lg 2 p 1, § 4231 ja § 424 lg 1 järgi ning
lg 1 alusel karistati teda vangistusega 1 aasta 9 kuud.
lg 2 alusel suurendati mõistetud 1 aasta 9 kuu pikkust vangistust Tartu Maakohtu 23.03.2019. a kohtuotsusega 1-19-2311 mõistetud ärakandmata osa, s.o 5 kuu 21 päeva vangistuse, võrra, mõistes Dan Lepikule liitkaristuseks vangistuse 2 aastat 2 kuud 21 päeva. 11.12.2020 esitas Viru Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Dan Lepiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Tegemist on kolmanda vangistusega ning kannab seda ärandamise, joobes juhtimise ja lubadeta sõitmise eest. Süüdistab selles alkoholi, tunnistades alkoholiprobleemi ning osutades, et tarvitades liialt alkoholi, käitub mõtlematult. Vanglas on läbinud vestlusi ja vabanedes üritab käia kliinikumis alkoholismivastast süsti tegemas ning ravile minna. Ravi varem saanud pole, ei jõudnud sellega tegeleda, sest uus vangistus tuli peale. On läbinud programmi Eluviisitreening. Saab ka xxx ravi, sest tal on xxx. Seepärast on kohaldatud ka julgeolekuabinõusid. Arvab, et hetkel on kõik korras. Elama plaanib minna sõbra S. H.u juurde, kes on ka ise hetkel kriminaalhoolduse all. Sõber alkoholi ei tarvita ja nad on ennegi koos elanud. Samaarias elades tekkisid lahkarvamused sealsete inimestega. Selgitab, et kui sinna läks, paigutati teda ühte tuppa hulluda, mistõttu mõtles, et see pole normaalne, kui inimene päevast päeva üritab teda ära tappa. Rääkides probleemist juhatajaga olevat juhataja arvanud, et pole hullu. Esialgu on talle xxx määratud, mistõttu saab veidi raha. Leiab, et ilmselt tuleb ka tööle asuda, praegusel hetkel töökohta pole. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Dan Lepiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Dan Lepiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab isiku ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kaitsja tõdeb, et süüdlasele on määratud küllaltki pikk vangistus, tänaseks on sellest kantud rohkem kui 10 kuud. Vangistuse aega hindab kaitsja positiivseks: on läbitud programm Eluviisitreening ja isik osaleb muusikateraapias. Eriti, kui arvestada, et talle on kohaldatud julgeolekumeetmeid, sest tal esinevad xxx ja sisuliselt enamuse ajast on ta viibinud meditsiiniosakonnas arstide järelvalve all. Suhted lähedastega on mõranenud: ema ei soovi teda enda juurde elama võtta, isaga ta läbi ei saa, põhjuseid selleks on mitmeid. Ainuke võimalus on elama minna tuttava juurde. Korteri omanik on andnud nõusoleku, et Lepik elaks tema juures ja mingil määral on ta valmis pakkuma ka abi Lepiku ülalpidamisel. Töökoha puudumine on tingitud madalast haridustasemest, elukutse puudumisest ja tervislikust seisundist. Elatusvahendiks on töövõimetuspension. Vanglas on ta saanud xxx. Tal on diagnoositud xxx ja see on xxxxxx. Asja juures on ka märgitud seda, et kui ravimeid mitte võtta või tarvitada neid koos alkoholiga, siis võib juhtuda intsident. Dan Lepik on aru saanud, et algpõhjus on alkohol ja ta on nõus alluma ravile. Kuna Lepik soovib ennetähtaegset vabanemist, siis kaitsjana toetab seda ja märgib, et tema olukord on tingitud xxx ja ehkki see on kompenseeritav, on see siiski ravimatu. Kaitsja palub Lepik ennetähtaegselt vabastada, allutades ta elektroonilise järelevalve alla ja panna talle iseloomustuse lõpus toodud kohustused ja tingimused ning allutada ravile. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Dan Lepiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve alla ei ole põhjendatud. Dan Lepik kannab käesoleval ajal liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest.
lg 1 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud alluma elektroonilisele valvele. Kohtuistungi toimumise ajaks on Dan Lepik temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 10 kuud, so enam kui 1/3 ja see ületab 4 kuud. Seega on
§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:
lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka riigikohus 28. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-17 ning ka juba nimetatud 07.02.2018 lahendis 1-14-10087 p.33, mille kohaselt kriminaalkolleegium on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab
lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Vangla iseloomustusest ning isiku kinnitusest selgub, et vabanemise korral on kinnipeetaval kavas elama asuda aadressile xxx. Tegemist on neljatoalise kõigi mugavustega korteriga, kus Dan Lepikul oleks kasutada oma tuba. Elukoht vastab elektroonilise järelelvalve tingimustele. Korter kuulub Dan Lepiku sõbrale S. Ä.ule, kes on ise samuti kriminaalkorras karistatud ning hetkel määratud kriminaalhooldusele. Korteris elavad ka S. Ä.u elukaaslane M. F. ja tema kaks last. S. Ä. ja M. F.on andnud omapoolse nõusoleku Dan Lepiku antud aadressile elamiseks tingimusel, et isik ei tarvita alkoholi ja käitub vastutustundlikult. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Kohtu hinnangul on Dan Lepiku puhul xxx siiski jätkuvalt kõrge ning vabastamist toetavad asjaolud ei kaalu käesoleval hetkel üles vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. Hoolimata oma noorest elueast on kinnipeetav korduvalt varasemalt karistatud ning kannab käesoleval hetkel juba kolmandat reaalset vangistust, mis viitab, et vangistus kui spetsiifiline karistusliik ei ole mõjus isiku kuritegelikult teelt eemale hoidmisel. Käesolevalt süüdi mõistetud asja omavolilise kasutamise eest, mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ja sõiduki süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise eest. Alaealisena on isikut karistatud kehalise väärkohtlemise eest katseajaga, mille kontrollnõudeid ta rikkus. Ka praeguse kuriteo, s.o auto ärndamine ja sõiduki süstemaatilise juhtimise joobeseisundis, pani ta toime katseajal – esimese episoodi suisa 06.03.2020, s.o. nädal pärast ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastamist (vabanes 28.02.2020). Kuritegude peamiseks põhjuseks võib pidada alkoholi kuritarvitamist, vaimset tervist, seiklushimu ja impulsiivset ning mõtlematut käitumist. Arvestades isiku eelnevat elukäiku, peab selle jaoks, et oleks põhjendatud isiku vabastamine tingimisi ennetähtaegselt, tuvastama, et isiku poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on piisavalt väike. Kohtu hinnangul see käesoleval hetkel nii ei ole. On positiivne, et isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ja tal on kindel elukoht ning töövõimetuspensioni saamise tõttu päris sissetulekuta ta pole. Siiski ei nähtu materjalidest uusi võimalikke motiveerivaid asjaolusid ning isikus tegelikult kuritegelike käitumismustrite korrigeerimiseks vajalike muutuste toimumist. Isikul ei ole lähedasi, kes suudaks teda suunata seadusekuulekale teele: suhted lähedastega on võrdlemisi kauged, sõprusringkonna seevastu moodustavad enamasti kriminaalse taustaga sõbrad. Ka sõber, kelle juurde isik elama plaanib minna, on kriminaalkorras karistatud, mis omakorda võib mõjuda negatiivselt isiku seadusekuulekusele. Tõsine probleemkoht on ka alkohol. Materjalidest nähtuvalt hakkas isik alkoholi tarbima juba 10-aastaselt. Kriminaalhooldusel olles rikkus Dan Lepik viiel korral lisakohustust mitte tarvitada alkoholi, 04.10.2019 diagnoositi tal xxx. Murettekitav on vangla materjalidest nähtuv informatsioon, mille kohaselt on kinnipeetav väljendanud, et osales alkoholi käsitlevas sotsiaalprogrammis üksnes seetõttu, et soovis vangistusest ennetähtaegselt vabaneda. Pigem kumab materjalidest läbi isiku ükskõiksus alkoholiprobleemiga tegelemiseks. Kinnitab sedagi asjaolu, et Viru Maakohtu 12.02.2020 määrusega suunati ennetähtaegse vabastamise tõttu D.Lepik Samaaria Eesti Misjoni tugiteenusele, kus tal tuli läbida ka alkoholisõltuvust käsitlevas programmis. Paraku see nurjus kohe ülalviidatud uue kuriteo sooritamise tõttu, mis ta lõppkokkuvõttes käesolevat karistust kandma ongi toonud. Seega pole kohtu hinnangul ka praegu perspektiivikas loota, et käitumiskontrolli lisakohustused suudaksid alkoholiprobleemiga seonduvaid riske mingilgi viisil minimeerida. Suutmatusele vabaduses kehtivast korrast kinni pidada, viitab ka katseaegade korduv ebaõnnestumine. Ilma tugeva sisemise motivatsioonita vabaduses seadusekuulekalt käituda ning vastava asjatundliku tugisüsteemita, on suur oht, et isik langeb taas varasemate kriminaalsete eluviiside küüsi. Kokkuvõtvalt nõustub kohus vangla ja prokuratuuri seisukohtadega, et ei saa toetada süüdlase ennetähtaegset vabastamist, sest tõenäosus ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse edukaks läbimiseks on väike. Kohus ei ole kindel, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Isiku varasem elukäik ning vabanemisjärgsed tingimused viitavad suure tõenäosusega selle taaskordsele ebaõnnestumisele. Kohus loodab, et jätkates vangistust positiivses võtmes (distsiplinaarkaristusteta, jätkates rehabiliteerivate tegevustega), on kinnipeetaval võimalik näidata oma tahet ja valmidust elada edaspidi uute kuritegudeta. Menetluskulud Dan Lepiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 19.01.2021.a kohtuistungist määratud korras advokaat Otto Preem. Kaitsja esitas 19.01.2021. a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 97,20 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud täiendatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 97,20 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Dan Lepikult riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.