1-20-7276/31

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg

1. jaanuar 2021 Kriminaalasja number 1-20-7276 Ingeri Tamm, Maarika Kuusk ja Erkki Hirsnik Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. oktoobri
3. a otsus Stanislav Jerneri karistamises KarS § 424 lg 2 järgi Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Stanislav 38304023739) apellatsioon Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Jerneri (isikukood RESOLUTSIOON Jätta Stanislav Jerneri apellatsioon Viru Maakohtu
4. oktoobri
5. a otsuse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Viru Maakohus karistas Stanislav Jernerit 26.10.
7. a otsusega KarS § 424 lg 2 järgi 2 aasta pikkuse vangistusega, mida vähendas KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, mõistes karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõistis kohus kohtuotsuste kogumis Viru Maakohtu 24.01.
8. a otsuse ärakandmata osaga liitkaristuseks 3 aastat 4 kuud 3 päeva vangistust, mille kandmise algusajaks luges 26.10.
9. KarS § 424 lg 4 p 2 ja § 50 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel võttis kohus Stanislav Jernerilt ära sõiduki juhtimisõiguse 1 aastaks. 1.
10. Sama otsusega mõistis kohus Stanislav Jernerilt menetluskuludena välja 1340,22 eurot, sh sundraha 876 eurot, joobe tuvastamisega seotud kulu 75,42 eurot ja riigi õigusabi tasu 388,80 eurot. Menetluskulud tuleb ära tasuda ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 1.
11. Lisakaristuse kohaldamisel võttis maakohus arvesse, et Stanislav Jerneri karistamise aluseks on kaks kuritegu. Seejuures ei jäänud Stanislav Jernerist lähtuv oht mitte üksnes abstraktse ohu olukorda, vaid ta põhjustas varakahjuga liiklusõnnetuse. Teda on juba varasema otsusega karistatud KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, sh kohaldati talle lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt vanglast, pani ta toime kohtumäärusega määratud katseajal, sh alkoholi 1 tarvitamise keelu tingimustes, uued varasema karistusega samalaadsed kuriteod. Taunitav on asjaolu, et kui esimene kuriteosündmus leidis aset 23.04.2020 ja selle käigus toimetati Stanislav Jerner kainenema, ta oli teadlik tema suhtes alustatud menetlusest, siis juba 26.04.2020 ehk vaid kolm päeva hiljem, juhtis ta taas mootorsõidukit alkoholijoobes. Märgitust järeldub, et Stanislav Jerner ei tee ega kavatsegi teha vähimaidki korrektuure oma käitumises. Ta suhtub ükskõikselt teiste inimeste elu, tervise ja vara kahjustamisse ning tema käitumist pole õiguskuulekale teele viinud ka teadmine, et uued kuriteod võivad kaasa tuua rangemad karistused ja/või ka varasema karistuse täitmisele pööramise. See kõik kõneleb Stanislav Jernerist kui ohtlikust liiklejast, mis õigustab ja põhjendab lisakaristuse kohaldamise vajalikkust. Ühtlasi toob eelkirjeldatu kaasa järelduse, et Stanislav Jernerile kohaldatav lisakaristus ei saa jääda seadusandaja kehtestatud alammäära või selle lähedasse määra, sest taoline lisakaristus tema õiguskuulekust ei mõjuta. Konkreetse lisakaristuse määra kindlaks tegemisel juhindus maakohus lisaks eelnevale ka faktist, et juba eelmise kohtuotsusega võttis kohus süüdistatavalt ära juhtimisõiguse 6 kuuks. Samalaadsete kuritegude jätkuvalt toimepanemisel lähevad isikule kohaldatavad karistusõiguslikud järelmid üha raskemaks. St, kui eelmise kohtuotsusega kohaldas kohus Stanislav Jernerile sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 6-ks kuuks, siis arutataval juhul ei saa kohaldatav lisakaristuse määr jääda väiksemaks kui 6 kuud, vaid Stanislav Jerneri õiguskuulekuse tagamiseks tuleb talle kohaldada lisakaristust osutatud määrast pikemaks perioodiks. Neil asjaoludel leidis maakohus, et Stanislav Jernerile tuleb kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist tähtajaga üks aasta. 1.
12. Maakohus leidis, et hinnates Stanislav Jerneri varalist seisundit, sh tema deklareeritud sissetulekut aastal 2019, ent ka tema lapse ülalpidamiskohustust, on süüdistatava legaalne sissetulek ühes tema kohustusega selline, mis annab aluse KrMS § 180 lg-s 1 sätestatud üldregulatsioonist kõrvalekaldumiseks. Maakohus märkis, et KrMS § 180 lg 3 sõnastus ei pea silmas mitte üksnes isiku varalist seisundit, vaid kõrvuti varalise seisundiga tuleb hinnata ka konkreetse isiku resotsialiseerumisväljavaateid. Stanislav Jerner on varasemalt kriminaalkorras karistatud ja tema kuritegelik tegevus ei näita taandumise märke. Antud kohtuotsuse aluseks olevad kuriteod on toime pandud tahtluse intensiivseimas vormis ehk kavatsetult. Seega kutsub isik ise esile tema suhtes läbiviidavad menetlused ja seda kindlas teadmises, et iga menetlusega kaasneb üldjuhul ka menetluskulude tasumise kohustus. Neist asjaoludest tulenevalt asus maakohus seisukohale, et menetluskulude (osaline) riigi kanda jätmine Stanislav Jerneri õiguskuulekusele mõju ei avalda ja seetõttu puudub objektiivne alus menetluskulude (osaliseks) riigi kanda jätmiseks. 1.
13. Maakohus andis Stanislav Jernerile menetluskulude tasumise aega ühe aasta, võttes arvesse rahaliste kohustuse kogusummat ja seda, et tal tuleb kanda karistust kinnipidamisasutuses, kus sissetuleku saamine on raskendatud.
14. Stanislav Jerner esitas 19.01.2021 Viru Maakohtu 26.10.
15. a otsuse peale apellatsiooni, milles tunnistab enda süüd, kahetseb puhtsüdamlikult ning on valmis vastutama. Samas palub ta vähendada mõistetud lisakaristust kahe kuu võrra, sest aastane juhtimisõiguse äravõtmine eeldab uuesti eksamite tegemist. See aga võtab palju aega ning tema jääb seetõttu töötuks pikaks ajaks. Vanglast vabanedes soovib jätkata töötamist Smartpostis, samuti omandada C- ja Ekategooria juhtimisõigus. Tema ülalpidamisel on alaealine laps ja vastupidisel juhul kaotab ta elatise. Vanglakaristuse vähendamist ei soovi. Lisaks palub ta vähendada väljamõistetud menetluskulusid (1340,22 eurot) poole võrra, kuivõrd ta ei ole võimeline nii suurt summat tasuma. Tal on vanad võlad tasumata, juhiload võeti ära, mistõttu kaotab elatise ning samuti on tal laps ja korterikulud. 2 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
16. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et Stanislav Jerneri apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja sellel puudub ilmselgelt igasugune edulootus, ning jätab selle seetõttu KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
17. KrMS § 326 lg 3 alusel võib ringkonnakohus apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (RKKKm 3-1-1-49-10, p 5). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitute apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 3 mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata.
18. Kohtukolleegium leiab, et maakohus ei ole rikkunud materiaal- ega menetlusõigust; samuti on maakohtu otsus seaduslik ja kohtupraktikaga kooskõlas ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendanud veenvalt mõistetud lisakaristuse vajalikkust ja pikkust. Ka on maakohus õigustatult mõistnud Stanislav Jernerilt välja menetluskulud summas 1340,22 eurot, sealjuures põhjendanud, miks ei ole alust menetluskulude vähendamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega. (allkirjastatud digitaalselt) Ingeri Tamm Erkki Hirsnik Maarika Kuusk 3