Obsah (4)

§ 141§ 68§ 65§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26.jaanuar 2021, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-6741 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaie Kaseo

§ 141

lg 1 - § 25 lg 2 järgi ning mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati Silver Sillaste karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 06.07.2019 31.07.2019, s.o 26 päeva.

§ 65

lg 2 alusel mõisteti Silver Sillastele liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat 2 kuud 29 päeva vangistust, suurendades käesolevas kriminaalasjas mõistetud 1 aasta 11 kuu 4 päeva pikkust vangistust Tartu Maakohtu 11.03.

1. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-6998 mõistetud vangistuse ärakandmata osa 3 kuu 25 päeva pikkuse vangistuse võrra. Silver Sillaste karistuse kandmise algusajaks loetakse kohtuotsuse tegemise kuupäeva, s.o 03.10.
2. 10.11.2020 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Silver Sillaste vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist ennetähtaegselt ning elektroonilise järelevalve kohaldamist tema suhtes KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabanemist. Tunnistab, et tegu on tema esimese vangistusega. Leiab, et aastane vangistus on pikk aeg. Tunnistab, et see poolteist aastat on olnud kõva katsumus. Vangis olles on läbinud Vihajuhtimise programmi ning alustas Sõltuvustreeninguga. Plaanib loobuda täielikult alkoholist, kasvõi läbi usu. Osutas asjaolule, et mitte ükski programm ei muuda midagi, kõik algab inimesest endast. Elama plaanib asuda xxx. Suhted vanematega on paremaks läinud. Soovib vabanemisjärgselt ka tööle asuda, olles saanud vihje, et kui ei joo ja on normaalne, saab endise töökoha tagasi. Tunnistab alkoholiprobleemi ja avaldas soovi sellega tegeleda. Peab tähtsaks suhteid vanematega ja ei taha neid ära rikkuda. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Silver Sillaste tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Silver Sillaste tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör möönab, et ehkki süüdimõistetu puhul on positiivseteks asjaoludeks osalemine majandustöödel, vihajuhtimise sotsiaalprogrammi läbimine ning elama asumine xxx, on negatiivseteks asjaoludeks süüdimõistetu isik ja kuriteo sooritamise asjaolud. Isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud, kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes ning joobeseisundis muutub isiku käitumine agressiivseks ning rünnates võib kasutada kättejuhtuvaid esemeid. Vangla materjalidest nähtub, et isikul puudub igasugune motivatsioon alkoholi tarvitamisest loobumiseks. Kesine on ka isiku suhtumine toimepandud kuritegudesse, süüdistades kannatanuid. Vabanedes puuduvad seadusekuulekad lähedased ja kindel töökoht. Arvestades isiku varasemat suutmatust oma probleeme sihipäraselt lahendada, puudub usaldus seekordsete lubaduste suhtes edaspidiseks seadusekuulekaks eluks. Välja on kujunenud kuritegelikud hoiakud, seejuures on varasemadki kriminaalhooldused möödunud rikkumistega. Lisaks ei soosi isiku suhtumine alkoholi ka isiku edaspidist seadusekuulekat elu vabaduses. Vangla iseloomustusest ei leia uusi asjaolusid, mis annaks alust arvata, et seekordne karistus on toonud isiku käitumises olulised muutused ja nüüd oleks uute kuritegude toimepanemise risk madal. Enne käesolevat vangistust oli isikul kindel elukoht ja võimalus töötada, kuid need ei suutnud hoida isikut seadusekuulekana. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on prokurör arvamusel, et Silver Sillaste tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt pole põhjendatud, kuna on säilinud oht kuritegude toimepanemiseks. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Silver Sillaste vangistusest elektroonilisele valvega tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Silver Sillaste kannab käesoleval ajal liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga ja elektroonilisele järelevalvele allutamisega enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Silver Sillaste temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut üle 1 aasta 3 kuu, s.o üle 1/2. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust.

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla iseloomustusest ning isiku kinnitusest nähtub, et vabanemise korral asuks ta elama xxx. Tegemist on avalikes huvides tegutseva xxx, mille eesmärgiks on sotsiaalselt vähekaitstud ja probleemsete inimeste – alkoholi- ja narkosõltlaste – võõrutamine, rehabiliteerimine ja abistamine tavaühiskonda naasmisel.1 Kriminaalhooldusametniku poolt tehtud elukohakontrollist selgub, et xxx on nõus Silver Sillastele pakkuma majutusteenust, kohustades teda läbima 10-kuulist rehabilitatsiooniprogrammi. Elukohas on elektroonilise valve seadme paigaldamiseks vajalikud tingimused täidetud. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Isiku puhul on positiivne, et tal on vabanemisel kindel elukoht, mis tagab isikule ka rehabilitatsiooniprogrammi. Sellegipoolest ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava isikut ja varasemat elukäiku arvestades põhjendatud tema vabastamine käesoleval hetkel. 1 xxx Ehkki vangistuses viibib isik esimest korda, on hoolimata tema noorest elueast teda kriminaalkorras karistatud seitsmel korral. Varasemate kuritegude näol on tegemist olnud nii varavastaste kui vägivallakuritegudega. Soodusteguriks on olnud alkoholi kuritarvitamine, puudulik probleemilahendamise oskus, impulsiivsus ja vaimne tervis. Varavastaste kuritegude puhul mängib rolli ka soov saada majanduslikku kasu. Käesolevalt kannab karistust vägistamiskatse eest, mille soodusteguriks oli soov saada seksuaalset rahuldust, samas endiselt ka impulsiivsus, alkoholi kuritarvitamine, puudulik probleemilahendamise oskus ja vaimne tervis. Vangla materjalidest nähtub, et isikul puuduvad konkreetsed pikaajalised eesmärgid, seevastu õigustab end probleemides ja süüdistab vastutust võtmata teisi, mis ilmestab muutumissoovi puudumist. Seepärast ei ole alust loota, et karistus iseenesest või vangistus spetsiifiliselt suudab teda õiguskuulekal rajal hoida, sest varasem elukäik on seda ilmekalt näidanud. Kohtu hinnangul ei nähtu isiku käitumisest vangistuse jooksul temas piisavate muudatuste toimumist. On positiivne, et isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ja ehkki pole teada, et kinnipeetav oleks ametiisikutega suhtlemisel käitunud agressiivselt, on ta ähvardanud neid tagaselja. Karistuse kandmises süüdistab kriminaalhooldajat, olles öelnud veel, et kui seda kriminaalhooldajat näeb, siis on valmis tema suhtes vägivalda kasutama. Kriminaalhoolduses on isik arvel olnud viiel korral, milles on esinenud rikkumisi registreerimisnõude täitmises, seejuures on probleeme esinenud ka alkoholi, narkootikumide ja ebatsensuure väljenduslaadiga. Ühel katseaegadest on Silver Sillaste toime pannud uue kuriteo. Probleemid on ajas suurenenud, Silver Sillaste väärtustab füüsilist jõudu ja vägivalda. Lubadus eluviise muuta pole senini täitunud. Kohtu hinnangul on seesugused märgid alarmeerivad. Tõsine probleemkoht on ka alkohol. Vangla materjalidest nähtuvalt pole võimalik ka alkoholi tarvitamisest tulenevaid riske välistada, sest isik ei varja, et tarvitab ohtralt alkoholi ning motivatsioon alkoholist loobumiseks puudub täielikult. Ehkki isik väitis kohtuistungil, et soovib alkoholiga lõpparve teha ning probleemiga tegeleda, ilmneb vangla materjalidest, et isik sooviks vabanemisel esimese asjana poodi viina ostma minna. Seesuguse isikupoolse ülitolereeriva suhtumisega alkoholi tarvitamisse pole kohtu hinnangul perspektiivikas loota, et käitumiskontrolli lisakohustused suudaksid alkoholiprobleemiga seonduvaid riske mingilgi viisil minimeerida. Pealegi ei räägi tema kasuks ka toetava tugivõrgustiku puudumine. Kuigi süüdlane kohtuistungil avaldas, et vanematega on suhelnud kirja teel ning vahel ka helistanud, mistõttu on viimasel ajal suhted paranenud, siis vangistusasutuse iseloomustusest ei nähtu head ja toetavad suhted vanematega. Ainsaks, kellega kinnipeetav veidi lähedust tunneb, on õde. Samas aga on süüdase tutvusringkonnana märgitud paljud alkoholi tarvitavad ja/või karistatud isikud, kellega tuttav olemise üle süüdlane uhkust tundvat. Seegi ei anna kindlust, et S.Sillaste on valmis senise eluviisi hülgama ning raskuste tekkimisel taaskord vanade tuttavate poole ei pöördu. Kokkuvõttes, Silver Sillastel tuleb karistuse kandmisega jätkata, sest kohtul puudub vangistustoimiku materjalidega tutvumise järel veendumus, et edaspidi käitub isik seadusekuulekalt. Senised vangistused ja ka varasem elu seda näidanud pole. Kohtu hinnangul pole kriminaalhooldusega kaasnev ning elektrooniline järelevalve ja võimalike lisakohustuste määramine uute kuritegude toimepanemise riski maandamiseks piisav meede. Seega jätab kohus Silver Sillaste karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik