Menetlusalune isik T A, isikukood xxxxxxxxxxx; kodakondsus: EV kodanik; elukoht: XXX; töökoht: XXX Asja läbivaatamise kuupäev 04. märts 2013.a. Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja – Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse – esindaja vanemkonstaabel Mari – Liis Reidi KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada T A LS §
S § 63 lg 1 alusel mõista karistuseks arest 10 /kümme/ päeva. Kohustada T A asuma kandma mõistetud karistust hiljemalt 12. aprillil 2013.a. Aresti kandmise kohaks määrata PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. T A poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada T A suhtes sundtoomist arestimajja. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja läbivaatamisel tegi kohus kindlaks: PPA Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseiniku Stanislav Malõševi (Malõšev) poolt on 29.12.2012.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1344245 selle kohta, et T A juhtis 29.12.2012.a. kella 04:42 ajal Harju maakonnas, Tallinna linnas, Tuukri 1 juures, liikudes Tuukri tänava poole, mootorsõidukit Audi A6 Avant, registreerimismärgiga XXX XXX, seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,56 mg/l ± 0,05 mg/l. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdetud mõõteseadmega Dräger Alcotest 7110 nr ARDF-0051, taatlustunnistus TTRC-12-00079 omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Samuti juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kirjeldatud tegevusega rikkus T A LS § 69 lg 5 ja LS § 90 lg 1 p 3 nõudeid, pannes toime väärteod, millised on kvalifitseeritud LS §
T A kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuistungi sekretäri poolt saadeti 26.02.2013.a. kell 13:04 T A poolt antud elektronpostiaadressile kohtukutse, mille kättesaamist T A samal päeval kell 22:31 kinnitas. Seega oli menetlusalune isik T A kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. 04.03.2013.a. kell 08:33 saatis T A elektronkirja ja teatas, et ei saa kohtusse ilmuda seoses kiireloomuliste tööülesannetega. Kinnitas, et on jätkuvalt teadlik sellest, et kohus võib teha otsuse ilma tema kohalolekuta. Asja arutamise edasilükkamise taotlust ei esitatud. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et T A süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul menetlusalune isik T A eelnevatest karistustest mingisugust järeldust teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada T A väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumiste eest arestiga 15 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et T A süü LS §
on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega: - menetlusaluse isiku poolt 29.12.2012.a. antud ütlustega, millest nähtuvalt T A kahetseb oma tegu ja on nõus tulevase karistusega. - indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, millest nähtuvalt kontrolliti PPA Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Erlika Malbergi (Malberg) poolt 29.12.2012.a. kell 04:42 T A väljahingatavas õhus alkoholi esinemist indikaatorvahendiga AlcoQuant 4, (kalibreeritud kuni 09.05.2013.a.) ning kontrolli tulemus oli positiivne (seadme näit 0,51 mg/l). T A nõustus, kinnitades seda allkirjaga, et alkoholi sisaldumist kontrollitakse tal indikaatorvahendiga. - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Stanislav Malõšev otsustas 29.12.2012.a. kõrvaldada T A mootorsõiduki Audi A6 Avan, registreerimismärgiga XXX XXX, juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 p 2, kuna oli alust arvata, et isiku veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või, et isik on joobeseisundis. Isik kõrvaldati kuni kainenemiseni. T A on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. 2 - tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga ja tõendusliku alkomeetri väljatrükiga, millest nähtuvalt mõõdeti 29.12.2012.a. kell 04:57 T A poolt väljahingatavas õhus alkoholisisaldust tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega) Dräger Alcotest 7110 EST seerianumbriga ARDF-0051, (taatlustunnistus TTRC-12-00079) mille lõplik lugem oli 0,56 mg/l, laiendmääramatus +/-0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,51 mg/l. T A nõustus, kinnitades seda allkirjaga, et alkoholi sisaldumist kontrollitakse tal tõendusliku alkomeetriga. - Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, millisest nähtub, et seisuga 08.01.2013.a. T A-l kehtivaid juhilubasid ei olnud. - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Marko Peris otsustas 22.02.2012.a. kõrvaldada T A mootorsõiduki Renault Kangoo, registreerimismärgiga XXX XXX, juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna isikul puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Isik kõrvaldati kuni vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse saamiseni. T A on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga, millisest nähtub, et menetlusalust isikut on varem korduvalt väärteokorras karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega. Kohtu seisukoht: Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – T A-le inkrimineeritud väärteod LS §
lg 2 järgi on kvalifitseeritud õigesti, kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 29.12.2012.a. juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli mitte väiksem kui 0,51 mg/l. Samuti on kohtule esitatud tõendid selle kohta, et isik juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on LS §
lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS §
lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik – T A teadis, et tal ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ning arvestades joobe suurust ei ole võimalik, et ta ei teadnud, et tema seisund ei võimalda juhtida mootorsõidukit. Kohustus omada juhtimisõigust ja juhtida sõidukit seisundis, mis vastab seaduses sätestatud nõuetele on juhi esmased kohustused ja nende põhjendamatu järgimata jätmine on tahtlikult toime pandud väärtegu. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud T A käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Isik on pannud toime ühe teo, milleks on sõiduki juhtimine juhile keelatud seisundis ning mootorsõiduki juhtimine vastava kategooria juhtimisõigust omamata. Seega lähtub kohus karistuse mõistmisel KarS § 63 lg-st 1, kuna tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kaks väärteokoosseisu. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. 3 Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus menetlusaluse isiku kahetsust. Kohus asub seisukohale, et T A ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et T A käesoleval ajal küll töötab, kuid temale karistusena määratud rahatrahvid on osaliselt tasumata, siis ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut LS §
lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga, kuna rahatrahvi mõistmine temale karistuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on T A-d varasemalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, sealhulgas nii mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõigust omamata kui ka mootorsõiduki juhtimise eest juhile keelatud seisundis. Seega ei ole T A hoolimata varem määratud karistustest oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma väärtegude toimepanemisest edaspidi. Arvestades aga asjaoluga, et isikut ei ole varasemalt karistatud arestiga, leiab kohus, et põhjendatud on aresti mõistmine pikkusega 10 päeva. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks VTMS § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 12.04.2013.a. Kohus juhindub KarS § 48; § 57 lg 1 p 3; § 63 lg 1 ning VTMS §-dest 83 p 2, 107 lg 1 p 1, 108111, 113. Aulike Salo Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.