KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tamara Šabarova Määruse tegemise aeg ja koht 09. juuli 2020, Narva kohtumaja Kohtuasja number 2-20-709 Kohtuasi Osaühingu StroiBiznesKonsalt (lühend OÜ SKB) ta

§ 622lg 1 p 3 ja 6 kehtestatud nõuetele.

Taotlusele ei ole lisatud ametlik dokument lahendi mis tõendab, et lahendi tegemise riigi õiguse järgi on lahend jõustunud ja täidetav. Lisaks esitama on kohustuslik dokument, mis tõendab, et lahend on kostjale teatavaks tehtud. Kohtuotsuse viimasel lehel tehtud jõustumismärge ei kinnita iseendast jõustumismärge tegemist kohtuotsust teinud kohtu poolt. Seega, seadusega ja rahvusvahelise lepinguga ettenähtud kohustuslike dokumentide esitama jätmise tõttu ei vasta esitatud taotlus

ja välislepingu nõuetele ning tõendamata on esitatud kohtuotsuse jõustumine ega otsuse kättetoimetamist OÜ-le X, mistõttu ei või olla Venemaa arbitraažikohtu otsus asjas nr A52-913/2018 Eestis tunnustatud ega täidetavaks tunnistatud. Esitatud dokumentidest ei tulene, et nad on tõlgitud vandetõlgi poolt. Ainuüksi asjaolu, et dokumentides on tõlgi M J V allkiri ning notar kinnitas oma allkirjaga tõlgi M J V poolt tehtud tõlgi õigust, ei tähenda iseennast, et tõlgi teinud tõlk M J V on vandetõlk.

§ 620

lg 1 p-st 1 lähtudes ei kuulu tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahend Eesti Vabariigis tunnustamisele, kui lahendi tunnustamine oleks ilmselt vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega (avaliku korraga), eelkõige isikute põhiõiguste ja –vabadustega. Vene Föderatsioon arbitraažikohtu menetluse seadustiku § 148 lg 1 p 2 kohaselt arbitraažikohus jätab hagi läbivaatamata, kui peale seda menetlusse võtmist tuvastab et: hageja ei järginud kostja 2

) § 475 lg 1 p 14 kohaselt, on välisriigi kohtulahendi tunnustamine ja täitmine hagita asi, mis

§ 478

lg 1 järgi tuleb lahendada määrusega.

§ 477

lg 2 alusel võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus.

62. peatükis, mis käsitleb tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahendite ja muude täitedokumentide tunnustamist ja täitmist, ei ole sätestatud kohtu kohustust korraldada kohtuistung tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahendi tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks.

§ 623

lg 3 kohaselt võib kohus vajaduse korral võlgniku ja sissenõudja ära kuulata ning küsida selgitust ka kohtult, kelle lahendi tunnustamist või täitmist taotletakse. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Võlgnik on kirjalikult ärakuulatud.

§ 754

lg 1 kohaselt Välisriigi vahekohtute otsuseid tunnustatakse ja võetakse Eestis täitmisele üksnes vastavalt New Yorgi 1958. aasta välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsioonile ja teistele välislepingutele.

§ 754lg 2 järgi kohaldatakse välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamisele ja täitmisele vastavalt välisriigi kohtulahendite 3

§ 623

lg 1 kohaselt kohus kontrollib välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avalduse lahendamisel kohtulahendi tunnustamise eeldusi. Puudutatud isiku arvamus, et kohaldamisele kuulub ka Brüsseli I määruse sätted on ekslik. Brüsseli I määruse art selle art 1 p 2 lit-s c nimetatakse otsesõnu, et kõnealune määrus ei kohaldu vahekohtute suhtes. Eesti Vabariik ja Venemaa Föderatsioon on sõlminud välislepingu ja selle juurde kuuluva protokolli, milles on mh kokku lepitud vastastikuse kohtulahendite tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise kord. Õigusabi lepingu kui Riigikogus ratifitseeritud välislepingu prioriteet Eesti seaduste või muudeaktide suhtes tuleneb põhiseaduse § 123 lg-st 2 (vt Riigikohtu üldkogu

1. jaanuari
2. a otsus asjas nr 3-1-3-13-03, p 31). Seega kohaldub asjas õigusabi leping. Taotluse lahendamiseks tuleb hinnata, kas kohtulahendi tunnustamine ja täitmiseks loa andmine on õigusabi lepingu järgi lubatav. Eesti–Vene õigusabilepingu artikli 50 järgi koosmõjus
3. oktoobri
4. a protokolliga tunnustavad ja täidavad lepingupooled vastastikku mh justiitsasutuste jõustunud otsuseid tsiviilasjades. Seejuures vaatab täitmise loa taotluse õigusabilepingu artikli 51 lg 1 järgi läbi selle lepingupoole kohus, kelle territooriumil tuleb kohtulahendit täita, kuid taotlus ise esitatakse artikli 51 lg 2 järgi selle lepingupoole kohtule, kes tegi asjas otsuse. Praktikas toimub tunnustamise menetlus selliselt, et taotlus esitatakse otsuse teinud kohtule, kes edastab avalduse keskasutuse (Eestis Justiitsministeeriumi) kaudu kohtule, kes on pädev tunnustamise otsust tegema. Selline menetlus tagab, et täitmise asukoha kohtule jõuab nõuetekohaselt vormistatud taotlus. Kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et taotlus oleks Viru Maakohtusse jõudnud otsuse teinud kohtu kaudu. Kohus ei pea aga põhjendatuks üksnes selle tõttu jätta taotlust läbi vaatamata, kuna taotluse saanud kohus saab ka ise kontrollida, kas taotlus on nõuetekohane. Eesti–Vene õigusabilepingu artikli 52 järgi tuleb taotlusele lisada: 1) otsuse kohtu poolt tõestatud ärakiri ja ametlik dokument otsuse jõustumise kohta, kui see ei tulene otsuse enda tekstist, samuti õiend otsuse täitmise kohta, kui seda varem täideti lepingupoole territooriumil; 2) dokument, millest ilmneb, et kostjale, kes ei osalenud protsessis, kuid protsessinormide kohaselt pidi selles osalema, oli õigel ajal ja nõuetekohases vormis kätte antud kohtukutse.
5. oktoobri
6. a protokolli järgne artikli 52 uus sõnastus ei sisalda enam punkti 3, mis nägi ette punktides 1 ja 2 nimetatud dokumentide tõestatud tõlgete esitamise nõude. Samas tuleb arvestada, et artikli 51 lg 3 kohaselt määratakse taotluse rekvisiidid selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil tuleb otsus täita. Seega tuleb lähtuda

§-s 622 sätestatust, mille lõike 1 p 6 näeb ette vandetõlgi tehtud tõlgete esitamise. Eelnevalt viidatud sätetes nimetamata võõrkeelsete dokumentide puhul tuleb lähtuda

§-st

1. Avaldaja on esitanud kohtu tõestatud otsuse ärakirja, millel on ka jõustumismärge. Koos otsusega esitas avaldaja ka Föderaalse kohtukordnike teenistuse valitsuse Pihkva oblastis
2. oktoobri 2019 otsuse täitemenetluse algatamisest keeldumise määruse koos nimetatud dokumentide vandetõlgi tehtud tõlgetega. Seega vastavad tõlked

§ 622lg 1 p 6 nõudele. Otsusest nähtub, et kostja on osalenud kohtuistungil oma lepingulise esindaja kaudu. 4

§ 622

lg 1 nõuetele ning kohtuotsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise formaalsed eeldused olid täidetud. Kohtuotsuste tunnustamisest ja täitmisest keeldumise alused on sätestatud art-s 56, mille kohaselt kohtuotsuse tunnustamisest või täitmise loa andmisest võib keelduda:

1. kui taotluse algatanud isik või kostja asjas ei võtnud protsessist osa selle tõttu, et talle või tema volitatud isikule ei toimetatud õigel ajal ja nõuetekohaselt kätte kohtukutset;
2. kui sama õigusvaidluse osas samade poolte vahel selle lepingupoole territooriumil, kus otsust tuleb tunnustada ja täita, oli juba varem tehtud jõustunud otsus või kui selle lepingupoole asutus oli varem alustanud menetlust selles asjas;
3. kui vastavalt käesoleva lepingu sätetele, käesolevas lepingus mitte ettenähtud juhtudel aga selle lepingupoole seadusandluse kohaselt, kelle territooriumil otsust tuleb tunnustada ja täita, kuulub asi tema asutuste ainupädevusse. Antud juhul ei ole kohtu hinnangul esitatud asjaolusid, mis võimaldaks kohtul keelduda esitatud kohtuotsuse tunnustamisest ja täitmisele lubamisest. Puudutatud isik väidab, et arbitraažikohtu otsus on vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega (avaliku korraga), eelkõige isikute põhiõiguste ja –vabadustega. Kohus selgitab, et ei ole Eesti–Vene õigusabilepingus seda kohtuotsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumise alusena nimetatud. Seetõttu ei anna see alust jätta kohtuotsust tunnustamata ja täidetavaks tunnistamata. Kohus peab vajalikuks selgitada puudutatud isikule, et isegi kui praeguses asjas oleks kohaldatav

§ 620lg 1 p 1, ei oleks alust keelduda kohtulahendi tunnustamisest.

Puudutatud isiku arvates seisneb vastuolu avaliku korraga selles, et otsuse tegemisel oluliselt rikuti protsessuaalõiguse normid, mis tingis õigusvastase ja kostja õigusi rikkuva otsuse tegemist. Rikkumine seisnes selles, et enne kohtusse pöördumist ei järginud OÜ SBK lepingu punkti 7.1. kohustusliku kohtueelse pretensiooni esitamise nõude. Vaatamata sellele, rikkudes Vene Föderatsioon arbitraažikohtu menetluse seadustiku § 148 lg 1 p 2 ei jätnud arbitraažikohus OÜ SBK hagi läbi vaatamata ning võttis OÜ SKB hagi menetlusse. Kohus ei saa ega või seda kohtuotsust tunnustades ja täidetavaks tunnistades kontrollida.

§ 623

lg 1 järgi kontrollib kohus välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avalduse lahendamisel kohtulahendi tunnustamise eeldusi. Kohtulahendi õigsust sisuliselt ei kontrollita. Praeguses asjas on vaja kohtulahendi sisu kontrollida niivõrd, kui on vaja selleks, et tuvastada tunnustamisest ja täitmisest keeldumise aluste puudumine. Muus osas välisriigi kohtulahendi sisu ega asjas kohaldatud õigust ei kontrollita. Välisriigi kohtulahendi tunnustamise menetluses ei saa tunnustatavat lahendit sisuliselt vaidlustada. Kostja ei ole arbitraažikohtu otsust vaidlustanud ning otsus jõustus. Seega ei ole puudutatud isiku väide asjakohane. Kohus on tuvastanud, et kohtule esitatud avaldus ja selle lisad vastavad Eesti-Vene õigusabi lepingu art 52 nõuetele ning puuduvad alused keelduda otsuse tunnustamisest Eesti-Vene õigusabilepingu art 56 alusel. Kohus tunnustab ja tunnistab täidetavaks Eesti Vabariigi territooriumil Venemaa Föderatsiooni Pihkva oblasti Arbitraažikohtu 13. märtsi 2019 otsus kohtuasjas nr A52-913/2018. Vastavalt

§ 623

lg 6 on avaldajal õigus esitada täidetavaks tunnistatud kohtulahend Eesti kohtutäiturile täitmiseks. Kui täidetavaks tunnistatud väliriigi vahekohtu otsus välisriigis 5

§ 754lg 3 tulenevalt.

Tulenevalt

§ 757

lg 2 kuulub määrus, millega vahekohtu otsus tunnistatakse täidetavaks, viivitamatule täitmisele. Määruse peale, millega vahekohtu otsus tunnistatakse täidetavaks, ei saa edasi kaevata (

§ 756lg 4).

Tulenevalt

§ 172lg 1 alusel tuleb menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda.

Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud asjas puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik Kohtumäärus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 10.11.2020 kohtumäärusega. 6