KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt
2 Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas
lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
§-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt
lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).
lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.
lg 2 kohaselt, kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kulud iseseisva nõudeta kolmanda isiku kanda. See ei välista ega piira kolmanda isiku õigust nõuda kulude hüvitamist eraõigusest tuleneval alusel. Riigikohus on asjas 3-2-1-182-13 oma 21.02.2014 määruse p-s 14 selgitanud, et Riigikohtu arvates ei ole
lg 2 teine lause ebaselge ega sisutühi, nii et see ei tagaks kolmandatele isikutele nende õiguste rikkumise korral kaitset. Alus kulutuste hüvitamiseks saab esmajoones tuleneda õigussuhtest poolega, kelle algatusel kolmas isik menetlusse kaasati. Kui kostja taotleb kolmanda isiku kaasamist menetlusse põhjusel, et esitada tema vastu hiljem nt võimalik lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue, võib kolmanda isiku kaasamise taotlust koostoimes kompromissi sõlmimisega pidada lepingu rikkumiseks. Lisaks otsestele kohustustele võivad lepingust tuleneda kaitsekohustused, mille sisuks on lepingupoole kohustus hoiduda teisele poolele kahju tekitamast (vt VÕS § 2 lg 2, § 23). Kolmanda isiku põhjendamatus kaasamises võib näha ka kaasamist taotlenud poole ja kolmanda isiku vahelisest muust võlasuhtest (mis on kaasamise aluseks) tuleneva kohustuse rikkumist. Kui asi lahendatakse poolte vahel kompromissiga või kui muul põhjusel selgub, et põhimenetluses ei tuvastata asjaolusid, mis annaks aluse kolmanda isiku vastu nõudeid esitada, saab kolmanda isiku kaasamise vastavalt asjaoludele lugeda põhjendamatuks. Kohus märgib, et kuna iseseisva nõudeta kolmas isik MTÜ Undla Vesi kaasati menetlusse kostja poolel ning hageja kui vastaspool ei pea kostjale menetluskulusid hüvitama, siis tuleb jätta iseseisva nõudeta kolmanda isiku MTÜ Undla Vesi menetluskulud MTÜ Undla Vesi enda kanda. Kohus selgitab, et eelviidatud Riigikohtu seisukohtadest tulenevalt võib põhjendamatult kaasatud kolmandal isikul olla eraõigusest tulenev menetluskulude hüvitamise kahjunõue isiku vastu, kes põhjendamatult taotles kolmanda isiku kaasamist. Sellist kahjunõuet on kolmandal isikul võimalik realiseerida hagi esitamisega eraldiseisvas hagimenetluses. 3
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või edasikaebeõigusest loobuda. Pooled on kokku leppinud, et nad loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. Kohus välistab poolte soovil määruskaebuse esitamise õiguse.
lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti (
Kohus leiab, et hageja taotlus poole tasutud riigilõivu tagastamiseks tuleb rahuldada ning tuleb tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, so summas 500 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.