← Eesti

1-20-8613/19

Obsah (12)§ 424§ 188§ 73§ 68§ 50§ 55§ 65§ 24§ 121§ 56§ 57§ 69

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus 17. detsember 2020 Võru kohtumaja Võrus, Vabaduse tn 13 Otsuse tegemise aeg ja koht 1-20-8613 (kohtueelse menetluse nr 20261000837) Kriminaalasja

§ 424

lg 2 järgi lühimenetluses Abiprokurör Katerin Hovi Prokurör Süüdistatav Robert Unt isikukood 39008202753; elukoht XXX; viibimiskoht Tartu Vangla; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel – eesti keel; XXX; ei tööta; kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Tartu Maakohtu 6.10.2020 otsusega

§ 188

lg 1 järgi

§ 73

sätete kohaselt tingimisi vangistusega 1 aasta 4 kuud, katseajaga 3 aastat; Tartu Maakohtu 16.10.2020 määrusega kohaldatud tõkendit vahistamine alates kinnipidamisest, s.o alates 16.10.2020 kuni 2 kuuks; isik oli kahtlustatavana kinni peetud 10.10.-11.10.2020) Kaitsja Vandeadvokaadi abi Andres Veski Kohtuistungi toimumise aeg 17. detsember 2020 RESOLUTSIOON Robert Unt süüdi tunnistada

§ 424lg 2 järgi ja karistada vangistusega 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1 aasta ja 6 kuud vangistust ühe kolmandiku võrra ja mõista Robert Unti karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata Robert Unti eelvangistuses viibitud aeg 10.10.-11.10.2020, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ja Robert Untile kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 73

lg 4 esimese lause ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 6.10.2020. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-5845 mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta ja 4 kuud vangistust võrra ja mõista Robert Unti liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata Robert Unti karistuse kandmise aja algust alates tema vahistamisest, s.o alates 16.10.2020. Kr

MS § 306 lg 1 p 9 alusel tühistada Robert Untile kohaldatud tõkend vahistamine kohtuotsuse jõustumisel.

§ 50

lg 1 p 1 alusel ära võtta lisakaristusena Robert Untilt mootorsõiduki juhtimise õigus 7 (seitsmeks) kuuks alates praeguse otsuse jõustumisest.

§ 55

lg 1 alusel laieneb lisakaristus põhikaristuse kogu kandmise ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Liiklusseaduse § 127 alusel kohustada Robert Unti loovutama oma juhiluba Maanteeametile 5 (viie) tööpäeva jooksul alates praeguse otsuse jõustumisest. Välja mõista Robert Untilt menetluskuludena sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot, kaitsekulu kohtueelses menetluses 204 eurot 72 senti ja kaitsekulu kohtumenetluses 243 eurot 60 senti riigituludesse. Juhindudes KrMS § 313 lg 1 p-st 7 ja KrMS § 180 lg 3 neljandast lausest tuleb Robert Until tasuda menetluskulud summas 1324,32 eurot 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 110,32 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole EE351010052031000004 SEB Pangas või EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor Bank AS viitenumbrile 99920700057923 (märkides makse selgituses: Menetluskulud asjas 1-20-8613). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Tasumise korrast või tähtaegadest mittekinnipidamise korral kuulub otsus menetluskulude tasumata osas täitmisele koheselt ja tervikuna. 2

(8)Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Võrus, Vabaduse tn 13) kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o alates 17.12.
  1. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, siis vormistatakse kohtuotsus ainult resolutiivosana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus tervikuna Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kantseleis (Võrus, Vabaduse tn 13) kättesaadav alates 18.01.
  2. Kohtuotsuse peale võivad esitada kirjaliku apellatsiooni süüdistatav ja kaitsja. Nad võivad esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaadavaks tegemisest, s.o alates 18.01.2021 määruskaebuse esitamise teel otsuse teinud kohtule (Riigikohtu
  3. mai
  4. a määrus asjas nr 3-1-1-44-15 punktid 8-10). Süüdistus Robert Unti süüdistatakse

§ 424lg 2 alusel korduvas mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis.

Teda on Tartu Maakohtu 27.08.2015. a otsusega karistatud

§ 424järgi.

R. Unt juhtis tahtlikult 10.10.

  1. a kella 02.13 paiku Põlva maakonnas Põlva vallas Põlva-Saverna tee
  2. kilomeetril mootorsõidukit Cevrolet (reg nr XXX) alkoholijoobe seisundis. Tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 1,25 mg/l. Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Kohtuotsuse põhjendused
  3. Kohus tuvastab faktilised asjaolud ja kvalifitseerib teo (I), mõistab karistuse (II), ja lahendab menetluskuludega seonduva (III). (I)
  4. Tõendid on kattuvad asjaoludes, et R. Unt juhtis 10.10.
  5. a kell 02.13 Põlva maakonnas Põlva vallas Põlva-Saverna tee
  6. kilomeetril mootorsõidukit Chevrolet (reg. nr XXX ), olles alkoholijoobe seisundis. Nimetatud asjaolusid tõendavad kogumis partullpolitseinik R. R. 10.10.2020 ettekanne, tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 7110 EST väljatrükk, 10.10.2020 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, R. Unti kahtlustatavana kinnipidamise protokoll ning 11.10.2020 ja 16.10.2020 kahtlustatava ülekuulamise protokollid.
  7. Nimelt on patrullpolitseinik R. R. ettekandes (tl 1) kirjeldanud, et 10.10.2020 kella 3

(8)02.10 ajal märkas ta koos patrullpolitseinik T. N. ga Põlva Circle K tankla juurde pargitud XXX Vabariigi registreerimisnumbriga XXX halli värvi Chevroleti, mille juhiuks oli lahti. Ametnikud otsustasid sõidukit kontrollida. Samal ajal tuli ka info, et selle autoga võib liikuma minna alkoholijoobes juht. Sõiduk hakkaski liikuma ning Saverna-Põlva tee
  1. kilomeetril andisid politseinikud peatumismärguande. Auto juurde astudes oli tunda tugevat alkoholilõhna. Chevroleti juhina tuvastati R. Unt, kes tunnistas politseinikele, et oli alkoholi tarbinud ja puhus tõenduslikku alkomeetrisse. Tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 7110 EST väljatrükilt (tl 2) nähtuvalt puhus R. Unt 10.10.2020 kell 02.40 – 02.45 tõenduslikku alkomeetrisse ning lõplikuks mõõtetulemuseks 1,25 mg/l. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse (tl 3) kohaselt kõrvaldati R. Unt 10.10.2020 kell 02.13 Põlva-Saverna tee
  2. kilomeetril mootorsõiduki juhtimiselt seoses joobeseisundiga (alkoholilõhna esinemine suust, tõendusliku alkomeetri lõplik mõõtetulemus 1,25 mg/l). R. Unt peeti kahtlustatavana kinni (tl 6-8).
  3. R. Unt tunnistab end talle etteheidetava teo toimepanemises süüdi (tl 73). Teo toimepanemise asjaolude kohta andis ta ütlused 11.10.2020 ja 16.10.2020 kahtlustatavana ülekuulamistel (tl 9-10, 25-26). Enda sõnul tarvitas ta 10.10.2020 Põlva vallas Mammaste külas asuvas ööklubis Life alkoholi. Kaasas oli küll kaine autojuht, kuid ka tema jõi ennast purju. Ühel hetkel soovis R. Unt koju minna ning läks temale kuuluva Chevrolet G20 rooli. Sõidukis viibis R. Unt üksinda. Kõigepealt sõitis R. Unt Circle K tanklasse sööma ning kui pärast söömist sõitma hakkas, siis enam-vähem koheselt pidas politsei ta kinni. R. Unt kahetseb väga, et joobes olles sõidukit juhtis. Chevrolet on ostetud XXXst, kuid on rahapuudusel liiklusregistris ümber vormistamata.
  4. Kattuvus erinevate kirjalike tõendite, patrullpolitseiniku ettekande ja R. Unti antud ütluste vahel, millal, kus ja millistel asjaoludel R. Unt 10.10.2020 mootorsõidukit juhtis, võimaldab järeldada, et kohtutoimikus olevad tõendid kajastavad ühe ja sama sündmuse kulgu. Ka R. Unt ise ei ole eitanud, et juhtis 10.10.2020 endale kuuluvat sõiduautot Chevrolet Põlva Circle K juures, olles eelnevalt tarvitanud Mammaste külas asuvas ööklubis Life alkoholi. Circle K kodulehe andmetel on Põlva maakonnas ainult üks Circle K tankla aadressil Kesk tn 43, Põlva linn (https://www.circlek.ee/station/61063). Veebipõhise kaarditarkvara Google Mapsi (https://www.google.com/maps) kohaselt asub nimetatud Circle K tankla Põlva-Saverna ja KanepiLeevaku teede ristumiskoha lähedal. Seetõttu saab asuda seisukohale, et patrullpolitseiniku ettekandes ning politseinike poolt koostatud dokumentides esitatud andmed R. Unti sõiduki peatamise aja ja koha osas vastavad tegelikkusele.
  5. Eeltoodu põhjal loeb kohus tõendatuks, et R. Unt juhtis 10.10.2020 mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis. R. Unt rikkus sellega LS § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine on

§ 424lg 1 kohaselt karistatav ja R. Unt on täitnud selle kuriteo objektiivse koosseisu. 4

(8)
  1. Karistusregistri väljavõte (tl 11-14) ning Tartu Maakohtu 27.08.
  2. a otsus nr 1-15-6866 (tl 15-16) ja 29.04.
  3. a määrus (tl 17-20) tõendavad, et R. Unt on varasemalt kahel korral samalaadse teo toimepanemises süüdi tunnistatud (Tartu Maakohtu 27.08.
  4. a otsusega ja Tartu Maakohtu 27.08.
  5. a otsusega nr 1-13-7579). Kuna Tartu Maakohtu 27.08.
  6. a ja 27.08.
  7. a otsustega mõistetud karistused

§ 65

lg 2 alusel karistuse mõistmisel liideti, tuleb mõlema otsusega mõistetud karistuste kehtivust arvestada alates Tartu Maakohtu 27.08.

  1. a otsusega mõistetud liitkaristuse ärakandmisest. Tartu Maakohtu 29.04.
  2. a määrusega vabastati R. Unt tingimisi ennetähtaegselt vangistusest 17.05.
  3. Määratud katseaja läbis R. Unt edukalt 12.12.2016 läbis ja sellega oli karistus täielikult kantud.
  4. Karistusregistri seaduse (KarRS) § 5 lg 1 kohaselt registrisse kantud isiku karistusandmetel on õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. KarRS § 24 lg 1 p 8 sätestab, et karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui alla viieaastase vangistuse ärakandmisest on möödunud viis aastat. KarRS § 25 lg 1 p 1 kohaselt registrisse kantud karistusandmete kustutamise tähtaeg algab põhikaristuse ärakandmisest. Kuna R. Untile mõistetud liitkaristus sai kantud 12.12.2016, on seda võimalik arhiivi kanda mitte varem kui 13.12.
  5. Tartu Maakohtu 27.08.
  6. a ja 27.08.
  7. a otsustega mõistetud karistused on kehtivatena kantud ka karistusregistrisse.
  8. Korduvus ehk retsidiiv on eriline isikutunnus

§ 24lg 1 järgi.

See näitab spetsiifilist isikuomadust, mis seisneb kalduvuses panna toime sama kuritegu. Seetõttu kätkeb uus joobes juhtimine esimesega võrreldes suuremat ebaõigust. Korduvus esineb siis, kui saab rääkida kahest eraldiseisvast teost. Korduvus ehk retsidiiv võib olla nii faktiline kui ka juriidiline. Faktiline retsidiiv tähendab, et isik on toime pannud vähemalt kaks süütegu, mille eest teda ei ole varem süüdi mõistetud. Juriidiline retsidiiv tähendab, et isik on varem süüdi mõistetud ning paneb siis toime uue süüteo. Korduvus peab olema tuvastatud kohtuotsusega (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. mai
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-48-96). Varem süüteo toime pannud isikuks saab lugeda isikut, kelle kohta on vastavad andmed karistusregistris. Seega ei ole oluline, kas isik on joobes juhtimise eest süüdi mõistetud ja seejärel uue kuriteo toime pannud (juriidiline retsidiiv) või on isik pannud toime vähemalt kaks joobes juhtimist, mille eest ei ole teda varem karistatud, ning need tuvastatakse ühes kriminaalmenetluses (faktiline retsidiiv). Juriidilise retsidiivi korral avaldub uue joobes juhtimise ebaõigus muu hulgas selles, et varem mõistetud karistus pole mõjutanud toimepanijat hoiduma samast kuriteost (vt RKKKo 1195146, p 8; RKKKo 3-1-1-72-16, p 9 koos edasiste viidetega, RKKKm 3-1-1-61-15, p 11.111.2). Kuigi viidatud Riigikohtu lahendid on tehtud kehalise väärkohtlemise (

§ 121

) kontekstis, on nendes kajastuvad seisukohad kohaldatavad ka joobes juhtimisele, sest korduvuse kui erilist isikutunnust põhistava mõiste sisu on nii kehalise väärkohtlemise kui ka joobes juhtimise sanktsiooninormides ühesugune.

  1. Nagu kohus eespool tuvastas, siis R. Untile Tartu Maakohtu 27.08.
  2. a otsusega mõistetud liitkaristus on nii kuriteo toimepanemise kui ka kohtuotsuse tegemise aja seisuga kehtiv. 5

(8)Kehtiva karistuse ajal pani R. Unt toime uue samaliigilise kuriteo, mis tähendab, et 10.10.2020 toime pandud joobes juhtimine on korduv. Seega on R. Unti tegu õigesti kvalifitseeritud

§ 424lg 2 järgi.

  1. Alkoholisisaldus R. Unti veres pole olnud kriminaalvastuse piiri (0,75 mg/l) lähedane, vaid tunduvalt suurem (1,25 mg/l), mistõttu ei saanud tarvitatud alkoholi kogus olla väike. Tarvitatud alkoholi kogust ja oma seisundit arvestades oli R. Until igati alust pidada ennast mootorsõiduki juhtimiseks lubamatus seisundis olevaks, sealhulgas ka kriminaalses joobes olevaks. Kohtu hinnangul on R. Unt kuriteo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega. Järelikult on R. Unti teos kohus tuvastanud ka subjektiivse koosseisu täidetuse.
  2. R. Unti teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Ta on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. (II) 13.

§ 424

lg 2 näeb ainsa karistusliigina ette vangistuse, mille pikkus võib olla kuni 4 aastat. Sama sätte lg 4 kohaselt ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata ning tuleb kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. 14. Karistuse mõistmisel arvestatakse

§ 56

lg 1 kohaselt süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 15. Kohtu hinnangul ei saa R. Unti teosüüd pidada väikseks. Tuvastatud joove oli tunduvalt suurem piirist, millest alates algab kriminaalvastutus joobes juhtimise eest. Peale selle jäi tema käitumine öisel ajal silma kõrvalisele isikule, kes teavitas Häirekeskust joobes juhist. Järelikult oli R. Unti joobes olek selline, et tema käitumine häiris ja tekitas ohutunnet ka kaaskodanikus. Teo toimepanemist öisel ajal, mil teedel on vähe liiklejaid käsitab kohus süüd vähendava asjaoluna. R. Unt on oma süüd tunnistanud ja näidanud üles kahetsust toimepandud kuriteo osas, mida kohus loeb karistust kergendavaks asjaoluks

§ 57lg 1 p 3 mõttes.

Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. 16. Karistuse eripreventiivsele mõjule allumise prognoosi saab lugeda vaid halvaks. R. Unt on varem viibinud vangistuses, mis näitab, et isegi reaalne vabaduse kaotus ei ole suutnud teda motiveerida alkoholi tarvitanuna autorooli mitte istuma. Lisaks kehtivatele kriminaalkaristustele on R. Until karistusregistri järgi ka üks kehtiv väärteokaristus 09.08.2019 sõiduki juhtimise eest alkoholi piirmäära ületavas seisundis. Karistusregistri teatise (tl 11-14) kohaselt on R. Until neli kehtivat kriminaalkaristust, sh kaks karistust joobes juhtimise eest. Karistusandmed viitavad nii üldisele madalale õiguskuulekusele kui ka samaliigiliste süütegude kordamisele. R. Unt ei ole paraku mõistnud, et sõiduki juhtimine joobeseisundis (ja alkoholi piirmäära ületades) seab ohtu nii tema enda tervise ja elu kui ka samuti asjasse puutumatute kaasliiklejate tervise, elu ja vara. Õiguskorra kaitsmise huvid karistuse korrigeerimist ei tingi. 6

(8)17. Eeltoodut arvestades tunnistab kohus R. Unti süüdi

§ 424lg 2 järgi ja karistab vangistusega 1 aasta ja 6 kuud.

Kuivõrd asja lahendatakse lühimenetluse sätete kohaselt, vähendatakse KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja R. Untile karistuseks jääb 1 aasta vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvatakse R.

Unti eelvangistuses viibitud aeg 10.10.-11.10.2020, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja R. Untile kandmisele kuuluvaks karistuseks mõistab kohus 11 kuud ja 28 päeva vangistust. 18. Süüdistatav ja kaitsja taotlesid karistuseks vangistust pikkusega 8 kuud, et liitkaristuse moodustamise järel oleks võimalik see

§ 69lg 1 alusel üldkasuliku tööga asendada.

Kohus märgib siinkohal täiendavalt, et karistuse määr sanktsiooni alumises kuuendikus ei vastaks vähimalgi määral teosüüle. Seaduse kohaselt arvestamisele kuulvad eripreventiivsed kaalutlused saavad R. Unti puhul mõjuda vaid karistust suurendavalt. 19. Tartu Maakohtu 06.10.2020. a otsusega jäeti R. Untile mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata ja määrati katseaeg

§ 73sätete alusel.

R. Unt pani käesoleva kohtumenetluse esemeks oleva kuriteo toime seega katseajal, s.o enne karistuse täielikku ärakandmist, tl 21-24).

§ 73lg 4 1.

lause sätestab, et kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule.

§ 65

lg 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Sellisel juhul ei tohi liitkaristus ületada karistusliigi ülemmäära. 20.

§ 73

lg 4 esimese lause ja § 65 lg 2 alusel suurendatakse mõistetavat karistust Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 6.10.2020. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-5845 mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta ja 4 kuud vangistust võrra ja R. Untile mõistetakse liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud ja 28 päeva vangistust. 21.

§ 68lg 1 alusel arvatakse R.

Unti karistuse kandmise aja algust alates tema vahistamisest, s.o alates 16.10.2020 (tl 29-33, tl 47-48). 22. Kuna R. Unt pani toime korduva sõiduki joobeseisundis juhtimise ja süüdistatav omab juhtimisõigust (tl 41), siis võtab kohus R. Untilt

§ 424

lg 4 p 2 ja § 50 lg 1 p 1 alusel ära lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse 7 kuuks alates käesoleva otsuse jõustumisest. Süü ja eripreventiivse mõju prognoos ei võimalda piirduda miinimumilähedase karistusega. Arvestades et R. Until tuleb kanda küllatki pikk vangistus, loeb kohus mõistetavat lisakaristust koostoimes põhikaristusega küllaldaseks. 23.

§ 55

lg 1 alusel laieneb lisakaristus põhikaristuse kogu kandmise ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Eelnev tähendab, et juhtimisõigus on ära võetud nii selleks ajaks, 7

(8)kui isik kannab vanglas karistust kui ka lisaks 7 kuu jooksul alates vangistusest vabanemisest. Mingil põhjusel tagasi kinnipidamiskohta karistust kandma saabumisel lisakaristuse kulgemine peatub uuesti ning jätkub kinnipidamiskohast vabanemisel. (III)
  1. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.
  2. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega KrMS 175 lg 1 p 9 kohaselt kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 01.01.2020 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Seega sundraha suurus käesolevas asjas on 1,5 x 584, s.o 876 eurot.
  3. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale väljamakstud riigi õigusabi tasu ja kulu kohtueelses menetluses 204,72 eurot ja kohtumenetluses 243,60 eurot, s.o kokku 448,32 eurot (tl 34-38, 49-50, 70-71).
  4. KrMS § 180 lg 1 alusel mõistab kohus R. Untilt menetluskuludena välja kokku 1324,32 eurot (sh sundraha 876 eurot ning riigi õigusabi tasu ja kulu 448,32 eurot). Kuna menetluskulud on arvestatavalt suured ning R. Unt kannab vabaduskaotuslikku karistust, võimaldab kohus süüdistatava taotlusel ja KrMS § 180 lg 3 alusel põhjendatuks võimaldada nende tasumist ositi. (allkirjastatud digitaalselt) 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.