) § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus ning kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada selle eesmärki. Halduskohus leidis järgmist. 3.
lg-st 1 lähtudes kaebeõigust, sest keelamiskaebuse saab esitada üksnes siis, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Kaebajal on võimalik kaitsta samu õigusi, mida ta soovib kaitsta keelamiskaebusega, muude kaebustega, näiteks vaidlustades distsiplinaarkaristuse määramise või täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirju ja vajaduse korral taotledes nende täitmise peatamist esialgse õiguskaitse korras, sh juba vaidemenetluse ajal. Keelamiskaebus ei ole mõeldud olukordadeks, kus isik ei ole kasutanud tühistamiskaebust või see on jäetud rahuldamata. Ka abstraktse keelamiskaebusega pole võimalik saavutada kaebuse eesmärki, sest distsiplinaarkaristuse määramise või julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirjad on kehtivad ja täitmiseks kohustuslikud. Lisaks saab kaebaja õiguskuulekalt käitudes kartserikaristusi ja täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist vältida. 3.3. Riigi õigusabi ei ole alust määrata, sest kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma ning asjaoludest tulenevalt on tema võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. 4. Kaebaja esitas määruskaebuse, milles palus halduskohtu määruse tühistada. 5. Tartu Ringkonnakohus jättis 4. juuni 2020. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsiooni muutmata, muutes määruse põhjendusi. Ringkonnakohtu põhjendused olid järgmised. 5.1. Keelamiskaebuse esitamine on lubatud väga piiratud juhtudel (
Keelamiskaebuse eelduseks on muuhulgas oht, et kaebaja õigusi rikutakse tulevikus. Kuna psühhiaatri
võimaldab keelata kehtiva haldusakti täitmist (vt ka nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsused asjades nr 3-3-1-84-11, p 28 ja 3-3-1-3-04, p 12). Selles osas tuleb halduskohtu põhjendusi muuta. 5.
Nii nagu ei saa keelamiskaebust esitada abstraktselt selleks, et vangla ei määraks kinnipeetavale tulevikus distsiplinaarkaristusi, ei ole keelamiskaebus lubatav ka abstraktselt suure hulga vangla toimingute keelamiseks. Sisuliselt on tegemist kahe eraldi keelamisnõudega: kaebaja soovib, et keelataks nii tema suhtes üksikvangistuse kohaldamine täiendava julgeolekuabinõuna kui ka kartserikaristuste täitmisele pööramine. Kartserikaristusi ei ole vangla seejuures pööranud täitmisele järjest üldjuhul kauem kui 45 ööpäeva, mida senises kohtupraktikas on peetud lubatavaks. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on aga vajalik vangla üldise julgeoleku tagamiseks (praegusel juhul kaebajast lähtuva ohu ärahoidmiseks) ning seda on kaebaja suhtes tehtud proportsionaalselt ja vastavalt vajadusele. Ühestki objektiivsest tõendist ei järeldu, et kaebaja terviseseisundi tõttu põhjustaks üksikvangistus talle pöördumatuid kahjustusi. Kaebaja psüühilist tervist on korduvalt hinnatud. Seejuures on kaebajat hinnatud ka Tartu Vangla psühhiaatriaosakonnas, kus kaebaja väidetud probleemid kinnitust ei leidnud. Kaebaja saab enda õigusi tõhusalt kaitsta konkreetseid haldusakte vaidlustades ja seejuures esialgset õiguskaitset taotledes. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 8. Haldus- ja ringkonnakohtu määrused tuleb kaebuse tagastamist puudutavas osas tühistada kohtumenetluse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks (
9. Riigikohtus on vaidlusteemaks üksnes see, kas halduskohus tagastas kaebuse õiguspäraselt. Riigi õigusabi küsimuses ei olnud ringkonnakohtu määrus edasikaevatav (
Praeguses menetlusstaadiumis ei ole asjakohased kaebaja poolt Riigikohtule esitatud uued väited vangla õigusrikkumiste kohta. Menetlusse võtmise otsustamise käigus tuleb halduskohtul selgitada välja, kas kaebaja soovib esitada Riigikohtule esitatud uutest väidetest tulenevaid täiendavaid nõudeid ja kas täidetud on nende menetlemise eeldused, sh läbitud kohtueelne menetlus. Samuti tuleb halduskohtul otsustada kaebaja esitatud uute tõendite asja juurde võtmise ja tõendite kogumise taotluse üle. 10.
lg 1 järgi võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Riigivastutuse seaduse § 5 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmata jätmist või halduse toimingu sooritamata jätmist, kui haldusakt või toiming rikuks tema õigusi ja tooks tõenäoliselt endaga kaasa tagajärje, mida ei saaks kõrvaldada haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel.
Isiku üksikvangistusse paigutamine ja seal hoidmine on aga olemuselt isiku õiguste intensiivne riive (vt ka kolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-93-09, p 12), mistõttu tuleb kaebuse rahuldamise võimalust hinnata asja sisulisel lahendamisel.
lg 2 p 1 alusel võib keelamiskaebuse kaebaja õiguste rikkumise ohu puudumise tõttu tagastada juhul, kui on ilmselge, et haldusakt või toiming, mida kaebaja soovib keelata, ei saa rikkuda tema õigusi, või kui pole põhjust arvata, et vastustaja vaidlusaluse haldusakti annab või toimingu teeb. Keelamiskaebust ei või esitada pelgalt hüpoteetilise ohu ennetamiseks. Praegusel juhul sellise olukorraga tegemist ei ole – kaebajat on viimastel aastatel hoitud pikaajaliselt, sh pikkade ajavahemike vältel katkestusteta üksikvangistuses ning kaebuse esitamise ajal eksisteeris oht, et ta paigutatakse taas üksikvangistusse, kuna pooleli oli distsiplinaarmenetlus. Ka kohtumenetluse ajal on kaebajat hoitud üksikvangistuses ning kaebaja väitel on tal praegugi täitmisele pööramata kartserikaristusi. Juhul kui asja sisulisel lahendamisel osutub kaebaja üksikvangistuses hoidmine õigusvastaseks, ei saa neil asjaoludel kahelda kaebaja õiguste rikkumise ohus. Kolleegium märgib ka, et kaebuse lahendamisel ei ole ühelgi tõendil, sh vangla psühhiaatri hinnangul isiku kartserisse paigutamise lubatavuse kohta, ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendeid tuleb hinnata kogumis (
Muu hulgas võib tähendust omada kaebaja väide, et tal on diagnoositud psüühikahäireid. Kolleegium on aga selgitanud, et pikaajaline üksikvangistus võib kahjustada isegi vaimselt ja füüsiliselt terve isiku tervislikku ja sotsiaalset olukorda (vt ka kolleegiumi otsus nr 3-15-2943/85, p 19). 13. Samuti võib olla täidetud teine
lg-s 1 sätestatud keelamiskaebuse lubatavuse eeldus, et õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Kuigi kaebajal on võimalik esitada kaebusi talle distsiplinaarkaristuse määramist või täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist puudutavate haldusaktide tühistamiseks, ei pruugi tegemist olla tõhusa õiguskaitsevahendiga. Isegi kui distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane, võib selle täideviimine olla kaebaja vaimse tervise seisundi tõttu õigusvastane. Tühistamiskaebuse rahuldamiseks sel juhul aga alus puuduks, samuti ei pruugi neil asjaoludel olla võimalik kohaldada esialgset õiguskaitset (
lg 3 järgi tuleb esialgse õiguskaitse määramisel arvestada mh kaebuse perspektiive). Keelamiskaebuse koos esialgse õiguskaitse taotlusega võib esitada konkreetse kartserikaristuse määramise käskkirja täitmise keelamiseks, kuid see ei välista keelamisnõude esitamise õigust juba enne käskkirja andmist, nagu praegusel juhul, kus distsiplinaarmenetlus oli pooleli. Võimalik on ka olukord, kus julgeolekuabinõuna eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine on esialgu õiguspärane, kuid muutub õigusvastaseks selle liialt pika kestuse tõttu. Samal põhjusel võib õigusvastaseks osutuda mitme korraga või väikese ajalise vahega määratud kartserikaristuse järjestikune täitmisele pööramine. Sellistel asjaoludel ei ole kinnipeetaval võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta muul viisil kui keelamiskaebusega. 14. Kaebuse lubatavust ega rahuldamist ei välista kohtute iseenesest õige märkus, et kaebaja saab üksikvangistust vältida vanglas korrarikkumisest hoidudes. Nagu eespool märgitud, võib ka 4
Selle sätte kohaldamise eelduseks on, et isegi kui kohus kaebuse rahuldaks, ei aitaks see kaasa kaebuse eesmärgi saavutamisele. Praegusel juhul on kaebaja taotlenud, et keelataks tema suhtes üksikvangistuse kohaldamine. Tegemist on nõudega keelata toimingu sooritamine.
ei välista kaebuse esitamist kehtiva haldusakti täitmise keelamiseks (vt ka kolleegiumi otsus nr 3-15-2943/85, p 14 ning otsused asjades nr 3-3-1-84-11, p 28 ja nr 3-3-1-3-04, p 12). Juhul kui jõustunud kohtulahendiga oleks kaebaja üksikvangistusse paigutamine keelatud, kehtiks paigutamist ettenägev haldusakt edasi, kuid seda ei tohiks täita. (allkirjastatud digitaalselt) 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.