RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

) §-s 245 nimetatud kokkuleppe S. Golubi süüditunnistamiseks ja karistamiseks karistus- 1-20-32981-20-3298 seadustiku (KarS) § 213 lg 2 p-de 1, 3 ja 4 järgi. Kokkuleppes lepiti kokku ka menetluskulude hüvitamine, süüdistatava vara konfiskeerimine ja meetmed asitõendite ning muude kriminaalmenetluses ära võetud objektide suhtes. Kolmanda isiku UnitedNordic Kapitol UÜ arestitud pangakontol oleva raha suhtes kokkuleppes seisukohta ei võetud.

1. Harju Maakohus tunnistas
2. juuli
3. a otsusega S. Golubi eelmises punktis nimetatud kokkuleppe järgi süüdi ja karistas teda. Kohus tegi ka teised kokkuleppes märgitud otsustused, sh konfiskeeris süüdistatava kokkuleppes loetletud vara.
4. Maakohtu otsuse vaidlustas prokuratuur, kes taotles selle tühistamist ning kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamist

§ 3411

p 3 alusel, kuna kohus oli jätnud võtmata seisukoha kokkuleppes kajastamata jäänud kolmanda isiku arestitud vara kohta.

1. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
2. augusti
3. a otsusega maakohtu otsuse osas, millega jäeti põhjendamata ja otsustamata kolmandale isikule kuuluva arestitud varaga toimimise viis. Selles osas tegi ringkonnakohus uue otsuse, millega vabastas kolmanda isiku vara aresti alt. Prokuratuuri apellatsioon rahuldati osaliselt. Kohtu seisukohad olid lühidalt järgmised. 5.
4. Prokuratuuril on apellatsiooniõigus, kuivõrd apellatsioonis viidatakse selgelt

§ 339lg 1 rikkumisele.

Samuti heidab prokuratuur maakohtule ette, et kohus ei ole kolmanda isiku arestitud vara konfiskeerinud. Kuna konfiskeeritav vara on

§ 245

lg 1 p 10 alusel kokkuleppe ese, viitab prokurör ka kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete väidetavale rikkumisele. Kuivõrd apellatsioonis on selgelt viidatud

§ 318lg-s 4 nimetatud rikkumistele, tuleb apellatsiooniõigust jaatada.

5.2. Kui mingi arestitud vara süüdistatavaga sõlmitud kokkuleppe kohaselt konfiskeeritava vara hulka ei kuulu, ei ole kohtul õigust seda omal algatusel konfiskeerida. Vastasel juhul irduks kohus kokkuleppest, rikkudes sellega

§ 248lg 1 p 5.

Riigikohtu praktika kohaselt on kokkuleppe eseme muutmine kohtu algatusel kokkuleppemenetlust sätestavate normide oluline rikkumine. Praegusel juhul pole maakohus

1. peatüki
2. jao sätteid rikkunud. 5.
3. Maakohtu otsuses puudub nii põhjendus kui ka otsustus kolmandalt isikult arestitud vara kohta. Kohus peab ka kokkuleppega hõlmamata jäänud

§-s 306 loetletud küsimused otsuses kajastama. Riigikohtu praktika kohaselt peab kohus otsuse tegemisel

§ 306

lg 1 p 13 kohaselt lahendama muu hulgas küsimuse, kuidas toimida arestitud objektidega. Kohtu otsustus arestitud vara suhtes tarvitusele võetavate abinõude kohta peab põhinema seaduslikul alusel ning olema õiguslikult ja faktiliselt põhistatud. Sellise nõude vastu eksimine ei ole käsitatav menetlusõiguse olulise rikkumisena

§ 339lg 1 p 7 järgi, vaid § 339 lg 2 tähenduses.

5.4. Kuivõrd maakohus pole rikkunud

1. peatüki
2. jao sätteid ega § 339 lg-t 1, ei ole ringkonnakohtul § 3411 p 3 kohaselt võimalik maakohtu otsust tühistada ja kriminaaltoimikut prokuratuurile tagastada. Ringkonnakohtul on võimalik kõrvaldada maakohtu rikkumine. Kuna kokkulepe ei kajasta kolmanda isiku vara konfiskeerimist, siis vaatamata sellele, et kolmas isik on andnud vara konfiskeerimiseks nõusoleku, on ainuvõimalik lahendus kolmanda isiku vara aresti alt vabastada. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
3. Ringkonnakohtu otsuse vaidlustas prokuratuur, kes taotleb selle tühistamist ning kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamist. Prokuratuuri seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 2

§ 339

lg 2 mõttes.

§ 306

lg 1 p-s 13 sätestatud otsustuse puudumine on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine § 339 lg 1 p 7 mõttes, mistõttu tuli maakohtu otsus tühistada ja kriminaaltoimik prokuratuurile tagastada. 6.2. Maakohus rikkus ka

1. peatüki
2. jao sätteid. Riigikohtu praktikas on kokkuleppemenetluse sätete (

§ 248

lg 1 p 1 ja § 239) rikkumiseks loetud kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamata jätmist, kui asjas on tuvastatud mõne §-s 239 ette nähtud kokkuleppemenetluse kohaldamise aluse puudumine. Praktikast lähtudes tuleb kokkuleppemenetluse sätete rikkumiseks lugeda ka

§ 3411

p 3 ja § 248 lg 1 p 3 mõttes kokkuleppemenetlusest keeldumata ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamata jätmist, kui kohtul tekivad kahtlused §-st 306 lähtudes. Asjaolu, et kohtuotsuse tegemisel vajas lahendamist ka

§ 306

lg 1 p-s 13 nimetatud küsimus, pidi maakohtule otsust tehes kriminaaltoimiku materjali põhjal teada olema. 6.3. Kuna maakohus rikkus kokkuleppemenetluses

1. peatüki
2. jao sätteid ning § 339 lg-t 1, millist rikkumist ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada, pidanuks ringkonnakohus § 3411 p 3 ja § 337 lg 2 p 3 kohaselt tühistama maakohtu otsuse ning tagastama kriminaaltoimiku prokuratuurile. 6.
3. Prokuratuur ei loobunud apellatsioonimenetluses vara arestimisest ega konfiskeerimisest ega avaldanud nõusolekut vara aresti alt vabastamiseks ning ringkonnakohus ei tuvastanud

1. peatüki
2. jao sätete ega § 339 lg 1 rikkumist. Seetõttu ei olnud ringkonnakohtul õiguslikku alust apellatsiooni piirest väljuvalt maakohtu otsuse osaliseks tühistamiseks ning kolmanda isiku vara aresti alt vabastamiseks.

§ 3411on erinorm § 340 suhtes.

Ringkonnakohus ei saa kokkuleppemenetluses

§-st 340 lähtuvalt ise teha uut otsust § 306 lg 1 p-s 13 nimetatud küsimuses, kuivõrd poolte tahe võib erineda kohtu otsustusest. Uue kohtuotsuse tegemine

§ 306

lg 1 p-s 13 nimetatud küsimuses on menetlusõiguslik sekkumine poolte vabadusse otsustada kokkuleppega seotud õigusjärelmite üle.

1. Kaitsja Riigikohtu määratud tähtajaks kassatsioonile ei vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kassaatori hinnangul pidanuks ringkonnakohus maakohtu otsuse tühistama ja kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastama kõigepealt seetõttu, et maakohus rikkus kolmanda isiku arestitud vara kohta otsust tegemata jättes

§ 339lg 1 p 7.

Kolleegium sellise seisukohaga ei nõustu.

§ 339

lg 1 p 7 hõlmab § 3051 lg-s 1 ette nähtud kohtuotsuse põhistamise kohustuse kõige olulisemaid rikkumisi (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. juuni
2. a otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p-d 695 ja 699–702). Kohtulahendi põhistamise kohustuse rikkumisega on tegemist siis, kui lahendi põhiosas ei ole nõuetekohaselt ära näidatud resolutiivosas tehtud otsustus(t)e seadusest tulenevaid eeldusi (vt ka viidatud otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p 771). Kohtuotsuses kohustuslikuna sisalduma pidava otsustuse puudumine, mida prokuratuur menetletavas asjas maakohtule ette heidab, ei ole käsitatav põhistamiskohustuse (

§ 3051

lg 1) rikkumisena ega saa seega anda alust ka § 339 lg 1 p-s 7 märgitud rikkumise jaatamiseks. Lisaks juhib kolleegium prokuratuuri tähelepanu sellele, et üldjuhul ei ole kokkuleppemenetluses põhjendamiskohustuse rikkumine üldse võimalik. Nagu ka üldmenetluses tehtava kohtuotsuse puhul, tuleb kohtul kokkuleppemenetluses otsuse tegemisel juhinduda

§-st 306. Kohtu 3

§-s 306 sätestatud küsimused ei tähenda aga, et kokkuleppemenetluses tehtava kohtuotsuse põhiosa peaks täiel määral vastama §-s 312 sätestatule. Kokkuleppemenetluses tehtud otsuse põhiosale esitatavaid nõudeid reguleerib erinormina

§ 249

, mille kohaselt märgitakse otsuse põhiosas, millises süüdistuses kohus süüdistatava süüdi mõistab ja kokkuleppe sisu (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. veebruari
2. a otsus asjas nr 3-1-2-2-13, p 10.1 ja
3. novembri
4. a otsus asjas nr 3-1-1-81-11, p 28). Kolleegium märgib, et olukorras, kus apellant tugineb rikkumisele, mis selles menetluses pole võimalik, on üldjuhul mõistlik jätta apellatsioon läbi vaatamata

§ 326lg 3 alusel.

9. Kolleegium ei nõustu kassaatoriga ka selles, et ringkonnakohus pidanuks maakohtu otsuse tühistama põhjusel, et see rikkus kolmanda isiku arestitud vara suhtes seisukohta võtmata jättes

1. peatüki
2. jao sätteid. Maakohus ei ole kokkuleppemenetluse sätteid rikkunud. Tulenevalt

§-st 247 on kokkuleppemenetluses kohtuliku arutamise esemeks kokkulepe. Kolleegium nõustub kassaatoriga, et

§ 248

lg 1 p 3 kohaselt peab kohus tegema kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määruse, kui kohtul tekivad kahtlused sama seadustiku §-st 306 lähtudes. Samas tuleb

§ 248

lg 1 p 3 kohast kriminaaltoimiku tagastamise kohustust mõista kokkuleppemenetluse eseme kontekstis. Seega saavad kahtlused

§ 248

lg 1 p 3 tähenduses tekkida kokkuleppes kajastatud, mitte aga sellest väljapoole jäävates küsimustes. Järelikult on ka kohtu kohustus võtta seisukoht

§ 306

lg 1 p 13 küsimuses piiratud kokkuleppes loetletud asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeeritavate muude objektidega. Kohtupraktikas on jaatatud võimalust võtta kohtuotsuses seisukoht asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeeritavate muude objektide kohta, samuti tsiviilhagi rahuldamise või kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise ulatuse kohta ka siis, kui neid küsimusi kokkuleppes ei kajastata. Siiski tuleb märkida, et Riigikohus on pidanud nende küsimuste lahendamist kokkulepet kinnitavas maakohtu otsuses võimalikuks ainult juhul, kui neid on kohtuistungil arutatud ja nende kohta süüdistatava ning kaitsja nõusolekut küsitud (vt

1. oktoobri
2. a määrus asjas nr 3-1-1-60-11, p 10.1 ja
3. oktoobri
4. a otsus asjas nr 3-1-1-52-07, p 7). Seetõttu ei saa maakohtule ette heita kokkuleppest keeldumata ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamata jätmist põhjusel, et kokkuleppes ei olnud märgitud, mida teha arestitud varaga, mille konfiskeerimist polnud soovitud ja mida polnud loetletud kokkuleppes asitõendina või kriminaalmenetluses äravõetud või arestitud muu objektina.
5. Samas on kolleegium seisukohal, et ringkonnakohus ei olnud pädev prokuratuuri apellatsiooni menetledes maakohtu otsust osaliselt tühistama ja kolmanda isiku vara aresti alt vabastama. Põhjus, millele tuginedes ringkonnakohus maakohtu otsust muutis, poleks ühelegi kohtumenetluse poolele

§ 318lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt apellatsiooniõigust andnud.

Nimelt leidis ringkonnakohus, et kokkuleppega hõlmamata jäänud

§-s 306 loetletud küsimuste kajastamata jätmine kohtuotsuses on selline eksimus, mis on hinnatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena § 339 lg 2 tähenduses ja mida on antud juhul ringkonnakohtul võimalik kõrvaldada. Seejuures jättis ringkonnakohus tähelepanuta, et seadusandja on piiranud otsuse apelleerimist kokkuleppemenetluses niiviisi, et ringkonnakohtu pädevusse ei kuulu

§ 339

lg 2 rikkumiste menetlemine (välja arvatud juhul, kui tegemist on ühtlasi kriminaalmenetluse seadustiku

1. peatüki
2. jao sätete olulise rikkumisega, mida praegusel juhul tuleb eitada). Niisugust seisukohta on väljendanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma
3. mai
4. a määruse nr 1-18-10372/30 p-s
5. Arvestades, et ringkonnakohus ei tuvastanud

§ 339lg 1 ega 9.

peatüki 2. jao sätete rikkumist ning samuti ei ilmnenud teisi, s.o § 3411 p-des 1 ja 2 nimetatud kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise aluseid, oleks ringkonnakohus pidanud tegema § 337 lg 1 p-s 1 märgitud lahendi, jättes esimese astme kohtu otsuse muutmata ja 4

§ 318lg 3 p 4 ja lg 4) olulise rikkumisena § 339 lg 2 mõttes.

11. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 361lg 1 p-st 5 ning § 362 p-st 2, tühistab kolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 27.

augusti

1. a otsuse, v.a osas, millega ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata ja otsustas apellatsioonimenetluse kulude hüvitamise. Kolleegium jõustab Harju Maakohtu
2. juuli
3. a otsuse. Prokuratuur taotles ringkonnakohtu otsuse tühistamist ning kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamist. Kuna kolleegium tühistab ringkonnakohtu otsuse, ent ei tagasta kriminaaltoimikut prokuratuurile, tuleb kassatsioon rahuldada osaliselt. (allkirjastatud digitaalselt) 5