← Eesti

3-20-2515/11

Obsah (8)§ 1361§ 8§ 96§ 40§ 132§ 552§ 136§ 130

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 1. veebruar 2021, Tallinn Haldusasja number 3-20-25

) § 1361 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas

§ 1361

lg 1 alusel 15.12.2020 (täiendatud 18.12.2020) Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks, paludes luba seada XX omandis olevale kinnisasjale aadressil XXX, Tallinn (registriosa nr XXXXXXX) kohtulik hüpoteek summas 43 912,43 eurot. Taotluse esitamisega halduskohtule algatas maksuhaldur XX suhtes

§ 8

lg 1, § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 alusel vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse. XX võib solidaarselt vastutada MTA 31.03.2020 maksuotsusega nr 12.2-3/049146-24 täiendavalt tasumisele määratud, deklareeritud ja tasumata jäetud Y OÜ maksukohustuste ning intressi tasumise eest. Äriühingu maksuvõlg 15.12.2020 seisuga on 39 320,43 eurot, millest põhivõlg on 32 140,33 eurot ja intress 7180,10 eurot. Põhivõlg koosneb 31.03.2020 maksuotsusega äriühingule 3-20-2515 täiendavalt määratud, kuid tasumata maksusummast 19 292,46 eurot ning lisaks on äriühingul tasumata perioodidel mai–juuni 2019 ja august 2019–mai 2020 deklareeritud maksusummad 12 847,87 eurot. MTA kohustas 31.03.2020 maksuotsusega Y OÜ-d tasuma 21 722,31 eurot (s.o tööjõumaksud 678,85 eurot, käibemaks 9462,60 eurot ja tulumaks ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt 11 580,86 eurot). Maksuhaldur kontrollis äriühingu maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil veebruar–aprill

  1. Maksuhaldur tuvastas, et äriühingu töötajale on töötasuväljamaksed deklareeritud väiksemates summades, kui need tegelikkuses olid, ning
  2. a jaanuarikuu töötasu, mis on välja makstud veebruaris, on deklareerimata. Äriühingul ei olnud õigust maha arvata sisendkäibemaksu 9462,60 euro ulatuses. Äriühing on teadlikult deklareerinud sisendkäibemaksuna ebaõiged andmed, omamata deklareeritud summa ulatuses algdokumente. Y OÜ tegi ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid kokku 46 323,42 euro ulatuses. Äriühingu pangakontolt on välja võetud sularaha 13 165 eurot, mille kohta puuduvad nõuetele vastavad algdokumendid. Esitatud kassa väljamineku orderid ei anna ülevaadet kassaarvestusest ja tehingud ei ole kontrollitavad. Äriühing ei ole esitanud pearaamatu väljavõtet ega detailset kassaarvestust. Y OÜ pangakontolt on tehtud väljamakseid juhatuse liikmetega seotud äriühingutele S OÜ, W OÜ ja Q OÜ kokku 23 222,85 eurot, mille kohta puuduvad nõuetele vastavad algdokumendid. Kuivõrd Y OÜ juhatuse liige XX oli juhatuse liige ka Q OÜ-s ning teine Y OÜ juhatuse liige samal ajal juhatuse liige S OÜ-s ja W OÜ-s, võimaldas see juhatuse liikmete kaudu seotud äriühingute vahel vormistada mistahes tegelikkuses mittetoimunud tehinguid ja liigutada raha juhatuse liikmetega seotud ettevõtete vahel, maksukohustust vältides. Y OÜ pangakontolt on kontrolliperioodil tehtud veel väljamakseid kokku 9935,57 eurot, tasudes ostude/kulutuste eest pangakaardiga, mille kohta puuduvad algdokumendid. Samuti ei ole antud teavet, kuidas on need kulutused seotud äriühingu ettevõtlusega. Seega oli äriühingul kohustus raamatupidamises kajastada, deklareerida ja tasuda tulumaksu 11 580,86 eurot. Y OÜ on perioodil mai–juuni 2019 ja august 2019–mai 2020 deklareerinud, kuid jätnud tasumata maksukohustusi kokku 12 847,87 eurot, millele lisandub intress. Lisaks on äriühingul tasumata intressinõue nr 13-3/320099 565 eurot. MTA 31.03.2020 maksuotsusega määratud maksukohustused, mis on äriühingu poolt jäetud tasumata, on tekkinud XX juhatuse liikmeks oleku perioodil (XX oli juhatuse liikmeks 21.11.2017–03.07.2020). XX korraldas äriühingu juhatuse liikmena teadlikult äriühingu majandustegevust viisil, mille tulemusel kajastati äriühingu maksuarvestuses perioodil veebruar–aprill 2019 valeandmeid ning tekitati seeläbi äriühingule maksuvõlg, mille sissenõudmine äriühingult on osutunud võimatuks. Samuti on XX juhatuse liikmeks oleku perioodil tekkinud äriühingu poolt deklareeritud maksusummade tasumata jätmisest maksuvõlg 12 847,87 eurot. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et Y OÜ maksuvõlg on tekkinud XX süülise tegevusena. Seetõttu on põhjendatud XX-lt sisse nõuda ka nimetatud põhimaksuvõlalt arvestatud intress. Y OÜ esitas 29.04.2020 maksuotsuse peale vaide maksuotsuse osaliseks kehtetuks tunnistamiseks ning palus vähendada tulumaksu 11 508,86 euro võrra. Seejuures oli vaide esitaja nõus maksuotsusega määratud tööjõumaksudega ja käibemaksuga ning avaldas vaides soovi ajatada maksuvõlg 48 kuu peale. MTA 11.05.2020 vaideotsusega nr 6-1/4627-210 jäeti vaie rahuldamata. XX kutsuti 03.07.2020 Y OÜ juhatuse liikme kohalt tagasi ning uueks 2

(8)3-20-2515 juhatuse liikmeks sai variisiku tunnustega ZZ, kellel on seos 21 äriühinguga, neist 11 on maksuvõlaga. MTA-l on tekkinud põhjendatud kahtlus, et XX tegevuse ja äriühingu maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos ning isik võib vastutada maksuvõla tasumise eest solidaarselt Y OÜ-ga. XX-l puudub igakuine kindel sissetulek. Viimase tulumaksuga maksustatava väljamakse on XX saanud N OÜ-st
  1. a novembrikuus, kuid enne seda on viimane väljamakse saadud
  2. a augustikuus summas 500 eurot Q OÜ-st. Muud tulud maksuhaldurile teadaolevalt XXl puuduvad. Seega ei ole kavandatava vastutusotsusega määratavat kohustust XX-l võimalik täita igakuise sissetuleku arvelt. Haldustoiminguks loa andmata jätmisel asub XX haldusakti sundtäitmise vältimiseks võõrandama (või muul viisil käsutama) talle kuuluvat vara. See järeldus tuleneb XX eelnevast käitumisest Y OÜ majandustegevuse korraldamisel. Seda seisukohta toetab asjaolu, et pärast vaideotsuse rahuldamata jätmist võõrandas XX äriühingu variisiku tunnustega isikule. Sellise tegevuse eesmärgiks võib olla hoida kõrvale maksukohustuste täitmisest. Eeltoodu näitab XX suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. Eesti Väärtpaberikeskuse andmetel ei ole XX-l ühtegi väärtpaberikontot. Maanteeameti liiklusregistri andmetest lähtuvalt ei kuulu XX-le väikelaevu, kuid kuulub kolm sõidukit: 1) Subaru Impreza (registreerimismärk PPPPPP, ehitusaasta 1994); 2) Volkswagen Passat Variant (registreerimismärk VVVVVV, ehitusaasta 2006); 3) Opel Calibra (registreerimismärk XXXXXX, ehitusaasta 1993). Sõidukitele on seatud keelumärked. Arvestades sõidukite vanust ja seatud keelumärkeid, ei taotle maksuhaldur XX nimel olevatele sõidukitele käsutamise keelumärgete seadmist. Kinnistusraamatust nähtub, et XX-le kuulub kinnisasi registriosa numbriga XXXXXXX (elamumaa 100%, asukohaga Harjumaa, Tallinn, Mustamäe linnaosa, XXX). XX-le kuulub kinnisasjast 470/56721 mõttelist osa ning eriomandi ese eluruum nr 30, mille üldpind on 47 m
  3. Nimetatud registriosale on seatud kaks hüpoteeki AS LHV Pank kasuks kokku 78 547,42 euro ulatuses. XX-le kuuluvale kinnisasjale on seatud 30.06.2020 keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks AS Espak ja kohtutäitur Risto Sepa kasuks. Kohtutäitur R. Sepp ja sissenõudja AS Espak andsid MTA-le nõusoleku XX-le kuuluvale kinnisasjale registriosa numbriga XXXXXXX kohtuliku hüpoteegi seadmiseks summas 43 912,43 eurot. Tutvunud kinnisvaraportaalis www.kv.ee samas piirkonnas asuvate eluruumide müügihindadega, on maksuhaldur seisukohal, et kõne all oleva kinnisasja hinnanguline väärtus on 81 968 eurot. Tegemist on ligikaudse väärtusega, kuivõrd kinnisasja seisund ei ole maksuhaldurile teada. Maksusumma määramise aegumistähtajad ei ole möödunud. Samuti ei esine

§ 96lg-s 6 nimetatud aluseid ning äriühing ei ole registrist kustutatud.

Kuna maksuvõla sundtäitmine ei ole andnud positiivset tulemit enam kui kolmekuulise perioodi jooksul, on täidetud

§ 96lg-st 5 tulenev tingimus vastutusotsuse koostamiseks.

Hüpoteegi seadmine ei takista kinnisasja kasutamist ega käsutamist. MTA peab vajalikuks hüpoteegi seadmist kogusummas 43 912,43 eurot (39 320,43 eurot maksuhalduri nõue + 2592 eurot kohtutäituri tasu + 2000 eurot täitmiskulude katteks). 2. Tallinna Halduskohus rahuldas 18.12.2020 määrusega MTA taotluse ning andis loa taotleda Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmist summas 43 912,43 eurot XX-le kuuluvale kinnisasjale aadressil XXX, Tallinn. Maksuhaldur on algatanud XX vastutuskohustuse tuvastamise menetluse kohtule esitatud taotlusega, st maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust (

§ 1361lg 1).

MTA 30.03.2020 maksuotsusega on tuvastatud Y OÜ maksuvõlg maksustamisperioodi veebruar–aprill 2019 osas 21 722,31 euro ulatuses. Seisuga 15.12.2020 on nimetatud maksuotsusega määratud maksukohustuse võlasaldo 19 292,46 eurot. Lisaks on äriühingu enda 3

(8)3-20-2515 poolt perioodidel mai–juuni 2019 ja august 2019–mai 2020 deklareeritud makse 14 942,68 eurot, kuid need on jäetud tasumata (vt ka MTA 14.01.2020 korraldus nr 13-11/376713, 19.06.2020 korraldus nr 13-11/2444815 ja 02.07.2020 korraldus nr 13-11/2670917, MTA taotluse lisad nr 8, 10 ja 12). Seisuga 15.12.2020 on deklareeritud maksusummade võlasaldo 12 847,87 eurot. Nendelt maksukohustustelt moodustab taotluse esitamise seisuga intress (sh arvestuslik intress) 7180,10 eurot. Maksuhalduri hinnangul võib seega XX vastutada solidaarselt äriühingu maksuvõla eest kokku 39 320,43 euro ulatuses. XX oli äriühingu juhatuse liige perioodil 21.11.2017–03.07.2020. Seega oli

§-st 8 tulenevalt tema kohustus tagada maksustamisperioodide veebruar–aprill 2019, mai–juuni 2019 ning august 2019–mai 2020 maksudeklaratsioonidel kajastatud andmete õigsus ja maksude tasumine. Äriühingu kontrollimenetluses tuvastatud asjaoludele ja tõenditele tuginedes esineb põhjendatud kahtlus, et XX tegevuse ja äriühingu maksuvõla tekkimise vahel esineb põhjuslik seos ning XX võib vastutada maksuvõla tasumise eest solidaarselt äriühinguga (

§ 40

lg 1 ja

§ 96lg 1).

Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või kohustuse määramine (

§ 1361lg 1).

Sundtäitmise võimatusele viitab see, et äriühingu maksuvõla sissenõudmine äriühingult ei ole andnud tulemusi. Samuti on maksuhalduri taotluses esitatud andmete põhjal alust arvata, et Y OÜ puhul ei ole enam tegemist tegutseva äriühinguga. MTA teatel deklareeris äriühing viimati käivet 2020. a mais ning 13.08.2020 on äriühing kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist. Lisaks on pärast MTA 11.05.2020 vaideotsust astunud XX äriühingu juhatuse liikme kohalt tagasi ning uueks äriühingu juhatuse liikmeks sai variisiku tunnustega ZZ. Äriühingul puudub selline register- või vallasvara, millele sissenõude pööramisega oleks võimalik maksuvõlga sisse nõuda. Y OÜ maksumenetluses tuvastatud asjaolud viitavad teadlikule maksukohustuse vältimisele äriühingu poolt. Olukorras, kus äriühingu maksuseaduste rikkumised on tõenäoliselt tekkinud XX tegevuse(tuse) tulemusel, on põhjendatud eeldada XX soovimatust tasuda isiklikult äriühingu poolt tasumata jäänud maksukohustused. Seega on põhjendatud eeldada, et pärast vastutuskohustuse tuvastamist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (

§ 1361lg 1).

Puuduvad

§ 96

lg-s 6 nimetatud vastutusotsuse tegemist välistavad asjaolud: äriühingu maksuvõlg on tuvastatud, maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud (

§ 132lg 2) ja maksuvõlga ei ole kustutatud.

Samuti ei esine muid maksukohustuse lõppemise aluseid (äriühingu õigusvõime ei ole lõppenud).

§-s 98 sätestatud maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud. XX sissetulekute arvelt ei ole vastutuskohustuse täitmine tõenäoliselt võimalik. XX on viimase tulumaksuga maksustatava väljamakse saanud küll

  1. a novembris, kuid seda N OÜ-st, mille juhatuse liige on ta alates 28.03.
  2. Enne seda väljamakset on viimane väljamakse saadud
  3. a augustis summas 500 eurot Q OÜ-st. XX-l ei ole MTA andmetel väärtpaberikontot ega väikelaevu. Kuigi XX-le kuulub Maanteeameti registri andmetel 3 sõidukit, on neile seatud keelumärked ning sõidukite vanust arvestades ei kataks nendest saadav tasu kavandatava vastutusotsusega määratavat kohustust. Kuigi ka XX-le kuuluvale kinnisasjale on seatud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks AS Espak ja kohtutäitur R. Sepa kasuks, ei ole siiski kohtupraktika järgi välistatud selle kinnisasja käsutamine täielikult, kui isikud, kelle kasuks on käsutuskeeld kinnistusraamatusse seatud, annavad nõusoleku kinnisasja omaniku poolt soovitava tehingu tegemiseks (vt Riigikohtu 07.03.2011 määrus nr 3-2-1-167-10, p 11; 01.06.2010 määrus nr 3-2-1-46-10, p 24). 4

(8)3-20-2515 Hüpoteegi seadmist XX-le kuuluvale kinnisasjale saab seega pidada kohaseks. Hüpoteegi seadmine ei riiva XX õigusi ebaproportsionaalselt, kuivõrd see ei takista isikul igapäevatoimingute tegemist. Kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmine ei keela isikul oma vara vallata, kasutada ja käsutada, kui sellega ei vähendata koormatud kinnisasja väärtust ega kahjustata hüpoteegipidaja õigusi (AÕS § 333). Hüpoteegi seadmisega kaasnevaid piiranguid tasakaalustab kaalukas avalik huvi tagada maksude laekumine. Hüpoteegi seadmine 43 912,43 euro ulatuses on põhjendatud. Maksuhalduri välja toodud sundtäitmise kulusid 4592 eurot ei saa pidada ülemäärasteks. MTA-l on õigus esitada taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks ka muude rahaliste nõuete ja kohustuste katteks. Maksuhaldur on esitanud AS Espak ja kohtutäitur R. Sepp 18.12.2020 antud nõusoleku XX-le kuuluvale kinnisasjale registriosa numbriga XXXXXXX kohtuliku hüpoteegi seadmiseks 43 912,43 euro ulatuses. Maksuhaldur on märkinud, et lõpetab täitetoimingud, kui isik esitab tagatise ja samuti toonud esile tagatissumma suuruse. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 3. XX palub 13.01.2021 määruskaebuses tühistada halduskohtu 18.12.2020 määrus. MTA esitas taotluse kohtule ja halduskohus rahuldas taotluse ennatlikult. Halduskohus on rahuldanud MTA taotluse olukorras, kus maksukontrolli polnud XX suhtes veel alustatud.

§ 1361

lg 1 sõnastusest nähtuvalt saab taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks esitada maksude tasumise õigsuse kontrollimisel, mitte maksude tasumise õigsuse kontrollimise algatamise eel või kontrollimise algatamisel. Halduskohus on eksinud

§ 1361

lg 1 kohaldamisel ja jätnud õigusvastaselt kohaldamata

§ 552lg-d 4 ja 5.

Millestki ei nähtu, et maksuhaldur oleks vastutusmenetlust alustanud, rääkimata sellest, et vastutusmenetlus oleks jõudnud etappi, kus oleks tuvastatud juhatuse liikme võimaliku süülise käitumise tunnused. Hüpoteek saaks olla seatud XX suhtes toimuva vastutusmenetluse raames, mitte Y OÜ maksu- või täitemenetluse raames ega maksumenetluse väliselt. Õige ei ole

§ 1361

lg-le 1 kohtute antud tõlgendus (sh Riigikohtu lahend nr 3-3-1-7-13), et vastutusmenetluse raames võib füüsilise isiku vara hakata maksuhaldur arestima juba enne maksukontrolli. Eelistama peaks põhiõigustega rohkem kooskõlas olevat ja grammatilist tõlgendust selliselt, et sättes on silmas peetud sama maksukohustuslast, kelle maksude tasumise õigsust kontrollitakse. Kui ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu, siis on

§ 1361

lg 1 vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 10, § 13 lg-ga 2 ning §-ga 32 ja kohtul tuleks algatada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus.

§ 1361

lg 1 põhiseadusevastasus seisneb selles, et säte võimaldab senise kohtupraktika kohaselt riigil arestida füüsilise isiku isiklik vara enne haldusmenetluse algatamist teise isiku (juriidilise isiku) kontrolli raames ilmnenud asjaoludest tulenevalt. MTA ei ole taotluses esile toonud asjaolusid, mis annaksid piisava põhjuse eeldada, et vastutusmenetluse tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine. Halduskohus on rikkunud põhjendamiskohustust. XX puutuvalt on esitatud väide ainult seoses Q OÜ-ga, teiste juhatuse liikmetega seotud asjaolud ei seondu XX suhtes võimalikult tehtava vastutusotsusega. MTA taotluses ei ole täpsemalt välja toodud, milline oli XX teadlikkus ja tahe väidetavalt tegelikkuses mittetoimunud tehingute tegemisel ja maksukohustuse vältimisel seoses Y OÜ ja Firewoodsworks OÜ vaheliste tehingutega. Millegi kohta põhjendatud kahtluse esitamine eeldab, et on välja toodud mingid asjaolud ja tõendid, miks sellisele põhjendatud kahtlusele jõuti. 5

(8)3-20-2515 MTA ei ole taotluses esile toonud põhjendatud kahtlust, et maksukohustuste sundtäitmine võib maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Äriühingu poolt on viimase poole aasta jooksul jõutud tasuda siiski üle 10% maksuotsusega määratud maksunõudest. See viitab, et äriühingu maksuvõla vähendamine ei ole olnud päriselt olematu. Halduskohus ei ole selgitanud, kuidas raskendab uue Y OÜ juhatuse liikme määramine maksuvõla tasumist. Tõele ei vasta MTA väide, justkui oleks XX Y OÜ müünud ZZ-le. ZZ valiti juhatusse ning äriühingu omanikering on jäänud muutumatuks. XX ei ole talle kuulunud varasid, sealhulgas oma osalust Y OÜ-s, võõrandanud. Oluline ei ole, kas XX sissetulek, mille arvelt annaks maksunõuet täita, tuleb Y OÜ-lt saadud sissetulekust või kuskilt mujalt. 4. MTA palub 20.01.2021 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Vastutusmenetlus saab alata ka halduskohtule loataotluse esitamisega (Riigikohtu määrus nr 33-1-7-13, p 12). Vastutusmenetluses moodustavad põhilise osa just äriühingu maksukontrollis kogutud tõendid. Seega on maksuhalduril vastutusmenetluses halduskohtule taotluse esitamiseks piisavalt infot ja tõendeid, et põhjendada võimalikku vastutuskohustust. Maksuhaldur on läbi viinud kontrolli Y OÜ suhtes. Maksumenetluse käigus on maksuhaldur põhjalikult kontrollinud juriidilise isiku maksukohustuse tekkimise asjaolusid ning see on kaasa toonud ka vastutusmenetluse alustamise XX suhtes halduskohtule loataotluse esitamisega. Õige ei ole väide, et menetlust ei ole alustatud – maksuhalduri poolt taotluse esitamine oli esimene menetlustoiming vastutusmenetluses. MTA ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga, et

§ 136¹ on senist kohtupraktika tõlgendust jaatades vastuolus põhiseadusega.

Arvestatav ei ole määruskaebuse esitaja vastuväide, et MTA ei ole teavitanud teda vastutusmenetluse algatamisest. Riigikohus on 14.05.2013 määruses asjas nr 3-3-1-7-13 märkinud (p 13), et HKMS § 264 lg 3 koostoimes

§-ga 1361 ei näe ette, et täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa taotlemise menetluses peab osalema ka isik, kelle suhtes luba taotletakse. Vastutusmenetluse alustamisest (ja täitmist tagavate toimingute loa taotlemisest) teadasaamine annab võimaluse isikul vara kõrvaldada ning see kahjustaks oluliselt vastutusmenetluse tulemust. Isikule on tagatud vastuväidete esitamise õigus määruskaebemenetluses. Alusetu on etteheide, et taotluses ei ole esile toodud asjaolusid, mis annaksid piisava põhjuse eeldada, et vastutusmenetluse tulemuseks on maksukohustuse kindlaksmääramine. MTA taotluses on põhjendused toodud ja nende põhjal võib suure tõenäosusega eeldada, et vastutusmenetlus toob XX-le kaasa maksukohustuse. Asjakohane ei ole etteheide, et MTA taotluses ei ole välja toodud ühtegi asjaolu, mis viitaks, et XX jättis oma kohustused täitmata tahtlikult või raske hooletuse vormis. Täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise menetluses kontrollitakse eelkõige vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude puudumist või esinemist, mitte ei tuvastata vastutuskohustuse tõendatust. Kas juhatuse liikme tegevus maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste täitmisel oli tahtlik või kantud raskest hooletusest ning kas isik vastutab maksuvõla tasumise eest solidaarselt maksukohustuslasega, selgub lõplikult vastutusmenetluses, mitte täitmist tagavate toimingute sooritamise taotluse menetluses. MTA möönab, et taotluses on ekslikult viidatud äriühingu müügile, kuid ka üksnes juhatuse vahetus, mille tulemusel asub äriühingut juhtima variisik, näitab, et tegemist pole normaalse majandustegevusega. Praktikas on sellisele muudatusele juhatuses järgnenud hiljem üldjuhul ka omanikuvahetus või muul viisil äriühingu mahajätmine. Oluline on, et XX-l on puudunud tulumaksuga maksustatavad väljamaksed ajavahemikus september 2017 – oktoober 2020. Seega on asjakohane halduskohtu järeldus, et XX sissetulekute arvelt maksukohustust täita ei ole võimalik. 6

(8)3-20-2515 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Halduskohtu 18.12.2020 määrus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri ja halduskohtu põhjendustega, pidamata vajalikuks neid HKMS 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
  2. Määruskaebuse esitaja leiab, et MTA taotlus on halduskohtule esitatud ennatlikult, sest maksukontrolli polnud XX suhtes veel algatatud. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu.

§ 1361

lg-st 1 tuleneb, et maksuhalduril on õigus taotleda halduskohtult luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks, kui maksukontrolli käigus on tekkinud kahtlus maksukohustuslase tulevase võimaliku käitumise suhtes. Riigikohus on 14.05.2013 määruses nr 3-3-1-7-13 (p 12) selgitanud, et vastutusmenetlus füüsilise isiku suhtes võib alata halduskohtule taotluse esitamisega. Sellisel juhul on maksuhaldur juriidilise isiku suhtes viinud eelnevalt läbi maksumenetluse, mille käigus on kontrollinud maksukohustusega seotud asjaolusid ja juhatuse liikme võimalikku vastutust juriidilisele isikule maksuvõla tekkimisel. Seega on vastutusmenetluse korral menetluseks, mille käigus maksuhalduril saaks tekkida kahtlus maksukohustuslase tulevase võimaliku käitumise suhtes, juriidilise isiku suhtes toimunud maksumenetlus. Praegusel juhul on maksuhaldur eelnevalt läbi viinud maksumenetluse Y OÜ suhtes, mille käigus on kontrollitud juriidilise isiku maksukohustusega seotud asjaolusid ja juhatuse liikme võimalikku vastutust, ning koostanud äriühingule 31.03.2020 maksuotsus nr 12.2-3/049146-24. Maksumenetluses tuvastatud asjaolud on toonud kaasa MTA 15.12.2020 taotlusega vastutusmenetluse alustamise. Seega ei ole taotlus ennatlik ning halduskohus on õigesti leidnud, et täidetud on

§ 1361

lg-s 1 sätestatud eeldus, mille kohaselt peab maksuhaldur kontrollima maksude tasumise õigsust. 7. Määruskaebuse esitaja heidab ette, et teda ei teavitatud maksukontrolli alustamisest, millega rikuti

§ 552

lõikeid 4 ja 5.

§ 130

ja § 1361 lg 1 eesmärk on tagada maksuvõla sissenõudmise võimalus ka pärast maksukohustuslasele rahalise nõude või kohustuse määramist. HKMS § 264 lg 3 ega

§ 1361

ei näe ette, et täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa taotlemise menetluses peab osalema isik, kelle suhtes luba taotletakse. See ei oleks kooskõlas taotletava loa eesmärgiga, milleks on kohaldada vara säilimist tagavaid meetmeid enne, kui vara omanik saab teada talle maksukohustusest määramisest ja hakkab selle täitmise vältimiseks oma vara võõrandama (vt Riigikohtu 14.05.2020 määrus nr 3-3-1-7-13, p 13). Seega on määruskaebuse esitaja väide, et teda oleks pidanud teavitama vastutusmenetluse alustamisest, vastuolus seaduse ja kohtupraktikaga. Halduskohtu määrus toimetatakse puudutatud isikule kätte pärast täitetoimingu sooritamist.

§ 1361

lg 4, HKMS § 264 lg 3 ja § 265 lg 5 võimaldavad isikul, kelle suhtes halduskohus loa andis, esitada halduskohtu määruse peale määruskaebuse. Sellega on isikule tagatud õigus esitada vastuväiteid MTA taotlusele. 8. Määruskaebuses leitakse, et

§ 1361

lg 1 on vastuolus põhiseaduse §-ga 10, § 13 lg-ga 2 ja §-ga 32, sest võimaldab arestida füüsilise isiku vara enne vastutusmenetluse algatamist juriidilise isiku kontrolli raames ilmnenud asjaoludest tulenevalt. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

§ 1361

lg-t 1 põhjust pidada põhiseadusega vastuolus olevaks.

§ 1361

lg 1 ei võimalda täitetoimingute sooritamist enne vastutusmenetluse alustamist füüsilise isiku suhtes. Riigikohtu eelkirjeldatud praktikast tulenevalt võib vastutusmenetlus alata ka halduskohtule loataotluse esitamisega, mis on esimeseks menetlustoiminguks vastutusmenetluses. Vastutusmenetluse korral on maksuhaldur juriidilise isiku juhatuse liikme (füüsilise isiku) võimalikku vastutust juriidilisele isikule maksuvõla tekkimisel eelnevalt kontrollinud juriidilise isiku suhtes toimunud maksumenetluse käigus. Samas on ilmne, et kui vastutusmenetlus algab taotluse esitamisega kohtule, siis ei saa maksuhalduril olla veel kujunenud lõplikku seisukohta ja kogutud tõendeid kõigi tähtsust omavate asjaolude kohta. 7

(8)3-20-2515 9. Tulevikus koostatava vastutusotsuse täitmise ennetavaks tagamiseks

§ 1361

rakendamise tingimusi on selgitatud Riigikohtu üldkogu 27.11.2012 määruses nr 3-3-1-15-12. Ringkonnakohtu hinnangul on praegusel juhul täidetud kõik Riigikohtu viidatud lahendis sätestatud kriteeriumid.

§ 1361

alusel täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise menetluses kontrollitakse eelkõige vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude puudumist või esinemist, mitte ei tuvastata vastutuskohustuse tõendatust (nt Riigikohtu 02.06.2017 määrus nr 3-3-1-17-17, p-d 11-12). Ainult erandlike asjaolude esinemisel saaks juba vastutusmenetluse algstaadiumis jõuda järeldusele, et juhatuse liige ei saanud ilmselgelt tegutseda

§ 40

lg-s 1 sätestatud vormis (Riigikohtu 02.06.2017 määrus nr 3 3-1-17-17, p d 11, 13; 09.06.2014 määrus nr 3-3-1-24-14, p 11.3; 05.05.2014 määrus nr 3-3-1-4-14, p 9.3). See, kas äriühingu juhatuse liige vastutab maksuvõla tasumise eest solidaarselt äriühinguga, selgub lõplikult vastutusmenetluses, mitte täitmist tagavate toimingute sooritamise taotlemise menetluses. 10. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa MTA 15.12.2020 taotluses toodud asjaoludel pidada XX suhtes vastutusotsuse koostamist ilmselgelt võimatuks ning

§ 96lg-s 6 sätestatud asjaolusid ei esine.

Maksuhalduri taotluses kajastatud asjaolude valguses ei ole välistatud, et Y OÜ endise juhatuse liikme XX tegevus või tegevusetus võis olla põhjuslikus seoses äriühingu maksuvõla tekkimisega ning XX võib vastutada maksuvõla tasumise eest solidaarselt äriühinguga (

§ 40lg 1, § 96 lg 1).

Millises vormis esineb juhatuse liikme süü enda kohustuste täitmata jätmisel, kuulub tõendamisele vastutusmenetluses. XX saab vastutusmenetluses ja vastutusotsuse vaidlustamisel esitada ka neid vastuväiteid, mida äriühing kui põhivõlgnik maksumenetluses ei esitanud (nt Riigikohtu 10.05.2016 otsus nr 3-3-1-20-16, p 16.3). 11. MTA ja halduskohus tuvastasid nõuetekohaselt põhjendatud kahtluse, et XX võib hakata oma vara võõrandama, mis võib muuta vastutusotsuse sundtäitmise oluliselt raskemaks või võimatuks. Täitetoiminguteks loa andmine

§ 1361

alusel on olemuselt prognoosotsus olukorras, kus puudub kindel teadmine isiku võimaliku käitumise kohta tulevikus. Maksuhaldur ei pea jääma ootama, millal isik hakkab oma vara võõrandama ja muudab end maksejõuetuks. Maksuhaldur võib taotleda kohtult luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks juba põhjendatud kahtluse korral. Selliseks kahtluseks annavad põhjust maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes (vt Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 22). Põhjendatud kahtlust kinnitab XX käitumine Y OÜ juhatuse liikmena (maksudeklaratsioonidel valeandmete kajastamine ning seeläbi äriühingule maksuvõla tekitamine). Olukorras, kus äriühingu maksuseaduste rikkumised on tõenäoliselt tekkinud XX tegevuse või tegevusetuse tulemusel, on põhjendatud kahtlus, et XX-l puudub soov tasuda isiklikult Y OÜ tasumata jäänud maksukohustused. Lisaks nähtub MTA analüüsitud teabest, et XX majanduslik seisund ei ole piisav, et täita potentsiaalset vastutuskohustust. Määruskaebuse esitaja ei ole seda seisukohta kummutanud. (allkirjastatud digitaalselt) 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.