← Eesti

2-20-135094/3

Obsah (5)§ 489§ 477§ 615§ 618§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Viru Maakohus Kaire Pullerits Kohtujurist Gerli Luik Määruse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2021, Jõhvi kohtumaja 2-20-135094 Kohtuasja number Kohtuasi Menetlustoiming Men

§ 489

lg 2¹ mõttes.

§ 489

lg 2¹ tuleneb, et kui avaldaja ja võlgnik on kohtule esitanud kirjaliku avalduse võla tasumiseks osade kaupa ning on lisanud avaldusele maksegraafiku makseettepanekus märgitud võla tasumiseks, võib kohus kinnitada maksekäsu tegemisega koos maksegraafiku. Maksegraafik peab sisaldama võla tasumise tähtpäevi, osamaksete suurusi ja osamaksete tasumise korda, kuid ei tohi sisaldada muid tingimusi võla tasumiseks. Esitatud kokkuleppe p-s 4 nähakse ette, et lisaks punktis 2. märgitud võla kustutamisele kohustub V. G. alates 01. septembrist 2020 tasuma KÜ Katse 7 poolt esitatavaid jooksvaid arveid ja kandma temale korteriühistus kuuluva vara ülalpidamiskulusid täies ulatuses. Nimetatud kohustus on käesoleva sõlmitud kokkuleppe üheks tingimuseks. 13.11.2020 esitas 2

(3)avaldaja esindaja Pärnu Maakohtu päringule vastuse, millega palub kinnitada kompromiss vastavalt

§-le 430. Seoses kompromisslepingu esitamisega andis Pärnu Maakohus asja menetlemiseks Viru Maakohtule. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 486 lg 4 kohaselt menetleb kohus kompromissilepingut

§-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagita menetluses menetlemise alustamist. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses käesoleva seadustiku §-s 487 sätestatu kohaselt.

§ 477

lg 1 ja 6 teise lause kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kompromissi võivad menetlusosalised hagita menetluses sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada.

§ 615

lg 1 ja 2 kohaselt üldjuhul arutab kohus menetlusosalistega asja suuliselt ja püüab neid suunata kokkulepet sõlmima. Kokkuleppe saavutamisel vormistatakse see kirjalikult või protokollitakse ja loetakse kohtulikuks kompromissiks, mille kohus määrusega kinnitab. Menetlusosalised on esitanud kompromissi kirjalikult. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Menetlusosalised saavad menetluse esemeks olevat õigust ka käsutada. Seega kuulub esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas nr 2-20-135094 lõpetamisele.

§ 618

kohaselt asjaolude olulisel muutumisel võib kohus asjaosalise avalduse alusel tehtud määrust või kompromissi määrusega muuta, kui see on vajalik raskete tagajärgede ärahoidmiseks. Kui puudutatud isik vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1).

§ 172

lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Menetlusosalised on kompromissis kokku leppinud, et puudutatud isik kannab avaldaja menetluskulud. Ülejäänud kompromissis sätestamata menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.