lg 1 ja lg 2 teise lause alusel välja mõista Eesti Vabariigilt apellatsioonimenetluses õigusabi osutamise eest makstud tasu hüvitamiseks Sergei Golubi ( ik: 37507230219) kasuks 168.00 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS:
Mõistis välja Sergei Golubilt riigituludesse
180 lg 1 ja § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 876 eurot. Sergei Golubil tuleb tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest 1 kuu jooksul. APELLATSIOON 3. Prokurör märgib, et
lg 1 p 7 kohaselt on kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumisekskohtuotsuses põhjenduse puudumine. Vaidlustatavas kohtuotsuses ei ole kohus võtnud seisukohta
lg 1 punkti 13 kohaselt kohtuotsuse tegemisel kohustuslikuna lahendamist vajavas küsimuses selles, kuidas toimida Harju Maakohtu 07.01.2020 kohtumäärusega nr 1-20-34 arestitud varaga. Vaidlustatavas kohtuotsuses põhjendus arestitud varaga toimimise osas tervikuna ja otsesõnu puudub –kohtuotsuses puudub täielikult käsitlus arestitud 62 936.33 euro suhtes võetava meetme või varaga toimimise viisi kohta –kõnealune nõudeõigus panga vastu on jätkuvalt arestitud, kohus ei ole vara aresti alt vabastanud ega seda ka konfiskeerinud, kuid asjas on kuulutatud lõpplahend. Asjaolu, et kohtuotsuse tegemisel vajab lahendamist ka
lg 1 punktis 13 nimetatud küsimus, pidi kohtule olema kriminaaltoimiku materjali põhjal ilmselt arusaadav ja äratuntav. Lisaks kriminaaltoimikus sisalduvale Harju Maakohtu 07.01.2020 vara arestimise määrusele nr 120-34 sisaldub kriminaaltoimikus 06.05.2020 määrus UnitedNordic Kapitol UÜ (registrikood 14832038)kui Mihkel Haldus OÜ õiguste omandaja
Nordic Kapitol UÜ nõusoleku protokoll, millega andis UnitedNordic Kapitol UÜ nõusoleku Mihkel Haldus OÜ Luminor Bank AS-i arvelduskontol nr EE771700017004682527 asuvate rahaliste vahendite summas 62 936.33 eurot konfiskeerimiseks KarS § 831lg 2 p 1 alusel. Jättes kohtuotsuse tegemisel
lg 1 punktis 13 nimetatud seisukoha kujundamata ning kohtuotsuses täielikult kajastamata(kohtuotsuses põhjendus
lg 1 p 13 osas täielikult puudub), rikkus kohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust
lg 1 p 7 mõttes, mistõttu palub apellant Harju Maakohtu 14.07.2020 kohtuotsuse kriminaalasjas nr 1-20-3298 tühistada ning tagastada kriminaaltoimik prokuratuurile. Eeltoodu alusel ja juhindudes
Tühistada Harju Maakohtu 14.07.2020 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-20-3298ja tagastada kriminaaltoimik prokuratuurile. 2. Prokuratuur ei taotle suulist menetlust ringkonnakohtus. KAITSJA SEISUKOHT 4.
lg 3 ei võimalda antud asjas laiendada kriminaalasja arutamise piire, kuna apellatsioonis tõstatud küsimus (ehk arestitud varaga toimimise viis) ei ole seotud S.Golubiga ja tema varaga (vara omanik on hoopis kolmas isik). Järelikult ei ole alust ega seaduslikku võimalust käesolevas asjas tühistada otsust Sergei Golubi suhtes ja tagastada asja prokuratuurile. Kohtuotsuse tühistamine võib kaasa tuua S.Golubi olukorra raskendamist, kasvõi selle kaudu, et temal tuleb uuesti kohtusse minna, et samasugust kokkulepet kinnitada, rääkimata juba uue kokkuleppe sõlmimisest. Seega tuleb apellatsioon jätta rahuldamata. Apellatsiooniõiguse sätted ei võimalda antud olukorras apellatsiooni üldse esitada.
lg 4 kohaselt on kohtumenetluse poolel apellatsiooniõigus, kui tegemist on
lg 1 rikkumisega.
lg 1 punkti 13 kohaselt kohtuotsuse tegemisel kohustuslikuna lahendamist vajavas küsimuses (ehk arestitud 62 936.33 euroga toimimise osas) on
Sellele küsimusele tuleb vastata selgelt eitavalt. Kaitsja esitab Riigikohtu seisukoha asjas nr 1-17-11182.Leiab, et apellatsioonis tõestatud küsimus tuleb suunata täitmiskohtunikule vastavalt
§-le 431 lg
lg 4 järgi prokuratuuril apellatsiooniõigus siis, kui tegemist on
Prokuratuur on apellatsiooni sisust tulenevalt leidnud, et maakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust
Seega on apellatsioonis tehtud selge etteheide
Samuti on prokurör kohtule ette heitnud, et kohus ei ole arestitud vara konfiskeerinud. Kuna konfiskeerimisele kuuluv vara 4 kuulub
lg 1 p 10 alusel kokkuleppe esemesse, on sellega tehtud prokuröri poolt viide ka kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete väidetavale rikkumisele. Riigikohus on oma lahendites selgitanud ( vt nt 1-18-10372), et kui apellatsioonis on selged viited ja põhjendus
lg 4 nimetatud rikkumiste osas, siis sellest, kas ringkonnakohus apellandi väitega nõustub või mitte, ei sõltu apellatsiooniõiguse olemasolu vaid ringkonnakohtul tuleb apellatsiooniõigust jaatada. Lähtuvalt eeltoodust ringkonnakohus tuvastas
lg 4 esimese lause kohaselt prokuratuuril antud juhul apellatsiooniõiguse olemasolu. Apellatsiooni läbi vaadates võtab kolleegium seisukoha, kas prokuratuuri poolt väidetud eksimused on tuvastatavad ja kas nende sedastamisel saab käsitada neid
lg 1 p 7 rikkumisena ja kaalub, kas kohtuotsus tuleb tühistada ja tagastada kriminaaltoimik prokuratuurile või saab rikkumise apellatsioonimenetluses kõrvaldada.
Kui süüdistatavaga sõlmitud kokkuleppe kohaselt konfiskeeritava vara hulka mingi arestitud vara ei kuulu, puudub kohtul õigus nimetatud vara osas teha omaalgatuslikult konfiskeerimisotsust, sest vastasel juhul irdub kohus süüdistatavaga sõlmitud kokkuleppest, rikkudes sellega
Riigikohtu praktika ( vt nt Riigikohtu lahendit 3-1-1-103-15) kohaselt käsitatakse kokkuleppemenetlust sätestavate menetlusnormide olulise rikkumisena eeskätt omaalgatuslikku kokkuleppe eseme muutmist, s.t olukorda, kus kohtuotsusega muudetakse süüdistatavat ja kaitsjat teavitamata ning nende nõusolekut küsimata kokkuleppe kohustuslikke tingimusi. Eeltoodu alusel puudus kohtul õigus kokkuleppes kajastamata, kolmandale isikule kuuluva sularaha summas 62 936.33 konfiskeerimiseks, mistõttu prokuröri sellekohane etteheide kohtuotsusele on asjakohatu. Maakohtu poolt
9 peatüki 2 jao sätete rikkumine pole tuvastatav. 7.2. Prokurör on eelkõige leidnud, et maakohus, jättes arestitud vara osas otsuses põhjenduse esitamata, on rikkunud kriminaalmenetlusõigust
lg 1 p 7 mõttes, kuna
lg 1 p 13 kohaselt peab kohtuotsuses olema põhjendus ja järeldus kuidas toimida arestitud varaga. Apellatsioonis tõstatatud küsimuse osas on Riigikohus oma lahendis nr 1-17-11182 üheselt sedastanud põhimõtte, et
lg 1 p 13 kohaselt peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama muu hulgas küsimuse, kuidas toimida arestitud objektidega ja kohtu otsustus kriminaalmenetluses arestitud vara edasise saatuse kohta peab põhinema konkreetsel 5 seaduslikul alusel ning olema õiguslikult ja faktiliselt põhistatud. Samas ei ole selle nõude vastu eksimine enam käsitatav menetlusõiguse olulise rikkumisena
lg 1 p 7 järgi, vaid tegemist on kriminaalmenetluse olulise rikkumisega § 339 lg 2 tähenduses. Eeltoodu lahendi valguses, millele on viidanud ka kaitsja oma seisukohtades, pole võimalik antud juhul tuvastada
lg 1 p 7 ettenähtud rikkumist, kuivõrd nimetatud sätte alla kvalifitseerub kohtuotsuse põhjenduse kui terviku, mitte üksikute põhjenduste puudumine. Kuna tervikuna on otsus põhjendatud ja puudub vaid arestitud vara osas põhjendus on tegemist
8. Prokurör on taotlenud kohtuotsuse tühistamist ja kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamist. Selline võimalus on sätestatud
§-s 3411, kus on ära näidatud kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuses materiaalõiguse ebaõige kohaldamised ja kriminaalmenetlusõiguse rikkumised, millede tuvastamisel on ringkonnakohtul volitused maakohtu poolt tehtud otsus tühistada ja kriminaaltoimik prokuratuurile tagastada. Vaidlustatud juhul saab apellatsiooni pinnalt kõne alla tulla
p-s 3 sedastatu, mille kohaselt on kohtuotsuse tühistamise ja toimiku prokuratuurile tagastamise aluseks maakohtu poolt
9 peatüki 2 jao sätete ja § 339 lg 1 ettenähtud rikkumiste tuvastamine ja seda juhul, kui rikkumisi pole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada. Otsuse eelmistes punktides toodud põhjenduste alusel pole maakohtu poolt
9 peatüki 2 jao sätete ega ka § 339 lg 1 rikkumised tuvastatavad, mistõttu puudub ringkonnakohtul
p 3 alusel seaduslik võimalus maakohtu otsuse tühistamiseks ja kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamiseks. Seega apellatsioonis esitatud sellekohane taotlus rahuldamisele ei kuulu. Kaitsja vastuse seisukoht, et kuna tegemist on kolmanda isiku varaga ja otsuse tühistamine toob kaasa süüdistatava olukorra raskendamise, pole seaduslikku võimalust prokuröri apellatsioonis esitatud taotlust rahuldada, on õiguslikult ainetu. Tegemist on prokuröri apellatsiooniga, seega
lg 4 sisust tulenevalt on võimalik süüdistatava olukorra raskendamine ja kokkuleppe esemesse kuulub kriminaalmenetluse raames ka kolmanda isikule kuuluva vara konfiskeerimine ja selleks on vajalik nii kolmanda isiku kui ka süüdistatava nõusolek ( vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-1-2-4-12 ).
§-s 306 loetletud küsimused, kokkuleppemenetluse tulemina kohtuotsuses kajastama. Vastavalt eelpoolviidatud Riigikohtu lahendis sedastatule, on selline minetus hinnatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena
Kolleegium leiab, et selline maakohtu poolt
lg 2 tähenduses kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine, mis tingib kohtuotsuse resolutiivosa muutmise, toob kaasa kohtuotsuse osalise tühistamise ja UnitedNordicKapitol UÜ-le kuuluva arestitud rahaliste vahendite osas uue otsuse tegemise. Nagu kolleegium juba märkis kuulub konfiskeeritav vara kokkuleppe esemesse. Kuna kokkulepe ei kajasta eelnimetatud kolmanda isiku vara konfiskeerimise osas kokkulepet, siis vaatamata sellele, et UnitedNordicKapitol UÜ on andnud rahaliste vahendite konfiskeerimiseks nõusoleku, on antud juhul ainuvõimalikuks lahenduseks kolmanda isiku UnitedNordic Kapitol UÜ-le kuuluvate rahaliste vahendite summas 62 936.33 eurot, millised asuvad Luminor Bank 6 AS-i arvelduskontol EE771700017004682527, aresti alt vabastamine ja UnitedNordic Kapitol UÜ-le tagastamine. Vara vabastatakse kohtuotsuse jõustumisel. 10. Eeltoodu alusel ja juhindudes
lg 1 p 4, § 338 p 3, § 339 lg 2 , § 340 lg 4 p 5 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu
lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskuluks valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu. Riigikohus on selgitanud, et valitud kaitsjale makstav tasu on käsitatav menetluskuluna üksnes osas, milles see tasu on mõistliku suurusega. Mõistlikku suurust ületavat kaitsjatasu menetluskulu hulka ei arvata ja järelikult ei saa kriminaalasja menetleja otsustada ka selle hüvitamist (vt RKKKo nr 3-1-1-108-12, p 29.). Seejuures on kohtul kaalutlusruum, hindamaks tehtud kaitsetoimingute ja selleks koostatud dokumentide vajalikkust, samuti nende koostamisele kulunud aega. Isikule tuleb hüvitada kaitsjatasu üksnes ulatuses, mis on seotud põhjendatud kaitsetoimingutega (vt RKKKo nr 3-1-1-99-11). Kaitsja on menetlustoiminguteks märkinud ringkonnakohtu määrusega tutvumine, prokuratuuri apellatsiooni analüüs ja vastuse koostamine, täiendamine. Kaitsja on kogu menetlustoimingute tegemise ajaks märkinud 2,20 tundi, kuid pole üksikute menetlustoimingute tegemiseks kulutatud aega ära näidanud. Kolleegium osutab, et ringkonnakohtu poolt kriminaalasja menetlusse võtmise määrusega, mis on väga lühike ning faktiliselt ühele lehele mahtuva prokuröri apellatsiooniga tutvumise ja analüüsi mõistlikuks ajaks saab hinnata 0,5 tundi. Kaitsja on esitanud prokuröri apellatsioonile vastuse, mis oma sisult mahub ühele lehele. Lühikeses vastuses on viidatud Riigikohtu lahenditele, millede kopeerimine pole aeganõudev tegevus. Kaitsja ees ei seisnud keerulisi juriidilisi probleeme. Enamus kaitsja seisukohti on asjakohatud. Kolleegium leiab, et mõistlikuks menetlustoimingutele kulutatud ajaks saab lugeda 0,5 tundi. Seega kogu kaitsja poolt märgitud menetlustoiminguteks kulutatud mõistlikuks ja vajalikuks ajaks saab lugeda 1 tundi. Tunnihinnaga 140 eurot, millele lisandub käibemaks, kuulub
(allkirjastatud digitaalselt) Tühistatud osaliselt Riigikohtu 17.02.2021 otsusega 7 RESOLUTSIOON
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.