← Eesti

2-20-4536/39

Obsah (4)§ 1018§ 1020§ 1023§ 1028

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-20-4536 Määruse kuupäev Tartu, 17. veebruar 2021 Kohtukoosseis Eesistuja Kaupo Paal, liikmed Peeter Jerofejev ja Ants Kull Kohtuasi Aktsiase

§ 1018jj mõttes ei saa olla kostja II vastu täidetud.

Esiteks ei ajanud hageja kostja II asja. Arvestades hagiavalduses esitatut, on ilmne, et hageja ajas vaid kostja I asja. Teiseks ei vastanud hageja tehtud tööd kostja II huvile või eeldatavale tahtele. Kostja II ei soovinud lisatöid ning lisaks on ta kinnisasja omanik, mitte hotelli operaator. Tema huvi on, et kinnisasja väärtus säiliks, tema jaoks ei ole oluline, et seal tegutseks ettevõte või et seal peetaks hotelli. Hageja ei nõua tasu selliste tööde eest, mis oleks aidanud kaasa kinnisasjal asuva ehitise säilimisele (tegemist on siseviimistlustöödega). Tööd ei suurendanud kinnisasja väärtust, väärtuse võimalik tõus selgub alles üüriperioodi lõppedes, samas võivad parendused olla selleks ajaks juba amortiseerunud. Käsundita asjaajamise sätete eesmärk ei ole isikule soovimatuid teenuseid peale suruda ja kohustada teda nende eest tasuma – luua sisuliselt leping, mida isik ei soovinud (vt Riigikohtu

  1. mai
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 12). Ringkonnakohus leidis ekslikult, et maakohtu hagi tagamise määrus oli küll napp, kuid viidetest õigusnormidele hagi tagamiseks piisab. Olukorras, kus hageja ja kostja I on sõlminud lepingu, kuid samal ajal on hageja esitanud lepinguvälise nõude ka kostja II vastu, pidanuks maakohus kasvõi ühe lausega põhjendama kostja II vastu esitatud hagi perspektiivikust.
  3. Hageja vaidleb kostja II määruskaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata. Kohus ei ole ületanud diskretsiooni piire. Hageja on hagi tagamise taotluses põhistanud kõiki kostja II etteheidetud asjaolusid, mh nõude perspektiivikust ja selle õiguslikku alust. Hageja nõue kostja II vastu ei ole õiguslikult perspektiivitu. Nimelt eksisteerib materiaalõiguse norm, mida faktiliste asjaolude õigsust eeldades on põhimõtteliselt võimalik kohaldada (

§ 1018

). Kui kohus leiab, et hageja väited on tõendatud, on selle normi alusel võimalik kostja II suhtes hagi rahuldada.

§ 1018lg 1 koosseis on täidetud.

Kostja II kui kinnistu omanik on saanud lisa- ja muudatustöödest kasu, kinnistu väärtus on suurenenud. Hageja ei olnud kostja II suhtes lisatöid tegema kohustatud. Lisatööde tegemine vastab ka kostja II kui soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele. Ka

§ 1020

järgne teavitamiskohustus on täidetud, sest kostja II oli kostja III kaudu teadlik ka hageja tehtavatest töödest, mis tema kinnistu väärtust tõstavad. Hagi tagamine on põhjendatud ka seetõttu, et on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. Määruskaebemenetlusega seotud kulud palub hageja jätta kostja II kanda. Hageja menetluskulude suurus on 1237 eurot ilma käibemaksuta.

  1. Kostjad I ja III ei ole määruskaebusele vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Kolleegium leiab, et määruskaebus on põhjendatud ning ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 järgi vaidlustatud osas tühistada. Samuti tuleb tühistada maakohtu määrus osas, millega maakohus hagi tagamise taotluse kostja II suhtes rahuldas. Riigikohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab hagi tagamise taotluse kostja II suhtes rahuldamata. Kostja II määruskaebus rahuldatakse. TsMS § 388 lg 6 teise lause kohaselt kustutatakse kohtulik hüpoteek hagi tagamise tühistamise määruse alusel kinnistusraamatust kinnisasja omaniku taotlusel. Riigikohtule esitatud määruskaebuses on vaidlustatud hagi tagamine vaid kostja II suhtes. Ülejäänud osas on ringkonnakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 koostoimes seega jõustunud. 5

(7)2-20-4536
  1. Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et kohus saab hagi tagada vaid siis, kui esinevad TsMS §-s 377 sätestatud eeldused – hagi tagamise taotlus ja hagiavaldus vastavad seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele, hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning lisaks on hageja nõude ja hagi tagamise aluseks olevad asjaolud TsMS § 381 lg 2 kohaselt põhistatud ehk väidet on põhjendatud selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks (vt Riigikohtu
  2. detsembri
  3. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-5086/52, p 11 ja seal viidatud varasemad lahendid).
  4. Kolleegium on varem selgitanud ka seda, et hageja nõue oleks õiguslikult perspektiivitu juhul, kui hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt Riigikohtu
  5. detsembri
  6. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-5086/52, p 13 ja seal viidatud varasemad lahendid). Hagi tagamise menetluses ei koguta ega hinnata hagi kohta tõendeid (vt Riigikohtu
  7. detsembri
  8. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-5086/52, p 13 ja seal viidatud varasemad lahendid). 12.
  9. Hageja on hagiavalduses tuginenud mh kostja II vastu nõuet esitades järgmistele asjaoludele: hageja ja kostja I sõlmisid töövõtulepingu; hageja tegi kõik töövõtulepingus kokkulepitud tööd ja kostja I soovil lisaks tööd, mis lepingu mahtu ei kuulunud, kuid kostja I ei ole tasunud kõiki sellega seotud arveid; hageja on koostanud lisa- ja muudatustööde kohta hinnakalkulatsioonid, kostja I ei ole neid vaidlustanud; käsundita asjaajamisest tuleneva nõude eeldused on igal juhul täidetud kostja II kui kinnistu omaniku suhtes, sest kostjale II kuuluva kinnistu väärtus suurenes hageja tehtud lisa- ja muudatustööde tõttu. Õiguslikult on hageja viidanud kostja II vastu esitatud nõude korral

§ 1018

lg 1 eelduste täidetusele ja oma nõudeõigusele

§ 1023lg-te 1 ja 2 alusel.

12.2. Poolte vahel on õigustatud käsundita asjaajamise võlasuhe

§ 1018

tähenduses, kui täidetud on järgmised eeldused: • teise isiku kasuks millegi tegemine ehk võõra asja ajamine (lg 1); • isikul puudub õigus või kohustus tegu teha (lg 1); • isikul on tahe tegutseda teise isiku kasuks ehk asjaajajal on soov soodustada teist isikut (lg 2); • täidetud on mõni

§ 1018

lg 1 p-des 1–3 ettenähtud tingimustest (soodustatu kas kiidab asjaajamise heaks, asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele või asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigel ajal täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või kui asjaajamine on muul põhjusel avalikes huvides oluline). 12.3. Kolleegium leiab, et praegusel kujul on hageja nõue kostja II vastu õiguslikult perspektiivitu. Kui lugeda hagis seni esitatud asjaolud tõendatuks, ei piisa sellest jaatamaks nõude perspektiivi

§ 1018jj alusel.

Hageja põhilised väited on esitatud selle kohta, et hageja ja kostja I on sõlminud töövõtulepingu ja kui hageja tehtud lisa- ja muudatustööde kohta ei ole hageja ja kostja I vahel kokkulepet, siis on hagejal eelkõige kostja I vastu käsundita asjaajamisest tulenev nõue. Hagi õiguslik perspektiivitus tuleneb (peamiselt) sellest, et hageja käsitluse järgi ajas ta eelkõige kostja I asja, s.t tegi sooritusi (laiemas tähenduses kui

§ 1028lg-s 1 sätestatud) kostjale I.

Seejuures tugines hageja sellele, et need lisasooritused on hõlmatud poolte kokkuleppega. Kolleegium leiab, et sellises olukorras saab hageja vähemalt üldjuhul esitada käsundita asjaajamisest (või alusetust rikastumisest) tulenevaid nõudeid üksnes oma arvatava lepingupartneri vastu. Seda käsitlust toetab mh soorituskondiktsiooni (

§ 1028

) esimuse põhimõte, mis kohustab soorituse tegijat esitama oma nõuded soorituse saaja vastu. See tähendab, et samal ajal ei saa soorituse tegija esitada nõudeid kolmandate isiku vastu, kes võisid samuti sooritusest kasu saada. Seega on kohtud ekslikult taganud õiguslikult perspektiivitu hagi ja hagi tagamine kostja II suhtes tuleb tühistada. 6

(7)2-20-4536
  1. Kolleegium ei pea menetlusökonoomia huvides vajalikuks vastata määruskaebuse väitele selle kohta, et hageja ei ole põhistanud hagi tagamise alust.
  2. Kuna kolleegiumi määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes, jaotatakse hagi tagamisega seotud menetluskulud hagi lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest.
  3. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.