Obsah (4)

§ 175§ 173§ 176§ 172

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Määruse tegemise aeg ja koht 21. jaanuar 2021. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasi V. B. (pankrotis) ko

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Täiendavalt lisab maksuhaldur juurde, et V. B. nõuete sundtäitmise aegumistähtaeg saabus 01.01.2021, mistõttu ei ole maksuhalduril võimalik isiku nõudeid enam sundtäita. Eeltoodust tulenevalt puuduvad Maksu- ja Tolliametil vastuväited V. B. kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas. KOHTU SEISUKOHT Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine 2/4 6.

§ 175

lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

1. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest (18.11.2015) on möödunud natuke üle viie aasta. Võlgnik esitas kohtule taotluse kohustustest vabastamise otsustamiseks 09.12.
2. a. Seega saab kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise.
3. Vastavalt

§ 175

lg 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos, või 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 9.

§ 173

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik on olnud menetluse jooksul hõivatud tööga. Võlgnik on teinud tööd vastavalt oma võimalustele (oskused, elukoht jne). Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud töötamise või töö otsimise kohustust. 10.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohtu hinnangul on võlgnik teavitanud oma tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et ta varjanuks oma vara. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ta ei ole kohut teavitanud. 11.

§ 173lg 3 sätestab võlgniku loovutuskohustuse.

Võlgniku sissetulek on menetluse jooksul jäänud umbes XXX XXX ringi (umbes XXXX eurot). Riigikohus on

1. oktoobri
2. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-9-16, punktis 12 leidnud, et võlgniku sissetuleku määramisel tuleb lähtuda Eesti Vabariigis kehtivast töötasu alammäärast. Töötasu alammäärad on olnud järgnevad:
3. a 470 eurot,
4. a 500 eurot,
5. a 540 eurot ning
6. a 500 eurot. Võlgnik on rahuldanud võlausaldaja nõuet summas 6260 eurot. Arvestades aga Eesti Vabariigis kehtivat töötasu määra ning Riigikohtu seisukohta oleks pidanud võlgnik eraldama ning välja maksma võlausaldaja nõude katteks rohkem kui võlgnik on käesoleva ajani kogunud ning välja maksnud. Samas aga ei pea kohus õigeks arvestada käesolevas asjas Eesti Vabariigis kehtivat töötasumäära. Võlgniku palk läheb suuremas osas püsikulude kandmiseks, mis nähtub ka kohtule esitatud aruannetest. Kohus leiab, et võlgnikule peab jääma võimalus rahuldada oma esmased vajadused (eluruumiga seotud kulud, toit jne) ning võlgnikule ainult Eesti Vabariigi töötasu alammäära suuruses summas vahendite võimaldamine ei ole põhjendatud. Võlgnik on eraldanud võlausaldajatele raha vastavalt oma võimalustele. Kohus peab igakuuliselt 100 euro eraldamist võlausaldaja nõude rahuldamiseks piisavaks. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud loovutamiskohustust.
7. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel.

näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale

§-st 173 tulenevaid kohustusi. 3/4 13.

§ 175

lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on oma kohustusi viie aasta jooksul täitnud. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et V. B. tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. 14.

§ 176

sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 15.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud V. B. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka V. B. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 16.

§ 172

lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. V. B. saab usaldusisiku kohustustest vabastada. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4/4