suurus sõltub seega sellest, millises ulatuses õnnestub täitmisele esitatud rahalist nõuet täita. 6 2-18-17040 Kohus on selgitanud, et TMS § 51 lg 1 kohaselt lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega, mistõttu ei saa kohtutäitur uut põhitasu otsust teha, kuid tema nõude suuruse kontrollimine on võimalik pankrotimenetluses nõuete tunnustamise käigus üldises korras. Täituri tasu Kohus nõustub hagejaga ka selles, et 06.09.2016 oli kohtutäituril õigus teha kohtutäituri tasu otsus sel ajal (06.09.2016) kehtinud KTS redaktsiooni § 35 lg 2 p 13 järgi nõudelt 191 801-255 700 eurot kohtutäituri põhitasu osas 7,25% nõudelt, kuid mitte rohkem kui 16 617 eurot. 06.09.2016 kehtinud KTS redaktsiooni § 32 lg 3 kohaselt lisandus kohtutäituri tasule käibemaks. Hageja esitas kohtule 06.09.
6. a kohtutäituri tasu otsuse, mille kohaselt on kohtutäituri põhitasu 15 853,10 eurot, millele lisandub käibemaks 3170,62 eurot. Kokku on tasu 19 023,72 eurot. 06.09.2016 kehtinud KTS § 34 kohaselt oli 06.09.
7. a oli täitemenetluse alustamise tasu 15,97 eurot, millele lisandus käibemaks 3,19 eurot. Kostjad on vastuväites viidanud ekslikult kehtivale KTS redaktsioonile, kuid kohtutäitur on teinud tasu otsuse 06.09.2016 sel ajal kehtinud redaktsiooni kohaselt. Kohus on seisukohal, et kohtutäituril on õigus saada tasu üksnes võrdeliselt sissenõutud summale, lähtudes järgmistest asjaoludest. Täitemenetlus kostja IV suhtes lõppes TMS § 51 lg 1 järgi seoses võlgniku X K pankroti välja kuulutamisega. Täitemenetlus ei lõppenud täiturist, vaid võlgnikust tingitud põhjusel. Riigikohus on 02.11.
8. a määruse nr 3-2-1-79-11 p 11 lg-tes 2-4 nõustus kolleegium alamastme kohtute seisukohtaega, et kohtutäituril oli õigus jätkata täitemenetlust avaldajale väärteoasjades määratud rahaliste karistuste täitmisega tekkinud täitekulude osas ka pärast seda, kui väärteoasjades määratud rahatrahvi nõuded oli KarS § 82 järgi aegunud. Enne 01.01.2010 kehtinud KarS § 82 lg 1 p-s 3 oli sätestatud, et väärteo kohta tehtud otsust ei asuta täitma, kui selle jõustumisest oli möödunud kaheksateist kuud. Kui rahatrahvi ei olnud selle tähtaja jooksul sisse nõutud, tuli väärteo asjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes täitemenetlus TMS § 202 lg 1 järgi täitmise aegumise tõttu lõpetada. Samadel tingimustel tuli TMS § 209 järgi täitmise aegumise tõttu lõpetada ka kohtuotsuse või -määrusega või kohtuvälise menetluse otsuse või määrusega kohaldatud väärteomenetluse kulude või muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmine. Kolleegiumi arvates ei saa väärteoasjas määratud rahatrahvi sundtäitmise tõttu tekkinud täitemenetluse kulusid pidada TMS §-s 209 nimetatud väärteomenetluse kuludeks ega muudeks avalik-õiguslikeks rahalisteks nõueteks, mille täitmise saaks lõpetada samadel alustel nagu väärteoasjas määratud rahatrahvi täitemenetluse. Viidatud sätete järgi saab pärast KarS § 82 lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaja möödumist lõpetada aegumise tõttu väärteoasjas määratud rahatrahvi või väärteomenetluses tekkinud menetluskulude või muude väärteoasjas määratud avalik-õiguslike rahaliste nõuete täitemenetluse, kuid täitemenetluse kui iseseisva menetluse kulud tuleb võlgnikul kanda hoolimata väärteomenetluse nõuete aegumisest. Täitemenetluse kulud on täitedokumendi täitmise menetluse kulud, sh väärteomenetluses määratud rahatrahvi sissenõudmiseks tehtud täitetoimingute tegemise kulud. Täitekulude kohta tehtud kohtutäituri otsus on TMS § 1 lg 1 p 16 järgi iseseisev täitedokument, millest tuleneva nõude aegumistähtaeg oli enne
9. aprilli 2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 järgi 30 aastat (kehtivas redaktsioonis kümme aastat). Avaldaja viited kohtupraktikale ei ole asjakohased ja nende lahendite sisu ei anna alust tühistada alama astme kohtute määrust. 7 2-18-17040 Kohus nõustub hageja seisukohaga, käesolevas vaidluses tuleks võlgnikul analoogia alusel täita täitedokumendi täitmisega seotud kulud, kuna pankrotimenetluse tõttu tema vastu täitedokumendist tulenevat nõuet enam täita ei saa. Hageja on 23.10.2019 kohtule esitatud seisukohas selgitanud, et V Ki suhtes alustas kohtutäitur täiteasja nr x/x/x ning täitemenetluse alustamise aluseks oli X X AS täitmisavaldus 05.09.2016 aastast ja täitedokumendiks Viru Maakohtu 28.04.
10. aasta otsus kriminaalasjas nr 1-16-3088 (lühidalt täitedokument) (vt 23.10.2019 menetlusdokumendi lisa 2). V Ki suhtes täitemenetlust alustati seaduses sätestatud erinevate toimingute tegemisega ja võlgnikule 06.09.2016 täitmisteate koostamisega. Täitedokumendist nähtub, et solidaarvõlgnevus (solidaarvõlgnikud A D , V G , V K, H T , M T ) oli 315 368 eurot. Hageja selgitas, et tagamaks täitemenenetluste selgust ja tagamaks muuhulgas võimalust lõpetada täitemenetluse kasvõi ühe solidaarvõlgniku osas, mida käesoleval juhul on tulnud teha V Ki osas, oli iga täitedokumendist nähtuva kohustatud isiku osas algatatud eraldi täitemenetlus eraldi täiteasja numbriga, kuid täitemenetluses tasumiste ja võlgnevuste arvestust peeti ühiselt täiteasjas nr x/x/x (võlgnik V G ) ehk täiteasjas nr.x/x ja täiteasjas nr x/x/x tasumiste ja võlgnevuse arvestused ühtivad hetkeni, mil kuulutati välja V K pankrot ning täite-menetlus täiteasjas nr x/x lõppes TMS § 51 lg 1 järgi. Hageja selgitas, et alates täitemenetluse alustamisest laekus erinevate kohustatud isikute poolt kokku 25 485,63 eurot. Kuna täitmisel olev rahaline nõue täideti osaliselt, siis ka kinnipidamisi kohtutäituri tasu katteks teostati osaliselt. Kokku on laekunud erinevate isikute poolt kohtutäituri põhitasu ja täitemenetluse alustamise tasu kokku 2039,51 eurot. Hageja on nimetatud summa ulatuses 06.09.2016 kohtutäituri tasu otsuses märgitud tasu vähendanud ning nõuab kostjatelt 17 003,37 euro nõude tunnustamist V K (pankrotis) pankrotimenetluses. Tartu Ringkonnakohus selgitas 17.06.
11. a kohtuotsuses, et kohtutäituri põhitasu otsus tehakse täitemenetluse alguses ning rahalise nõude korral lähtuvalt sissenõudja nõude suurusest (KTS § 35). Kui sundtäitmisele esitatud rahaline nõue õnnestub kohtutäituri tegevuse tulemusel täita osaliselt, tuleb arvestada KTS § 32 lg-s 5 sätestatuga, mille kohaselt on kohtutäituril sel juhul õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Nõude osalise rahuldamise korral tuleb kohtutäituril teha uus põhitasu otsus (vt ka Riigikohtu
12. detsembri
13. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15, p 11). Põhitasu lõplik suurus sõltub seega sellest, millises ulatuses õnnestub täitmisele esitatud rahalist nõuet täita. Kohus on selgitanud, et TMS § 51 lg 1 kohaselt lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega, mistõttu ei saa kohtutäitur uut põhitasu otsust teha, kuid tema nõude suuruse kontrollimine on võimalik pankrotimenetluses nõuete tunnustamise käigus üldises korras. Hageja hinnangul on kostjad I-IV on võtnud tulenevalt Tartu Ringkonnakohtu lahendist uuel läbivaatamisel maakohtus positsiooni, et hagi jääb rahuldamata. Hageja sellekohase seisukohaga ei nõustu, sest Tartu Ringkonnakohus on oma lahendis väga selgelt toonud välja ka selle seisukoha, et isegi juhul kui TMS § 51 lg 1 kohaselt on täitemenetlus lõppenud ning kohtutäitur ei saa sellest asjaolust tulenevalt teha uut kohtutäituri tasu otsust, on kohtul õigus kontrollida asja lahendamisel kohtutäituri põhitasu nõude suurust ning teha kaalutletud otsus kohtutäituri põhitasu nõude suuruse osas. Kohtutäituri tasu suurus 8 2-18-17040 Kohus leiab, et hageja nõuet tuleb tunnustada osaliselt, 6435,35 euro ulatuses, lähtudes alljärgnevast. Nimetatud summa arvutamisel on aluseks kehtiv KTS ja on arvestatud nõude täitmisega. Vaatamata sellele, et täitemenetlus lõppes seoses võlgnik V Ki pankrotimenetlusega, on kohtutäitur teinud täitemenetluses tööd kuni võlgniku pankroti välja kuulutamiseni ja täitedokumendi osas nõude täitmine teiste solidaarvõlgnike osas jätkub. Seega on hagejal õigus nõuda kohtutäituri tasu vähemalt 6435,35 euro ulatuses analoogia alusel Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-79-11 esitatuga. Täitemenetluses täideti täitedokumendist tulenevalt nõuet kuni V K pankroti väljakuulutamiseni 10,62% ulatuses. 89,38% nõudest oli pankroti väljakuulutamise aja seisuga täitmata. Samuti oli täitmata 89,38% kohtutäituri tasu nõudest. Kuna uus põhitasu otsus tuleks teha kehtiva KTS-i redaktsiooni kohaselt, tuleks ka kohtutäituri tasu põhjendatuse hindamisel võtta aluseks kehtiv KTS-i redaktsioon. Hetkel kehtiv tasumäär on 6000 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, kokku 7200 eurot. 89,38% 7200 eurost on 6435,35 eurot, millises ulatuses peaks hageja nõuet kostja IV pankrotimenetluses tunnustama. Kompromissi pakkumine Hageja pakkus 11.11.2019 6435,35 euro nõude tunnustamise osas kostjatele kompromissi (tl 126), kuid kõik kostjad, sealhulgas ka kostja IV (tl 146) keeldusid sellest keeldumist põhjendamata. Menetluskulud Tsiviilmenetluse seadustiku (

) § 163 lg 2 alusel kui hagi rahuldatakse osaliselt ja samas ulatuses, nagu on menetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas ulatuses poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kohus jätab hageja menetluskulud täies ulatuses kostja IV kanda. Kostjate I-IV menetluskulud jäävad nende endi kanda.

§ 174

lg 4 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise väärtuse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 18.12.2020 kohtuotsusega. 9