← Eesti

1-20-3741/38

Obsah (7)§ 233§ 181§ 126§ 238§ 7§ 63§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 22. jaanuar 2021.a, Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-20-3741 Kohtunik Marju Persidskaja Sekretär Merili Riga

§ 233lg 3, § 238 lg 1 p 4, § 306, § 311-312 ja § 314 alusel kohus otsustas: 1. Mõista A. E. õigeks süüdistuses Kar

S § 209 lg 2 p 4 - KarS § 25 lg 2 järgi. 2. Menetluskulud:

§ 181lg 1 alusel jätta A.

E. i kaitsjatasu 1263,60 (üks tuhat kakssada kuuskümmend kolm eurot ja kuuskümmend senti) eurot riigi kanda. 3. Asitõendid ja kriminaalasjas ära võetud objektid:

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juures asuvad 2 CD plaati ja DCD+R plaat kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde.

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel kustutamise teel 31.10.2018 M.

P. i elukohast leitud sülearvuti Samsung model code:XXX seerianumbriga XXX kõvaketta koopia, mis on hoiul Politsei-ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri andmelaos. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistus

  1. A. E. ile on esitatud süüdistus järgnevas. M. P. soovis pettuse teel töötukassalt hüvitist saada, kasutades ära D. K. nimel olevat, kuid tegelikkuses M. P. i kontrolli all olevat OÜ-t K. T. (registrikood XXX). Nimelt alates 25.06.2013 on D. K. OÜ K. T. ainus osanik ja juhatuse liige. Ettevõte majandustegevusega sisuliselt ei ole tegelenud, ega tegelenud ka 2015.aastal, tal puudusid selleks varad ja vahendid, millest M. P. oli teadlik. Kokkuleppel oma tuttava R. O. iga otsis M. P. isikuid, kellega sõlmida osaühingu nimel näilikud töölepingud ning seeläbi saada äriühingu maksejõuetuse tuvastamisel riiklikke hüvitisi. R. O. i tegi A. E. ile ettepaneku sõlmida tööleping OÜ-ga K. T. , millega viimane ka nõustus. R. O. i korraldas 28.09.2015 kuupäevaga töölepingu sõlmimise OÜ K. T. juhatuse liikme D. K. i ja A. E. i vahel. Sealjuures töölepingu koostas ja lasi eelnevalt D. K. il allkirjastada M. P. . Sealjuures ei saanud D. K. aru ei lepingu sisust, kuna ta ei valda eesti keelt ega ka sõlmitud lepingu tegelikust eesmärgist. Tööleping sõlmiti tähtajalisena perioodiks 01.10.2015 kuni 31.12.
  2. Lepingu kohaselt pidi A. E. asuma tööle OÜ-s K. T. viimistleja ametikohal töötasuga 1100 eurot kuus. Samas teadsid töölepingu sõlminud osapooled, et tegelikkuses sõlmitud töölepingu alusel A. E. tööle ei asu, osaühingul pole lepingus märgitud tööd pakkuda ning puuduvad ka rahalised vahendid töötasu maksmiseks. Töölepingu sõlmimise eesmärgiks oli luua A. E. ile võimalus OÜ K. T. maksejõuetuse tuvastamisel pankrotimenetluses esitada läbi pankrotihalduri avaldus Eesti töötukassale väidetavalt saamata jäänud töötasu hüvitamiseks. Vastavalt omavahelisele kokkuleppele pidi A. E. osa saadavast hüvitisest maksma hiljem M. P. ile. M. P. i tegeliku juhtimise ja võimu all olev OÜ K. T. jättis plaani kohaselt sõlmitud töölepingu alusel A. E. ile töötasu välja maksmata. Seejärel volitas A. E. 15.04.2016 koostatud volikirjaga M. P. i esindama ennast töövaidluskomisjonis töövaidluses OÜ K. T. vastu. A. E. ilt saadud volituse alusel koostas ja allkirjastas M. P. 03.05.2016 A. E. i nimel avalduse töövaidluskomisjonile, milles taotleb sõlmitud töölepingu alusel A. E. il OÜ-lt K. T. saamata jäänud töötasu, kogusummas 3300 eurot välja mõistmist. Väljastatud volikirjas esitas A. E. töövaidluskomisjonile valeandmeid selle kohta, et tal on nõue OÜ-K. T. vastu seoses seal töötamisega, samuti oli ta teadlik, et M. P. esitab tema nimel avalduse töövaidluskomisjoni, milles esitab valeandmeid tema töötamise kohta OÜ-s K. T. . Komisjonis avalduse menetlemise käigus koostas M. P. 10.05.2016 kuupäevaga avalduse D. K. i nimel, kus viimane OÜ K. T. juhatuse liikmena tunnistas A. E. i nõuet täies ulatuses. D. K. allkirjastas selle avalduse, saamata aru selle sisust ja saabuvatest tagajärgedest. 25.05.2016 otsusega mõistis komisjon, teadmata, et A. E. ei ole tegelikult ettevõttes töötanud ning tasu on jäetud kokkuleppeliselt maksmata, A. E. i kasuks OÜ-lt K. T. välja töötasu 01.10-31.12.2015 töötatud aja eest summas 3300 eurot. Vastavalt plaanile jättis M. P. i kontrolli all olev OÜ K. T. komisjoni otsuse täitmata. 2

(12)Järgnevalt esitas vastavalt kokkuleppele M. P. iga ja viimase juhiste kohaselt 05.09.2016 T. T. OÜ K. T. suhtes pankrotiavalduse Tartu Maakohtusse (Kalevi 1 Tartu), kuna osaühing ei ole vaatamata korduvatele lubadustele täitnud töövaidluskomisjoni otsust ega maksnud välja saamata jäänud töötasu. Oma avalduses märgib T. T. , et OÜ K. T. on maksejõuetu, kuna ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Jällegi koostas M. P. D. K. i nimel 26.08.2016 kuupäevaga teatise, milles märkis, et osaühingul on tähtaja ületanud kohustusi 16 500 eurot, ettevõttel vara ei ole ja võlgnevust ei ole millegi arvelt katta. D. K. vastavalt saadud juhistele allkirjastas selle. Samasuguse teatise koostas M. P. ja lasi D. K. il allkirjastada ka pankrotimenetluse kestel 21.09.2016 ja edastas selle enda kasutuses olevalt meiliaadressilt XXX kohtule. Eelnimetatud meiliaadressilt suhtles M. P. pankrotimenetluse kestel D. K. i nimel maakohtuga. XX.XX.XXXX lõpetas Tartu Maakohus OÜ K. T. pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu (XXX). 16.01.2017 koostas, allkirjastas ja esitas M. P. A. E. i nimel ja viimase teadmisel nõudeavalduse OÜ K. T. pankrotihaldur Sirje Taelale milles palub välja maksta osaühingu pankrotimenetluse raugemise tõttu saamata jäänud töötasu töövaidluskomisjoni poolt välja mõistetud ulatuses. Sellega esitas M. P. pankrotihaldurile A. E. i teadmisel valeandmeid viimase töötamise kohta OÜ-s K. T. . Pankrotihaldur täitis oma seadusest tuleneva kohustuse ja esitas PankrS § 29 lg 5 alusel töötukassale avalduse A. E. ile saamata töötasu hüvitise väljamõistmiseks, kuid teavitas juba Eesti Töötukassat, et ta on esitanud kuriteoteate prokuratuuri seoses kelmuse toimepanemisega. 06.02.2018 otsusega jättis Eesti Töötukassa A. E. ile hüvitise määramata Seega kuritegu jäi lõpule viimata M. P. i, R. O. i ja A. E. i tahtest olenematutel põhjustel, kuna pankrotihaldur avastas pettuse. Seega tegutsedes grupis koos R. O. i ja M. P. iga püüdis A. E. tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel saada varalist kasu, kuid see tegu jäi lõpule viimata. Sellega on A. E. toime pannud KarS § 209 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel kahju tekitamise katse isikute grupis. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 2. Prokurör leidis kohtuvaidluses, et A. E. i süü KarS § 209 lg 2 p 4 – KarS § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. A. E. tegutses asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomisel koos M. P. i ja R. O. iga kavatsetult, kuna tõendite kogumist nähtub, et töölepingud sõlmiti näilikena ja juba algusest peale oli tegelikuks eesmärgiks saada pankrotimenetluses hüvitist. Prokurör palub A. E. i süüdi tunnistada KarS § 209 lg 2 p 4 – KarS § 25 lg 2 järgi ning karistuseks mõista 1 aasta vangistust, mida vähendada

§ 238lg 2 alusel 1/3 võrra, mõistes talle karistuseks 8 kuud vangistust. Nimetatud karistus jätta A. E. i suhtes Kar

S § 73 lg-te 1, 3 alusel täielikult täitmisele pööramata, kui A. E. ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Ühtlasi mõista A. E. ilt menetluskuludena välja sundraha 876 eurot ja kaitsjatasu kohtueelse menetluse eest summas 291,60 eurot ning kohtumenetluse eest 972 eurot. 3. Süüdistatav A. E. kinnitas kohtuistungil, et soovib asja lahendamist lühimenetluses ning et süüdistus on talle arusaadav, kuid ta ei tunnista ennast süüdi. 3

(12)
  1. Kaitsja leidis kohtuvaidluses, et prokurör peatus kohtuvaidluses nii M. P. i kui ka R. O. i tegevusel ning ainult väike osa puudutas tema klienti. Käesolevas asjas ei oma absoluutselt mingit tähtust, kas sõlmitud töölepingu järgi tehti tööd või mitte. See leping oli kehtiv ja seda täpselt nii, nagu kokku lepiti – tegemist ei ole mingisuguse näiliku tehinguga. See, et tööandja ei andnud selle lepingu alusel A. E. ile tööd, ei tähenda, et see tööleping on näilik. Ta ei kujuta ette olukorda, kus mingi tööandja jätab oma lepingulised kohustused täitma ja seeläbi on see tehing näilik. Kriminaalõiguslikus mõttes ei saa me hakata hindama tsiviilõiguslikku tehingut töölepingu järgi. Peame lähtuma ikkagi regulatsioonist, mis tuleneb kas töölepinguseadusest või TsÜS-ist, aga selles kohas on prokuröri seisukoht täiesti ainetu. II KOHTU SEISUKOHT
  2. Kriminaalasjas puudub vaidlus, et OÜ K. T. juhatuse liikme D. K. i ja A. E. i vahel sõlmiti 28.09.2015 tööleping. Vaidlusalune pole seegi, et lõppastmes A. E. nimetatud töölepingu alusel tööd ei teinud ja A. E. ile lepingu alusel töötasu välja ei makstud, mis omakorda andis aluse taotleda töövaidluskomisjonilt A. E. ile OÜ K. T. poolt saamata jäänud töötasu 3300 euro väljamõistmist ning lõppastmes esitada pankrotihaldurile taotlus, maksta pankrotimenetluse raugemise tõttu talle välja saamata jäänud töötasu.
  3. Olles öelnud eelnevat, käsitleb kohus järgnevalt täpsemalt A. E. ile esitatud süüdistust ja seda, millised süüdistuses toodud asjaolud on kohtule edastatud kriminaaltoimikutes sisalduvatele tõenditele tuginevalt tõendatud ja millised mitte, võttes lõppastmes seisukoha, kas A. E. tuleb KarS § 209 lg 2 p 4 - KarS § 25 lg 2 järgi süüdi tunnistada. Seejuures märgib kohus, et kuigi kohtuvaidluses keskendus prokurör suurel määral algselt käesolevas kriminaalasjas A. E. i kõrval süüdistatavateks olnud isikute tegevusele, siis kohus seda sellisel määral põhjendatuks ei pea, vaid peab, nagu juba öeldud, vajalikuks anda omapoolne hinnang just süüdistusaktis sisalduvale A. E. i süüdistusele ja selle tõendatusele.
  4. Ettevõtte OÜ K. T. kohta, mille esindajaga A. E. süüdistuse kohaselt töölepingu sõlmis, tehtud äriregistri väljatrükid (IV kd, tl 2-4, 5-13) tõendavad, et osaühingu esmakanne tehti 25.06.2013 ning selle juhatuse liikmeks alates sellest ajast kuni 18.07.2019 oli D. K. . Kriminaalasja toimikusse on kogutud ka info ettevõtte osas esitatud majandusaasta aruannete kohta, sh esitatud aruanded (IV kd tl 14, tl 54, 15-27, 28-40, 41-45). Kui majandusaasta aruannete kohta käivat täpsemalt vaadata, siis äriregistri teabesüsteemi väljatrükkidest (IV kd, tl 54, tl 14, tl 15-27, tl 41-53) nähtuvalt esitati äriühingu osas majandusaasta aruanded näiteks perioodi 25.06.2013-31.12.2013 ja 01.01.2014-31.12.2014 kohta 25.07.
  5. a pärast seda, kui ettevõttele oli tehtud hoiatusmäärus registrist kustutamiseks seetõttu, et majandusaasta aruanne oli esitamata. Lisaks iseloomustab toimikusse kogutud esitatud majandusaasta aruandeid see, et aktiivselt mingit majandustegevust ei toimunud.
  6. Süüdistatav M. P. andis kahtlustatavana ütlusi (VI kd, tl 66-72, tl 73-85), et ta oli OÜga K. T. seotud, tegi dokumente ja andis nõu. See oli D. K. i enda ettevõte, oli juba ammu asutatud. R. O. i tahtis ka midagi teha ja teenida. Samuti pöördus D. K. tema poole, tahtis raha saada, et ta mingeid variante pakuks. Tema viis D. i ja R. i omavahel kokku. Tema R. i ja D. i omavahelistesse kokkulepetesse ei sekkunud. D. ja R. ise otsisid ehituse jaoks töötajaid. Võib olla tema aitas otsida neile vaid töölepingu põhjaks vajalikku vormi, kuid täpselt ei mäleta. Samuti andis M. P. ütlusi, et tema suhtles D. K. iga vene keeles ja temale teadaolevalt D. K. eesti keelt ei valda. 4
(12)
  1. See, et D. K. tõepoolest eesti keelt ei valda on tõendatud ka D. K. i enda ütlustega (III kd, tl 94-95; tl 189-192), kus ta on kinnitanud, et ei valda eesti keelt, ei saa sellest aru. Samas lähevad D. K. i ütlused M. P. i omadest lahku osas, et OÜ K. T. oli D. K. i enda ettevõte ja et D. K. suhtles R. O. iga. Nimelt selgitas D. K. , kuidas asjad jõudsid nii kaugele, et ta kohtus Tartu bussijaamas eestlase M. P. ga, kes suhtles temaga vene keeles ning antud kohtumise raames anti talle allkirjastamiseks mingeid eestikeelseid lepinguid ning ta sai aru, et tema nimele registreeriti firma OÜ K. T. – tema vähemalt kirjutas alla sellistele dokumentidele, millel oli selline firma nimetus. Kokku oli ta Eestis M. P. helistamise järel 6 korda ja seal kohapeal oli vaja ainult alla kirjutada mingitele dokumentidele, mis olid eesti keeles. Nagu ta aru sai, olid mingid lepingud, sest kontorisse olid tulnud ka inimesed. Nendega suhtles M. , tema kirjutas ainult allkirju, kus see oli vajalik. Kui midagi oli vaja allkirjastada elektrooniliselt, siis seda tegi tema ID-kaardiga, mis oli kogu aja tema (D. K. i) käes ja vajadusel andis ta selle M. ele, kes kasutas seda tema juuresolekul. Ta ise ei saa sellest midagi aru ega oska arvutit käsitleda. Ta ei oska öelda, millised isikud on veel seotud konkreetse firmaga, sest tema kohtus ainult M. P. ga. Sellist isikut, nagu R. s O. i tema ei tunne ja pole ka kuulnud, et sellist eesnime ja perekonnanime oleks mainitud.
  2. D. K. i eesti keele mitteoskamist on kirjavahetuses kohtuga kinnitanud ka R. O. i (IV kd, tl 99-100) ning samuti on tunnistaja T. T. selgitanud, et tema suhtles D. K. iga vene keeles (IV kd, tl 217-222).
  3. Seoses OÜ K. T. u ja erinevate füüsiliste isikutega, sh A. E. iga sõlmitud töölepingutega andis M. P. ütlusi (VI kd, tl 73-85), et tema tuttaval S. M. il oli ettevõte, kes tegeles ERM-i sisetöödega. Sinna oli vaja teatud kogus töötajaid sisetöid tegema. Nad ei tahtnud endale kedagi vormistada tööle, vaid otsisid just allhankijaid, kes selle töö ära teeks. ERM-i peatöövõtja oli aga pannud nõude, et töötajad peavad töötama töölepingu alusel ja töötajate registris sees. Alguses oli mõte selline, et saaks pakkumised ära teha ja siis vaataks, kuidas selle töö saaks ära teha. Temal tekkis mõte, et K. T. u alt teeks pakkumise ja siis vaataks. R. ütles, et ta ajaks pundi inimesi kokku. Nende mõte oli, et sinna töötamise registrisse saaks teha kanded ära, et selle alusel saaks peatöövõtja andmeid näha. Nemad seda tööd aga ei saanud. Tähtajalised töölepingud said sõlmitud, kuna eeldatud töömaht oligi selline. Tema soovitas teha töölepingud kolmeks kuuks.
  4. Eelnevas punktis toodud kahtlustatava M. P. i ütlusi, et R. O. i oli see, kes töötajaid otsis, kinnitavad ka toimikus olevad süüdistatava A. E. i ütlused, R. O. i kirjavahetus kohtuga ja 24.10.
  5. a äratundmiseks esitamise protokoll.
  6. Kuigi süüdistatav A. E. , soovides lühimenetlust, ei soovinud kohtus enda ristküsitlemist, on ta andnud ütlusi kohtueelses menetluses (IV kd, tl 232-235). Nendes ütlustes ei tunnistanud ta, nagu ka kohtuistungil, end esitatud süüdistuses süüdi. Ütluste kohaselt otsis ta süüdistuse perioodil tööd ja R. O. i pakkus talle ehitustöid. R. tegi temaga ka töölepingu. Ta praegu juba ei mäleta, mis selle firma nimi oli, millega ta lepingu tegi, kuid firma nimi oli vist K. T. . K. T. ust nägi ta ainult R. i. Mäletab, et nad leppisid R. iga kokku ka mingis summas ja ajas, kuna ta tööle hakkab, aga ta ei mäleta enam neid. Ta pidi tegema ehitustöid.
  7. Lisaks on toimikus olemas R. O. i kirjavahetus kohtuga (IV kd, tl 99-100), kus R. O. i küll räägib sellest, et talle pakkus võimalust töö tegemiseks D. K. , mis eelnevalt toodud D. K. i ütluste alusel, kus ta eitab R. O. i nimelisest isikust teadlikuks olemist, on enam kui kaheldav, on ta siiski kinnitanud, et talle tulnud tööpakkumisega seoses (ERM-i alltöövõtt) rääkis ta inimestega ning leidis lisaks endale veel 3 inimest (N., V., A.). 5
(12)
  1. 24.10.
  2. a äratundmiseks esitamise protokollis (IV kd, tl 241-243) tundis ka V. O., kes sõlmis samuti K. T. OÜ-ga töölepingu, R. O. i ära kui isiku, kes pakkus talle tööd ja kellega ta sõlmis töölepingu.
  3. 28.09.
  4. a kuupäevaga töölepinguga (IV kd, tl 159-160), allkirjastatud käsikirjaliselt tööandja K. T. OÜ juhatuse liikme D. K. i ja töötaja A. E. i poolt, on tõendatud, et töölepingu sõlmimise tähtajaks oli 01.10.2015 kuni 31.12.
  5. Lepingu kohaselt pidi A. E. asuma OÜsse K. T. tööle viimistleja ametikohale ning tema töötasu suuruseks pidi olema brutos 1100 eurot kuus, mis kuulus töölepingu kohaselt väljamaksmisele töötaja pangaarvele hiljemalt 10.01.
  7. M. P. i poolt kahtlustatavana antud ütlustega (VI kd, tl 73-85) on aga tõendatud, et tegelikkuses OÜ-l K. T. ei olnud vahendeid, et töötajatele tasusid maksta (s.o ka A. E. ile 28.09.
  8. a lepingu alusel). Nagu selgitas M. P. , siis mõte oligi, et kui saavad selle projekti (ERM), siis saavad ka raha. Need töölepingud olid puhtalt formaalsus esialgu, et saada töötajad registreerida töötajate registris. Töötasu mittesaamist kinnitas kahtlustatavana antud ütlustes ka süüdistatav A. E. (IV kd, tl 232-235), selgitades, et kuna ta tööd R. i objektil ei teinud, siis ei saanud ta ka raha.
  9. Kuigi selles ka vaidlust ei ole, on see, et OÜ-l K. T. puudusid ressursid töötasude maksmiseks, s.o ka A. E. ile töötasu maksmiseks, lisaks M. P. i ütlustele ja A. E. i ütlustele töötasu mittesaamise kohta, tõendatud ka töövaidluskomisjonile esitatud dokumentidega, mis kinnitavad, et OÜ K. T. ei maksnud A. E. ile lepingujärgset töötasu välja.
  10. 15.04.
  11. a volikirjaga (IV kd, tl 158) volitas A. E. M. P. i esindama end Tööinspektsiooni Lõuna töövaidluskomisjonis töövaidluses A. E. vs OÜ K. T. .
  12. Seoses M. P. ile antud volitusega ja töövaidluskomisjonile esitatud dokumentidega märgib kohus siinkohal vahemärkusena, et A. E. i ütluste kohaselt (IV kd, tl 232-235) soovitas tal töövaidluskomisjoni minna M. P. . Tema neid dokumente ütluste kohaselt koostada ei oska ja M. lubas need tema eest ära teha. Tema ise ei oskagi neid dokumente koostada. Dokumentide koostamise eest tahtis M. saada vist 100 eurot. Seda raha ta M. P. ile andnud ei ole, kuna sai aru, et selle raha oleks ta talle andnud peale rahade saamist töövaidluskomisjonist. Töövaidluskomisjoni ei oleks ta ise pöördunud, pöördus ainult seepärast, et M. P. võttis temaga ühendust ja lubas kõik dokumendid ise korda ajada. Seda, et M. P. võttis kõikide töötajatega, sh A. E. iga ühendust, et kas nad soovivad avalduse esitada, kinnitas ka M. P. ise (VI kd, tl 7385).
  13. Järgnevalt, saanud A. E. ilt volituse esindamaks viimast töövaidluskomisjonis, nähtub, et 03.05.2016 esitas M. P. digitaalselt allkirjastatud avalduse Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile (IV kd, tl 156-160) koos volikirja ja töölepingu koopiatega. Avalduses palub A. E. i volitatud esindaja M. P. mõista OÜ-lt K. T. A. E. i kasuks välja ajavahemikul 01.10.2015-31.12.2015 tehtud töö eest saamata jäänud töötasu (bruto) summas 3300 eurot.
  14. 10.05.
  15. a avaldus, millel on OÜ K. T. juhatuse liikme D. K. i digitaalne allkiri (IV kd, tl 142-143), tõendab, et ettevõtte juhatuse liige tunnistas teiste hulgas A. E. i saamata jäänud töötasu nõuet 3300 eurot (bruto) täies ulatuses. Samuti on M. P. i kahtlustatavana antud ütlustega (VI kd, tl 73-85) tõendatud antud avalduse koostamine M. P. i poolt. 6
(12)
  1. 25.05.
  2. a Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni otsus tõendab, et komisjon rahuldas töövaidlusasjas nr XXX (IV kd, tl 161) A. E. i töövaidlusavalduse K. T. OÜ vastu ja mõistis K. T. OÜ-lt A. E. i kasuks välja ajavahemikus 01.10.2015-31.12.2015 saamata jäänud töötasu kokku brutosummas 3300 eurot.
  3. Kriminaaltoimikus olevaga on süüdistusest tõendatud seegi, et järgnevalt esitas T. T. Tartu Maakohtule (Kalevi 1, Tartu) avalduse OÜ K. T. osas pankroti väljakuulutamiseks. Avalduses on viidatud ka Töövaidluskomisjoni 23.05.
  4. a otsusele nr XXX, millega mõisteti T. T. i kasuks OÜ-lt K. T. välja brutosummana 3600 eurot, mida aga osaühing ei ole vaatamata korduvatele lubadustele tasunud. Seetõttu asub T. T. avalduses seisukohale, et OÜ K. T. on PankrS § 1 lg 2 mõttes maksejõuetu, kuna ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Seda, et ta esitas pankrotiavalduse Tartu Maakohtule 05.09.2016, kinnitas antud ütlustes ka T. T. ise (IV kd, tl 217-222).
  5. D. K. digitaalselt allkirjastatud 26.08.
  6. a teatisega (IV kd, tl 60-61) on tõendatud, et OÜ K. T. oli selle aja seisuga maksejõuetu ja ei suuda tasuda nõutud summat (s.o T. T. i poolt nõutu). Teatise kohaselt oli osaühingul 01.08.2016 seisuga võlgnevus ca 16 500 eurot, aga vara, mida oleks võimalik kohustuste katteks realiseerida, ei olnud. Teatise koostas M. P. , kelle sõnul allkirjastas selle D. K. (VI kd, tl 73-85). Peaaegu samasisuline ja D. K. i poolt digitaalselt allkirjastatud teatis, kui seda oli 26.08.
  7. a teatis, edastati Tartu Maakohtule ka pankrotimenetluse kestel 21.09.2016 e-posti aadressilt XXX (IV kd, tl 66-68), millise meiliaadressi kaudu suhtles M. P. i ütluste kohaselt pankrotimenetluse raames Tartu Maakohtuga ilmselt ta ise, kuna need meilikontod olid tema tööarvutis ja kui mingeid kirju oli vaja koostada, tegi ta seda sealt. Ka viimatine teatis oli koostatud M. P. i poolt, kelle sõnul allkirjastas selle D. K. ja see saadeti koos ka kohtule (VI kd, tl 73-85).
  8. Vahemärkusena märgib kohus siinkohal, et kahtlust, et M. P. koostas OÜ-ga K. T. seotud dokumente, milliseid andis D. K. ile allkirjastada, ja suhtles kohtuga, ei ole ka D. K. i poolt antud ütlustele tuginevalt, kuivõrd D. K. on selgitanud, et tema ID-kaardiga allkirjastamisest midagi aru ei saa ja ei oska arvutit käsitleda (III kd, tl 94-95; tl 189-192).
  9. Tulles tagasi OÜ K. T. pankrotimenetluse juurde, siis on Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX . a määrusega nr XXX (IV kd, tl 110-114) tõendatud, et Tartu Maakohus lõpetas OÜ K. T. pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
  10. 16.01.
  11. a nõudeavaldusega (IV kd, tl 128-129) on aga tõendatud M. P. i poolt A. E. i nimel pankrotihaldur Sirje Taelale nõudeavalduse esitamine saamata jäänud töötasu kokku summas 3300 eurot (bruto) välja maksmiseks.
  12. Samuti on tõendatud, et pankrotihaldur Sirje Tael esitas avalduse tööandja maksejõuetuse hüvitise taotlemiseks, kuid ühtlasi edastas Eesti Töötukassale OÜ K. T. maksejõuetuse hüvitise taotluse juurde teavituse, mille kohaselt on ta esitanud teiste seas A. E. i suhtes kuriteoteate, mis võeti menetlusse kriminaalasja nr XXX all. Teavituse kohaselt käsitleti kuriteoteates seda, et OÜ K. T. töötajad võivad olla pannud toime kelmuse katse selleks, et saada hüvitist Eesti Töötukassalt PankrS § 29 lg 5 alusel, mis sätestab, et kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata, siis tasub võlgniku töötajatele hüvitist saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise Eesti Töötukassa (IV kd, tl 119-123). 7
(12)
  1. Eesti Töötukassa 06.02.
  2. a otsus (IV kd, tl 177-185) tõendab, et Eesti Töötukassa jättis pankrotihaldur Sirje Taela esitatud avalduse alusel teiste hulgas A. E. ile tööandja maksejõuetuse hüvitise määramata.
  3. Kohtul ei ole kriminaaltoimiku materjalidele tuginevalt ja juba eelnevalt käsitletu pinnalt kahtlust ka selles, et ettevõtet OÜ K. T. ei juhtinud selle juhatuse liikmeks olev D. K. , vaid ettevõte oli M. P. i kontrolli all. M. P. ise andis ütlusi (VI kd, tl 66-72), et R. O. i ja D. K. ei teadnud tegelikult (meie) seadusi. Samuti andis ta selgitusi selle kohta (IV kd, tl 73-85), et paljud K. T. OÜ nimel esitatud dokumendid, millistel on D. K. i allkiri, on aidanud koostada või koostanud tema, kuigi allkirjastas need D. K. , mida kinnitavad ka juba täpsemalt käsitletud tõendid. M. P. küll selgitas, et enne said dokumendid tõlgitud vene keelde, kuid D. K. i poolt antud ütlustest (III kd, tl 94-95; tl 189-192) selgub tegelikult, et ta andis mingitele dokumentidele allkirju, kuid nende sisu osas ta täpsemaid ütlusi anda ei oska – pigem on ta ütlustes avaldanud, mis sisu need dokumendid võisid endas kanda, mitte seda, mis dokumentidega (kindlasti) tegu oli. Samuti, nagu juba eelnevalt toodud D. K. i ütlustest selgus, ei olnud OÜ K. T. puhul tegemist tema varasemalt loodud ettevõttega, vaid see ettevõte registreeriti tema nimele M. ega kokkusaamise raames. Ta ei tea ütlustest nähtuvalt isegi seda, millega antud firma tegeleb, kes olid firma koostööpartnerid ja millised isikud konkreetse firmaga veel seotud olid.
  4. Samas, pidades A. E. ile esitatud süüdistust eelnevalt käsitletud osas tõendatuks, on kohus seisukohal, et kriminaaltoimikus sisalduvad tõendid ei moodusta sellist kogumit, mis võimaldaksid kahtlusteta asuda seisukohale, et A. E. teadis OÜ-ga K. T. töölepingu sõlmimisel, millise alusel pidi ettevõttesse lepingu kohaselt viimistlejana tööle asuma, et tegelikkuses ta tööle ei asu ning et selle lepingu sõlmimise eesmärgiks on üksnes luua talle võimalus OÜ K. T. maksejõuetuse tuvastamisel pankrotimenetluses esitada läbi pankrotihalduri avaldus Eesti Töötukassale väidetavalt saamata jäänud töötasu hüvitamiseks.
  5. Nimelt, nagu kohus varasemalt märkis, ei tunnistanud A. E. end kohtuistungil talle esitatud süüdistuses süüdi. Seejuures on tema positsioon olnud samasugune kogu kriminaalmenetluse vältel: ka kohtueelses menetluses andis ta kahtlustatavana ütlusi (IV kd, tl 232-235) selle kohta, et kuritegu ei ole ta sooritada soovinud. Ta sõlmis lepingu R. iga seepärast, et ta soovis seda tööd. Selles, et seda tööd ta teha ei saanud, ei näe ta endal süüd. Tema oli valmis tööd tegema. Ka pankrotimenetluse istungil Tartu Maakohtus (IV kd, tl 101106) andis ta sisuliselt samasuguseid ütlusi enda tööotsingute ja R. i poolt talle ehitustöö pakkumise kohta, kui kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlustes. Kohtupraktikale tuginevalt võib isikulise tõendiallika ütluste usaldusväärseks lugemisel tugineda just isiku ütluste järjepidevusele või sisalduvatele vasturääkivustele ja kas isik on erinevatel menetlusetappidel andnud samasisulisi või lahknevaid ütlusi. Ühtlasi võib isiku ütluste usaldusväärsuse hindamisel tugineda tema ütlustevälistele selgitustele.1 Võttes aluseks eelnevalt kohtupraktikas viidatu seoses isikulise tõendiallika ütluste usaldusväärsusega, on kohus seisukohal, et kriminaaltoimikus nähtuvad teised tõendid ei anna alust kahelda A. E. i ütluste, et ta sõlmis töölepingu, kuna soovis tööd teha, aga tööd ta ei saanud, usaldusväärsuses. Ehk siis pole võimalik asuda seisukohale, et A. E. teadis töölepingu sõlmimisel, et tööd tegelikult ei olegi ning leping on sõlmitud üksnes lõppastmes hüvitise saamiseks.
  6. Pealegi on toimikus olemas tõendid, et OÜ-l K. T. võis tõepoolest olla sellel ajahetkel võimalus teha ehitustöid ERM-i ehitusel. Nimelt, kui isegi jätta kõrvale M. P. i ütlused ERM-i 1 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15.02.
  7. a otsus nr 1-18-1247, p 37 8
(12)objektiga seoses (IV kd, tl 66-72; 73-85) ja ka R. O. i selgitused selle kohta (IV kd, tl 99-100), siis on asjas kuulatud tunnistajana üle ka S. M. (V kd, tl 56-58), kes andis ütlusi, et tema oli mingil ajal E. G. OÜ juhatuse liige ja osaühing osales Eesti Rahva Muuseumi ehitusel sellest etapist, kui algasid sisetööd. ERM-i ehitusel oli pidevalt märkimisväärne tööjõupuudus ja seetõttu otsis ta ise kogu aeg tööjõudu juurde. Edasi kirjeldab ta, kuidas ta kellegagi seoses selle K. T. OÜ-ga ERM-i ehitusel rääkis ja tal on meeles, et see firma tahtis sinna ehitusele nö „trügida“, just üldehitustöid tegema (viimistus, kipsitööd), kuid midagi juhtus, kuid mis nimelt, seda ta ei mäleta, et igal juhul alltöövõtjateks nad talle ei tulnud. Ta arvab, et K. T. OÜ ei saanud vajalikul hulgal töötajaid lihtsalt kokku. Kui tema kellegi alltöövõtjaks võttis, sõlmis ta selle firma juhiga lepingu. Praktikas ta ei kontrollinud ega vaadanud, kas tal on oma töötajatega lepingud olemas. See oli alltöövõtjaks soovija enda vastutus ja tema kasutas selleks lepingus ka peatöövõtja punkti, mis tähendaski, et töötajatega seotud dokumentide eest vastutab alltöövõtjaks tuleva firma juht. Nendes tunnistaja ütlustes kahtlemiseks kohtu hinnangul alust ei ole.
  1. Lisaks on kohus seisukohal, et ka A. E. iga sõlmitud tööleping ja sellest nähtuv ei anna alust asuda vältimatult seisukohale, et sellise töölepingu sõlminud isik sai aru ja pidigi aru saama, et ta selle alusel ettevõttesse tööle ei asu. Nimelt, vaadates sõlmitud töölepingut ja lepingu sõlmimise ajal kehtinud TLS §-s 5 sätestatut, on kohtu hinnangul võimalik asuda seisukohale, et töölepingus sisalduvad kõik andmed, mis töölepingu kirjalikus dokumendis miinimumina märgitud peavad olema. Seda, et A. E. iga sõlmitud töölepingus sisalduvates andmetes ei olnud midagi iseäralikku, mis oleks pidanud kahtlusi tekitama, kinnitab kohtu hinnangul kaude seegi, et nagu eelnevalt nähtus, rahuldas Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjon 25.05.
  2. a otsusega töövaidlusasjas nr XXX A. E. i avalduse K. T. OÜ vastu ning mõistis A. E. i kasuks saamata jäänud töötasu välja.
  3. Liiatigi ei võimalda see, kas A. E. oli või ei olnud OÜ-ga K. T. töölepingu sõlmimisel juba teis(t)e töö(de)ga hõivatud, asuda ei üksikult ega ka kogumis muu kriminaaltoimikutest nähtuvaga seisukohale, et nimetatud ettevõttega töölepingu sõlmimine teenis lõppastmes vaid hüvitise saamise eesmärki, millest A. E. oli teadlik. Kui A. E. tõesti oli juba tööga hõivatud, millisele seisukohale võimaldavad asuda tema kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlused (IV kd, tl 232-235), et ta tegeleski sellel ajal kogu aeg ehitusega, ei ole isikul keelatud juba tööga hõivatud olles võtta vastu teisi töid, mis võimaldavad tal lisasissetulekut teenida.
  4. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid A. E. i teadmist R. O.i ja M. P. i omavahelistest kokkulepetest, plaanidest ja tegemistest. Samuti pole teada, kas A. E. oli kursis OÜ K. T. majandustegevusega (kas toimus või ei toimunud tegevus, kus ja milliseid ruume renditi ja kuidas majandusaruandeid esitati). Ei ole ka tõendeid, et A. E. oli algusest peale teadlik, et sõlmitakse näilikud töölepingud. Selles, et viimasest olid teadlikud M. P. ja R. O.i, kohtul kahtlust ei tekkinud, eriti arvestades D. K. i rolli ja lepingute sõlmimise asjaolusid. Samas ei ole tõendeid, et A. E. oleks olnud teadlik D. K. i rollist ja sellest, et isik ei valda eesti keelt ning ka sellest, millest D. K. aru sai või ei saanud. Tõendeid pole esitatud ka selle kohta, et A. E. teadis T. T. i tegevusest ja seosest M. P. i ja OÜ-ga K. T. . Nagu eelnevast juba nähtus, on tõendatud, et A. E. sõlmis töölepingu ja volitas M. P. i ennast töövaidluskomisjonis esindama. Tõendatud on ka see, et M. P. esitas avalduse (IV köide tl 156), mis sisaldas valeandmeid (so kinnitust, et A. E. tegi tööd). Samas ei ole aga kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et A. E. teadis, mis andmed selles M. P. i poolt allkirjastatud ja töövaidluskomisjonile esitatud avalduses kirjas olid. Ehk siis puuduvad tõendid, et A. E. teadis selle avalduse sõnastust ja sisu. Samuti ei ole tõendeid selle kohta, et A. E. teadis ka M. P. i poolt pankrotihaldurile esitatud nõudeavalduse (IV köide tl 128) sisu. Nagu kohus juba eelnevalt 9
(12)otsuse punktis 33 märkis, siis on A. E. pankrotimenetluses kohtuistungil kinnitanud seda, et tema töid ei teinud ning seda sama on ta kinnitanud ka käesolevas menetluses. Seega pole tõendeid, et A. E. oleks isiklikult esitanud valeandmeid ja soovinud raha (hüvitist) välja petta. Samuti ei ole tõendeid, et A. E. teadis M. P. i ja R. O.i tegutsemisest OÜ-s K., millest tulenevalt võinuks tal tekkida kahtlus, et tegemist võib olla kelmusega. Arvestades eeltoodud asjaolusid, milliseid kohus ei saa kriminaaltoimikutesse kogutu pinnalt tõendatuks lugeda, on kohus seisukohal, et kohtule esitatud tõendikogum ei ole piisav, et kahtlusteta lugeda tõendatuks, et süüdistatav on talle inkrimineeritava kelmuse katse grupis toime pannud. Ainuüksi asjaolu, et mõningad kriminaaltoimikutest nähtuvad asjaolud võivad viidata A. E. i poolt talle süükspandava kelmuse katse toimepanemisele (so töölepingu sõlmimine ettevõttega, mis on seotud M. P. iga, kes on toimikust nähtuvalt ka varasemalt sarnast skeemi kasutanud), ei anna alust isiku süüdi tunnistamiseks, kui tõendikogum seda ei võimalda, kuivõrd nagu on märkinud Riigikohus2, siis ei saa kohus täita süüdistust kinnitavate tõendite vähesusest tulenevat tühimikku enda siseveendumusega. 38. Eeltoodut kogumis kokku võttes on kohus seisukohal, et kriminaaltoimikus sisalduva pinnalt tõusetunud kahtlused, kas A. E. teadis töölepingu sõlmimise ajal, et ta selle alusel tööle ei asu ja et tööd polegi pakkuda ning et see on sõlmitud lõppastmes vaid saamata jäänud töötasu osas hüvitise saamiseks, tuleb

§ 7lg-st 3 lähtudes tõlgendada A. E. i kasuks ja seega tuleb A. E. temale esitatud süüdistuses Kar

S § 209 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi õigeks mõista.

  1. Kohtu eelnevas punktis toodud seisukohta ei väära ka asjaolu, et isikute suhtes, kes kuulusid esialgselt A. E. i kõrval käesolevas kriminaalasjas süüdistatavate ringi, on olemas kriminaalasjade oportuniteediga lõpetamise määrused ja süüdimõistvad kohtuotsused
  2. Nimelt on Riigikohus märkinud, et ühe kriminaalasja menetlusdokumentide, sh süüdistusakti, kohtuotsuse ja kohtuistungi protokolli kasutamine tõendina teises kriminaalasjas – muu dokumendina

§ 63lg 1 tähendused – ei ole välistatud.

Samas tõdes kolleegium seejuures, et nende dokumentidega saab tuvastada üksnes erineval ajal antud ütluste lahknemist. Seega on loetletud menetlusdokumente käsitletud tõendina piiratud ulatuses.4 Ehk siis ei ole see, et näiteks nii M. P. kui ka R. O. i on A. E. ile käesolevas asjas esitatud süüdistusega seonduvalt kokkuleppemenetluses süüdi tunnistatud, takistuseks, mis välistaks kohtul käesolevalt A. E. i osas õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise. Siinkohal märgib kohus, lisaks juba eelnevalt käesolevas otsuses märgitule, sedagi, et ei pidanud A. E. iga varasemalt käesolevas asjas süüdistatavateks olnud isikute tegevuse analüüsimist käesolevas otsuses sisulisemalt vajalikuks, kuivõrd kohtu hinnangul ei anna kriminaaltoimikutest selles osas nähtuv täiendavaid andmeid, mis võimaldaks hinnata A. E. i teadlikkust temaga sõlmitud töölepingu ja selle sõlmimise eesmärgi osas. Ehk siis ei muuda teiste isikute tegevuse ulatuslikum käsitlemine kohtu hinnangul varasemalt nenditut, et kriminaaltoimiku materjalid ei moodusta sellist kogumit, mis võimaldaks asuda seisukohale, et A. E. i ja OÜ K. T. vahel sõlmitud töölepingu sõlmimise lõppeesmärgiks oli saada saamata jäänud töötasu hüvitist olukorras, kus A. E. ei pidanudki ettevõttesse selle lepingu alusel tööle asuma ning et A. E. oli sellest lõppeesmärgist töölepingu sõlmimise hetkel teadlik, volitades seega järgnevalt teadlikult edastama enda töötamise osas valeandmeid. Kohus on veendunud, et sellist teadmist või teadlikkust ei saa põhjendada elulise usutavusega, vaid selleks peavad olema tõendid, näiteks kirjavahetus asjaosaliste vahel või ütlused, mis kinnitaksid A. E. i poolt valeandmete esitamist ning tema osalemist kelmuses. 2 Riigikohtu 16.03.2015. a otsus nr 3-1-1-10-15, p 15 Kohtumäärused ja - otsused asuvad IV kd, tl 33-59 4 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17.11.2017. a määrus nr 1-17-4924, p 39 3 10

(12)III KOHTU SEISUKOHT MENETLUSKULUDE OSAS 40.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskulu määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt

§ 181lg-le 1 hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik.

  1. Süüdistatava A. E. i määratud korras kaitsja on esitanud järgmised tasutaotlused: 1) 31.03.2020 esitatud taotlus toimikuga tutvumise eest summas 583,20 eurot (kaitsja taotles seoses mahuka toimikuga töömahu suurendamist 500%). Nimetatud tasutaotlus rahuldati ringkonnaprokuröri poolt osaliselt, s.o summas 291,60 eurot. 2) 01.12.2020 esitatud taotlus summas 972 eurot asja ettevalmistamise ja kaitseakti koostamise eest. Ühtlasi taotles kaitsja töömahu suurendamist seoses mahuka ja keeruka asjaga.
  2. Ringkonnaprokurör lahendas 31.03.2020 tasutaotluse 01.04.
  3. a riigi õigusabi tasu ja kulu osalise hüvitamise määrusega summas 291,60 eurot, millises osas tasutaotluse rahuldamist pole põhjendatud kahtluse alla seada. Seda enam, et toimikust nähtuvalt ei ole kaitsja osalise hüvitamise peale kaebust esitanud. Seetõttu ei pea kohus siinkohal vajalikuks uuesti nimetatud tasutaotluse põhjendatust hinnata ja keskendub viimati, s.o 01.12.2020 esitatud tasutaotluse põhjendatuse kontrollimisele.
  4. Kohus on seisukohal, tuginedes advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korrale, senisele kohtupraktikale seoses kaitsja tasu suurendamisega ja kriminaalasjas koostatud kohtuistungi protokollidest nähtuvale seoses istungite kestvusega, et kaitsja esitatud taotlus on põhjendatud, s.h tasu suurendamist puudutavas osas. Seega kuulub kaitsja 01.12.2020 taotlus rahuldamisele täies ulatuses, hüvitades kaitsjale kokku 972 eurot.
  5. Arvestades, et kohus mõistab A. E. i käesolevas kriminaalasjas õigeks, jätab kohus tema kaitsjatasu kokku 1263,60 eurot

§ 181lg 1 alusel riigi kanda.

IV KOHTU SEISUKOHT ASITÕENDITE JA KRIMINAALASJAS ÄRA VÕETUD OBJEKTIDE OSAS 45. Kriminaalasja juures asuvad DVD+R plaat, millele on salvestatud pankrotimenetluse, Töövaidluskomisjoni ja Töötukassa materjalid, CD-plaat Tööinspektsiooni poolt edastatud töövaidluste materjalidega ning CD-plaat äriregistri andmete vaatluse lisadega. Antud CDplaadid ja DVD+R plaat tuleb kohtuotsuse jõustumisel jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

46. 31.10.2018 leiti M. P. i elukohast sülearvuti Samsung model code:XXX seerianumbriga XXX, mille kõvakettast tehti koopia, mis on hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri andmelaos. See kõvaketta koopia tuleb

§ 126lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada selle kustutamise teel. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 11

(12)12
(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.