3-19-2127 TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtunik 3-19-2127 26. juuni 2020 Ülle Polluks Kohtuasi S. M kaebus Viru Vangla 30.08.2019 käskkirja nr 63/

) § 63 lg-le 1 käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. Kohtupraktika kohaselt distsiplinaarkaristuse määramiseks on vaja esmalt tuvastada, kas kinnipeetav on toime pannud distsiplinaarsüüteo, kas on täidetud vastav teokoosseis. Vastavaks teokoosseisuks on seaduse säte, mida kinnipeetava tegevus (tegu või tegevusetus) rikkus, milles see tegevus seisnes ja kinnipeetava süü rikkumise toimepanemisel.1

1. Viru Vangla kodukorra (VVK) punkti 7.1.18 kohaselt on vanglas kinnipeetavale keelatud kunsti- ja kontoritarbed, kirjutus- ja joonistusvahendid. Kohus märgib, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kambrist nr 205 leitud kaks plastikust ninatilkade pudelit PVA liimiga on vastavalt VVK p-le 7.1.18 keelatud esemed. Pooled vaidlevad selle üle, kas need keelatud esemed kuulusid kaebajale või mitte.
2. Kohus tuvastas, et 02.08.2019 seisuga oli kambris kaks kinnipeetavat, sh ka kaebaja. Vastustaja väitis vastuses kaebusele, et keelatud esemed leiti kaebaja isiklike asjade hulgast. Peale kohtu poolt vastustajale esitatud täpsustavat küsimust, selgus, et tegemist on vaid vastustaja oletusega, mis tekkis vastustajal, kuna kaebaja ei olnud menetluses väitnud, et tegu oli kaaskinnipeetava asjade hulgas oleva liimiga. Kohus selgitab, et tulenevalt distsiplinaarmenetluse materjalidest (kaebaja kirjalikud pöördumised) ja kaebusest, on kaebaja pidevalt väitnud, et kambrist leitud PVA liim ei kuulu talle. Kaebaja 02.06.2020 pöördumises väitis ta sõnaselgelt, et asjad, kust keelatud liim leiti, samuti ei kuulu talle. Seega ei saa kohus nõustuda vastustajaga selles, et väidetavalt puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et keelatud liim leiti kaebaja isiklike asjade hulgast. Vastustaja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, kas keelatud PVA liim leiti tegelikult kaebaja isiklike asjade hulgast. Võttes arvesse eelpoolnimetatut, puudub kohtul alus arvata, et PVA liim oli leitud kaebaja isiklike asjade hulgast. Samas möönab kohus, et kambris asuv mööbel (kapid, riiulid) võib olla kambris viibivatel kinnipeetavatel ühiskasutuses. Järelikult ei saa välistada, et PVA liimide leidmise kohti kasutasid mõlemat kinnipeetavat (sh ka kaebaja). Sellest tulenevalt jääb ainsaks tõendiks, millele tuginedes oleks vastustaja võinud arvata, et kambrist nr 205 leitud pudelid PVA liimiga kuuluvad kaebajale, on 13.08.2019 koostatud menetlustoimingu protokoll. Nimetatud 1 RKHKo 3-3-1-44-12, p
3. 3 3-19-2127 menetlustoimingu protokolli kohaselt toimus 13.08.2019 vanglaametnikel vestlus kaebajaga, mille käigus tunnistas kaebaja, et ta kasutas leitud liimi ühekordsete plastiktopside liimimiseks tualeti seinale, et seal hoida hambaharju.
4. Kaebaja vaidles selle tõendi vastu ja väitis, et ta ei ole 13.08.2019 menetlustoimingust osa võtnud ega rääkinud vanglaametnikele midagi leitud liimi kasutamisest. Kaebaja käis küll 13.08.2019 inspektor-kontaktisiku ruumis, kuid viibis seal vaid 3 minutit ning ei saanud selle aja jooksul anda ütlusi. Ühtlasi väitis kaebaja, et ei avaldanud ei suulist ega kirjalikku soovi menetlustoimingu (vestluse) läbiviimiseks. Menetlustoimingu protokoll on allkirjastamata. Videosalvestise läbivaatamise protokollis märgitud aeg erineb ajast, mis on märgitud menetlustoimingu läbiviimise protokollis.
5. 13.08.2020 koostatud menetlustoimingu läbiviimise protokolli kohaselt korraldas kaebajaga toiminud vestluse inspektor-kontaktisik M. R, osa võttis ka inspektor-kontaktisik T. K. Menetlustoimingu läbiviimise ajaks oli märgitud kella 14.40 paiku. Kohus selgitab, et vastustaja poolt kohtule esitatud videosalvestise läbivaatamise protokollist nähtub, et 13.08.2019 kella 14.24.00 ajal istub kaebaja Viru Vangla K2 eluosakonna päevaruumis tooli peal. Kaebaja istub tooli peal kuni kella 14.24.34-ni, mil K2 osakonna inspektor-kontaktisiku M. R kabinetist väljub kinnipeetav A. O. Seejärel 13.08.2019 kell 14.24.40 siseneb K2 osakonna kontaktisiku kabinetti kaebaja. Kaebaja viibib K2 osakonna kontaktisiku kabinetis kuni kella 14.27.51-ni. Seega, õige on kaebaja väide, et videosalvestise läbivaatamise protokollis märgitud aeg erineb ajast, mis on märgitud menetlustoimingu läbiviimise protokollis.
6. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 18 lg 1 p 1 sätestab, et menetlustoiming protokollitakse, kui menetlusosaline esitab selleks põhjendatud taotluse. Haldusasja materjalidest on võimalik aru saada, et menetlustoiming oli läbi viidud kaebaja soovil. Vangistusseaduse § 1 1 lg 4 sätestab, et kõik vaided ja taotlused haldusmenetluse algatamiseks või haldusmenetluse käigus esitatakse kirjalikult, kui valdkonna eest vastutav minister ei ole määrusega lubanud ka suulise taotluse esitamist. Vastustaja ei ole esitanud kohtu nõudel kaebaja taotlust menetlustoimingu läbiviimiseks (kaebaja ülekuulamine). Täiendavalt märgib kohus, et distsiplinaarmenetluse käigus ei ole kaebaja kirjalikke selgitusi andnud.
7. HMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt peab protokoll sisaldama menetlustoimingut läbiviiva haldusorgani nime ning kohalviibivate menetlusosaliste, tõlkide, ekspertide ja tunnistajate nimesid. Vastustaja poolt koostatud menetlusprotokollis puudub menetlustoimingus osalejate hulgas kaebaja nimi.
8. HMS § 18 lg-st 3 protokollile kirjutab alla selle koostanud isik. Kohus tegi kindlaks, et 13.08.2020 menetlustoimingu läbiviimise protokoll on alla kirjutatud inspektor-kontaktisiku M. Rausi poolt, kes oli menetlustoimingu läbiviija. Samas on olemas inspektor-kontaktisiku Teet Kajala 13.08.2019 allkiri. Kohus selgitab, et menetlusprotokolli koostatud ametnikul puudus kohustus alla kirjutada protokolli digitaalselt. Seega vastab protokoll HMS § 18 lg-s 3 sätestatud nõuetele. 4 3-19-2127
9. Kohus on seisukohal, et 13.08.2019 menetlustoimingu läbiviimise vajadust kinnitab vähemalt kaudselt see asjaolu, et peale seda, kui kaebaja sai teada tema suhtes alustatud distsiplinaarmenetlusest ja õigusest esitada selgitusi, ei ole ta seda teinud. Kohus ei pea antud juhul oluliseks selle informatsiooni puudumist, kas kaebaja on ise soovis osas võtta 13.08.2019 menetlustoimingust või see oli distsiplinaarmenetluse läbija algatus. Fakt on aga see asjaolu, et tõendid kinnititavad kaebaja ja inspektor-kontaktisiku 13.08.2019 kella 14.40 paiku toimunud vestlust. Sellest tulenevalt peab kohus tõendatuks, et kaebajal toimus 13.08.2019 lühiajaline vestlus inspektor-kontaktisik M. R. Kohus ei nõustu kaebajaga, et selle aja jooksul, millal ta viibis 13.08.2019 inspektor-kontaktisiku kabinetis, ei saanud ta anda ütlusi. Kohus on seisukohal, et 3 minutit ja 11 sekundit on piisav selleks, et anda 13.08.20219 menetlustoimingu protokollis kajastatud ütlusi. Kohtul puudub alus kahelda nende ütluste õigsuses. Usutav ei ole, et vanglaametnikud koostasid menetlusprotokolli selliste ütluste põhjal, mida menetlusosaline ei ole tegelikult öelnud. Samas, ka menetlustoimingu protokollis märgitud aeg (kella 14.40 paiku) kinnitab, et menetlustoiming on aset leidnud ja selle kohta koostatud protokoll sisaldab õigeid andmeid. Pelgalt see, et kaebaja nimi puudub menetlusosaliste seas ja menetlustoimingu protokollis märgitud aja erinevus 15 minuti võrra ajast, millal tegelikult algas menetlustoiming, ei anna kohtule alust kahelda selles, et kaebaja oli 13.08.2019 ära kuulatud.
10. Sellest tulenevalt peab kohus tõendatuks, et kaebaja on osalenud 13.08.2019 menetlustoimingus ja ütles menetlustoimingut läbiviidud inspektor-kontaktisiku M. R teise inspektor-kontaktisiku juuresolekul, et tema kasutas leitud liimi.
11. Liimi kasutamine kaebaja poolt tähendab seda, et liim oli kaebaja tegeliku võimu all ehk kaebaja valduses (asjaõigusseaduse § 33 lg 1). Järelikult valdas kaebaja eset, mille valdamine vanglas kinnipeetava poolt on tulenevalt VVK punktist 7.1.
12. keelatud.
13. Kaebaja väitis, et üks PVA pudeli leidmise asukohaks oli kaebaja poolt kasutatav koht (uksepoolne riiul), teise PVA pudeli leidmise asukohaks oli aknapoolne riiul, mida kasutas kambrikaaslane. Vastustaja poolt 2.08.2019 koostatud akt eseme leidmise/äravõtmise kohta kinnitab osaliselt kaebaja väidet. Kohus möönab, kuna teine PVA liimiga pudel on leitud kaebaja kambrikaaslase poolt kasutavast riiulist, oleks vastustaja pidanud jätkama distsiplinaarmenetlust ka kaebaja kambrikaaslase suhtes. Kohtupraktikas on aga korduvalt öeldud, et haldusorgani eksimus ei saa tekitada isikul õiguspärast ootust sellele, et temaga oleks haldusorgan pidanud käituma sarnasel viisil. Seega, see asjaolu, et vastustaja lõpetas kaebaja kambrikaaslase suhtes distsiplinaarmenetluse, ei tähenda, et vastustaja oleks pidanud lõpetama distsiplinaarmenetluse ka kaebaja suhtes.
14. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et nii distsiplinaarmenetluses halduskohtumenetluses on leidnud kinnitust, et kaebaja rikkus VVK punkti 7.1.
15. kui ka
16. Järgmisena peab kohus hindama kaebaja süüd. Võlaõigusseaduse § 104 lg 2 sätestab, et süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus.

§ 63ei sätesta süü vorme.

Seega,

§ 63

kohaldamisel on piisav, et vangistust reguleerivate aktide rikkumine on toime pandud vaid hooletusest. Võttes arvesse, et kaebajat oli tutvustatud vangistust reguleerivate aktidega ja seega oli teadlik VVK punkti 7.1.18 sisust, pani ta kohtu seisukohal toime VVK punkti 7.1.18 rikkumise tahtlikult. 5 3-19-2127 26.

§ 63

lg 1 p-d 1-4 kohaselt on distsiplinaarkaristusteks noomitus, isikliku raadio, televiisori või muu vajaliku elektriseadme kasutamise keelamine kuni 45 päevaks, ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine, töölt eemaldamine kuni üheks kuuks, kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. Tulenevalt vaidlusalusest käskkirjast määrati kaebajale

§ 63

lg 1 punkti 4 alusel toime pandud distsiplinaarrikkumise eest karistuseks 7-ks ööpäevaks kartserisse paigutamine.

1. Kaebaja väitis, et distsiplinaarkaristuse määramisel arvestas vastustaja lubamatute asjaoludega, et kaebaja ei nõustunud talle inkrimineeriva rikkumisega ja lubas esitada vastustajale mitmed kirjalike pöördumisi. Kohus märgib, et vaidlusaluse käskkirja kohaselt on vastustaja tõepoolest arvestanud asjaoluga, et kaebaja ei nõustunud karistusega. Sellest tulenevalt on vastustaja leidnud, et kaebaja on näidanud otsest vastupanu vanglas kehtivale korrale ja seda, et ta ei soovi asuda õiguskuulekale teele. HKMS § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus on seisukohal, et vastustaja on distsiplinaarkaristuse liiki kui ka selle kestvuse määramisel arvestanud asjaoluga, millega ta arvestama ei pidanud. Kohus selgitab, et kaebaja õigus vaidlustada käskkirju (sh ka neid, mille alusel määratakse kaebajale distsiplinaarkaristusi), tuleneb seadustest. Vastustaja on ise märganud vaidlusaluses käskkirjas, kui kaebaja leiab, et tema õigusi on distsiplinaarmenetluses või süü tuvastamise ja karistuse määramise käskkirjaga rikutud, saab ta esitada käskkirja peale vaide. Seega ei pea kohus õigeks vastustaja poolt kaebaja mittenõustumisele karistusega antud tõlgendust, nagu oleks kaebaja näidanud otsest vastupanu vanglas kehtivale korrale ja seda, et ta ei soovi asuda õiguskuulekale teele.
2. Kohtupraktikas on leitud, et karistuse määramine on diskretsiooniline otsus, mille langetamisel on haldusorgan kohustatud kõigepealt kaardistama kõik poolt ja vastu kõnelevaid argumente ja seejärel kaaluma kõiki argumente, tuginedes karistuse määramise proportsionaalsusele. Vaidlusalusest käskkirjast ei nähtu, et vastustaja oleks karistuse liigi ja kestvuse üle otsustamisel arvestanud kaebaja varasema käitumisega vanglas. Kohtule teadaolevatel andmetel 30.08.2019 seisuga puudusid kaebajal kehtivad distsiplinaarkaristused.
3. Kohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et vaidlusaluses käskkirjas esinevad diskretsiooni vead, on vastustaja õigesti otsustanud määrata kaebajale kõige rangema karistuse (kartserisse paigutamine) ja selle kestvus (7 ööpäeva) on proportsionaalne. Kohus nõustub vastustajaga, et PVA liimi hoidmine ja kasutamine kambris võib ohustada vangla julgeolekut. Seega, tegemist on raske rikkumisega, mille eest karistamine noomitusega oleks liiga leebeks karistuseks, olenemata sellest, et varasemalt ei ole kaebaja toime pannud distsiplinaarrikkumisi. Lõppkokkuvõttes peab kohus Viru Vangla 30.08.2019 käskkirja nr 6-3/621-1 õiguspäraseks.
4. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus kaebuse rahuldamata.
5. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1, kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja teatas, et tal puuduvad menetluskulud. Võttes arvesse eelpoolnimetatut ja tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest, jätab kohus võimalikud menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 6