Obsah (5)

§ 74§ 424§ 68§ 75§ 50

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2021, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-3628 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Ingeri Tamm Vaid

§ 74

lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Andrus Luts (isikukood 36010022768), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu

1. jaanuari 2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
2. Tartu Maakohtu 09.07.2019 otsusega karistati Andrus Lutsu

§ 424

lg 2 järgi 7 kuu vangistusega, mille hulka

§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistuse aeg 21.12.2018, s.o 1 päev, ja loeti A.

Lutsul ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud 29 päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1, 2 ja 3 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata osaliselt täitmisele. Karistusest kuulub A. Lutsul kohesele ärakandmisele 6 päeva vangistust. Ülejäänud karistus, s.o 6 kuud 23 päeva vangistust, jäi tingimisi kohaldamata 2-aastase katseajaga. Mõistetud 6 kuud 23 päeva vangistust ei pöörata täitmisele, kui A. Luts ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid, elukohaga XXX.

Lisaks määrati A. Lutsule täiendavad kohustused

§ 75

lg 2 p-de 2, 8 alusel.

§ 75lg 4 alusel määrati A.

Lutsule katseajaks lisakohustus registreerida ennast hiljemalt 1 kuu jooksul pärast koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemist riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks ning määrati käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus pärast kohtuotsuse jõustumist 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, teha alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorne vereanalüüs, mis koosneb süsivesikdefitsiitne transferriin ehk analüüsist CDT ja gammaglutamüüli transferaas ehk analüüsist GGT.

§ 50lg 1 p 1 alusel võeti A.

Lutsult lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks.

1. 08.12.2020 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles taotles A. Lutsule mõistetud kandmata karistuse täitmisele pööramist. Maakohtu määrus
2. Tartu Maakohtu 15.01.2021 määrusega rahuldati erakorraline ettekanne ja pöörati täitmisele A. Lutsule mõistetud kandmata karistus 6 kuud 23 päeva vangistust. 3.
3. Asjas uuritud tõenditega, sh süüdimõistetu ütluste ja kirjalike tõenditega, on tõendamist leidnud, et süüdimõistetu A. Luts on katseaja vältel korduvalt ja tahtlikult rikkunud temale

§ 75lg 2 p 2 alusel määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi.

Nimetatud rikkumised on tõendatud alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise 28.08.2020 ja 26.10.2020 protokollidega. A. Luts on oma 08.09.2020 antud seletuse kohaselt tunnistanud, et 28.08.2020 tarbis 3 pudelit käsitööõlut. A. Luts on oma seletuses märkinud, et eelmisel korral, s.o 25.10.2020 õhtul tarbis 6 purki õlut. PPA Lõuna prefektuuri 17.11.2020 kirja nr 2.1-6.2/3163-1 kohaselt on politsei seoses väljakutse teenindamisega kontrollinud A. Lutsu nimelist isikut, kelle puhul tuvastati alkoholi tarvitamise tunnused. Viljandi arestimaja on 16.11.2020 e-kirjaga kinnitanud, et 14.11.2020 toodi kainenema joobes A. Luts, kelle indikaatorvahendi näit oli 1,57 mg/l. Oma 24.11.2020 antud kirjalikus seletuses on A. Luts kinnitanud, et tarbis alkoholi (õlut). 3.

1. Kriminaalhooldusametniku poolt kohtule esitatud erakorralisest ettekandest, kriminaalhooldusametniku ja süüdimõistetu ütlustest kohtuistungil nähtub, et A. Luts on katseajal registreerimiskohustust rikkunud neljal korral: 26.10.2020, 03.11.2020, 13.11.2020, 19.11.
2. 26.10.2020 ei ilmunud A. Luts kriminaalhooldusametniku vastuvõtule tulenevalt alkoholijoobest. Lisaks puudus mõjuv põhjus vastuvõtule mitte ilmumiseks 03.11.2020, 13.11.2020 ja 19.11.
3. Oma 24.11.2020 antud kirjalikes seletustes on A. Luts märkinud, et 03.11.2020 ei ilmunud vastuvõtule, kuna oli haige, oli väga halb tervis ja ununes helistamine. Ei pöördunud arsti juurde, kuna rohud olid olemas. Samas on jätnud tõendi haiguse kohta esitamata. 13.11.2020 eelnevalt kokkulepitud ajal vastuvõtule mitteilmumise kohta on A. Luts märkinud, et ei saanud kutset kätte, kuna ei viibinud kodus. Samas on kriminaalhooldusametnik kohtuistungil selgitanud, et edastas kutse posti teel. Lisaks kinnitab kutse kätteandmist Annely Adleri kiri 10.11.
4. 19.11.2020 registreerimisele mitte ilmumise kohta on A. Luts märkinud, et ei saanud sõnumit kätte, kuid kriminaalhooldusametniku ütlustest nähtuvalt on ta ka varem saatnud A. Lutsule sõnumeid ja kriminaalhooldusametniku ning A. Lutsu vaheline suhtlus on toimunud nii. 3.
5. Samuti on A. Luts rikkunud kohustust osaleda sotsiaalprogrammis, kuna ilma mõjuva põhjuseta puudus 15.06.2020 sotsiaalprogrammi kohtumiselt ning tema osalemine programmis katkestati. 29.06.2020 antud kirjaliku seletuste kohaselt oli A. Luts 08.06.2020 haige lapsega kodus ja 15.06.2020 tööülesannete tõttu Rakveres ning ei jõudnud enne kella 15.00 Viljandi. 08.
6. ja 15.06.2020 sotsiaalprogrammi kohtumisele mitte ilmumise kohta on 08.09.2020 antud kirjalikus seletuses märkinud, et 08.06 oli haige lapsega kodus ja 15.06 oli Tallinnas ehitusel mitteametlikult tööl. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on A. Luts 08.06.2020 viibinud töövõimetulehel. Sotsiaalprogrammi kohtumisele mitteilmumise kohta 15.06.2020 on toonud A. Luts oma 29.06.2020 ja 08.09.2020 antud seletustes sama kuupäeva kohta erinevad põhjendused. Kohtuistungil kinnitas A. Luts, et ei läbinud sotsiaalprogrammi 15.06.2020, kuna unustas selle 2 ära. Maakohtu hinnangul mõjuvad põhjused A. Lutsul sotsiaalprogrammis mitteosalemiseks puuduvad. 3.
7. Esmase verenäidu tegi A. Luts ettenähtust 18 päeva hiljem. Samuti tekkis ettenähtust suurem vahe kahe vereproovi vahele kevadel
8. Oma 14.07.2020 seletuses on A. Luts märkinud, et ei vaadanud, et peab ise vereproovi andma. Enda kohtuotsust on ühe korra lugenud. A. Lutsu 30.11.2020 tehtud vereproovist (esitatud 01.12.2020) on verenäidust tuvastatav alkoholi liigtarvitamine. Synlab vereanalüüsi vastuse nr 153748-1 kohaselt oli 30.11.2020 Andrus Lutsu CDT näit 1,7 %. 3.
9. Lisaks on A. Luts jätnud küsimata ametnikult eelneva loa töökoha vahetamiseks, kui lõpetas 10.08.2020 töösuhte Leigola OÜ-ga, seoses vajadusega Tallinnasse tööle minna. Oma 08.09.2020 antud kirjaliku seletuse kohaselt on A. Luts märkinud, et lahkus töölt
10. augustil, kuna selle palgaga ei suutnud peret üleval pidada. Töökoht oli valmis vaadatud Tallinnas. Viljandi Linnahoolduses asus A. Luts tööle 21.09.
11. Töötamise registri andmetest nähtuvalt lõppes tema töösuhe 16.11.2020 töökohustuste rikkumise tõttu. A. Lutsu poolt 24.11.2020 antud kirjaliku seletuse kohaselt lahkus töölt, kuna tervis ei pidanud vastu. 3.
12. Maakohus märkis, et A. Lutsule on võimaldatud karistuse kandmine vabaduses. 09.07.2019 otsusega tuli A. Lutsul koheselt kanda 6 päeva vangistust ning ülejäänud kandmata vangistus 6 kuud 23 päeva jäeti tingimisi täitmisele pööramata ja anti võimalus kanda karistust vabaduses, kui isik ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab katseajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Süüdimõistetule on selgitatud kohtuotsusega määratud kontrollnõuete ja kohustuste täitmise kohustuslikkust ning nende rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. Kuna senini kohaldatud meetmed ei ole soovitud mõju avaldanud ja A. Lutsu käitumine on selgelt näidanud, et tal puudub tahe oma probleemiga tõsiselt tegeleda, on karistuse eesmärke tema puhul võimalik täita vaid vangistuse täitmisele pööramisega. A. Lutsu rikkumised on tahtlikud ja takistavad kriminaalhoolduse teostamist tema üle ning rikkumisi ei õigusta mõjuvad põhjused. Ei ole alust arvata, et kriminaalhoolduse jätkamine, katseaja pikendamine või uute lisakohustuste määramine oleks tulemuslik ning seda ennekõike A. Lutsu suhtumise ja suutmatuse tõttu täita kohtu poolt määratud kohustusi. Määruskaebus
13. Tartu Maakohtu 15.01.2021 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. Luts, kes palub pikendada katseaega ning määrata erinevaid programme, mis aitaksid ravida alkoholismi. Samuti soovib süüdimõistetu uut kriminaalhooldajat, sest neil ei ole algusest peale koostöö klappinud. Süüdimõistetul on 2-aastane tütar, kes vajab teda ning ka tema lühiajaline eemalviibimine mõjub lapsele halvasti. Süüdimõistetul on laenukohustused 4 laenuandja ees ning vangistus suurendaks võlgnevusi, mida on raske tagasi maksta. Samuti vajab A. Lutsu tema ema, kes elab Põlvas ning vangistus jätab ema pikaks ajaks üksi. A. Luts toob välja, et ta on oma tehtud vigadest aru saanud ning kuna vanust on oma jagu, siis peab ta ennast kokku võtma ning elus muudatused tegema. A. Luts toob välja, et ta pöördub psühholoogi vastuvõtule, et leida juurpõhjus ja saada abi. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
14. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks selles toodud motiividel puudub alus. Määruskaebus jääb edutuks.
15. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et A. Lutsu karistus tuleb täitmisele pöörata. Isikule anti võimalus kanda karistust tingimisi vabaduses, kuid süüdimõistetu ei asunud täitma temale määratud nõudeid ja kohustusi. Süüdimõistetu ei ole nõuetekohaselt allunud ei 3 registreerimiskohustusele, alkoholi tarvitamise keelule, nõusoleku küsimise kohustusele töökoha vahetamiseks, sotsiaalprogrammi läbimise kohustusele ning vereproovide andmise kohustusele. Süüdimõistetu on tahtlikult rikkunud nõudeid ja kohustusi. Puuduvad mõjuvad põhjused, miks süüdimõistetu nõudeid ja kohustusi rikkusid, andes seejuures üksnes mittepõhjendatuid ennastõigustavaid seisukohti. Esitatud määruskaebuses puuduvad argumendid, mis lükkaksid ümber maakohtu järeldusi. Süüdimõistetu soovib uut võimalust, kuid ringkonnakohtu hinnangul on süüdimõistetu puhul võimalused ammendunud. Isik ei saa aru kriminaalhooldusest ega selle mõttest. Olles kriminaalhooldusel peab süüdimõistetu ise tundma huvi, et kõik nõuded saavad nõuetekohaselt täidetud. Tegemist on karistusega nagu ka vangistus, mida tuleb täita ja seda karistuse algusest kuni selle lõpuni. Süüdimõistetu tunneb huvi kriminaalhoolduse vastu alles siis, kui tekib oht, et tal tuleb karistust edasi kanda vangistuses. A. Luts süüdistab kriminaalhooldajat, et nende läbisaamine on halb ning ta ei soovi aidata süüdimõistetul probleeme lahendada, aga kriminaalhooldaja ei ole süüdimõistetu lapsehoidja, vaid süüdimõistetu peab ise tundma huvi nõuete ja kohustuste täitmisel. Lisaks ei määra kohus kriminaalhooldajat. Ringkonnakohtu hinnangul vääriks karistuse täitmisele pööramata jätmine kaalumist olukorras, kus tegemist oleks ühe lihtsakoelise rikkumisega, kuid süüdimõistetu ei ole läbivalt kogu kriminaalhoolduse aja olnud huvitatud nõuete ja kohustuste täitmisest. Ei ole vähetähtis, et süüdimõistetut ei ole mõjutanud ka see, et ta on osa mõistetud karistusest reaalses vangistuses ära kandnud. Ka ringkonnakohtul puudub alus süüdimõistetu usaldamiseks ja veel ühe täiendava võimaluse andmiseks. Arvestades, et süüdimõistetul puudub huvi mõistetud karistust vabaduses kanda, on põhjendatud üksnes mõistetud karistus täitmisele pöörata. Süüdimõistetu ei ole võimeline aru saama kehtivast korrast ja seda nõuetekohaselt täitma, tuues välja üksnes ennastõigustavaid asjaolusid, mis ei ole põhjendatud. Karistuse täitmisele pööramine on proportsionaalne. Süüdimõistetu oli varasemalt ka teadlik, et tal on laps, kes teda vajab, ema ning laenukohustused, kuid need ei ole hoidnud ära süüdimõistetu poolt rikkumiste toimepanemist. Rikkudes kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi, peab süüdimõistetu arvestama, et sellel on mõju ka süüdimõistetu ülejäänud elukorraldusele.
16. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu
17. jaanuari 2021 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Ingeri Tamm 4 /allkiri/ Aarne Sarjas