Tsiviilasi nr 2-15-15392 KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht 27. november 2015.a kell 15.00 Tartus Tsiviilasi A. J. avaldus pank

§ 31lg 7).

1. Nimetada pankrotihalduriks Indrek Lepsoo (postiaadress Roseni 7, 10111 Tallinn, e-post Indrek@pankrotihaldur.ee, telefon 50 97 167, 6 645 135).
2. Võlausaldajate esimene üldkoosolek pidada 16.12.2015 kell 11.00 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas (asukoht Posti 22, Viljandi, 71020, saal 3) (

§ 31lg 6).

4. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude tähtajast (

§ 93lg 1).

5. Enne pankroti väljakuulutamist kohaldatud hagi tagamise abinõud jäävad kehtima (

§ 31lg 6).

6. Avaldada pankrotimääruse kohta viivitamata teade väljaandes Ametlikud Teadaanded (

33 lg 1).

1. Määrata ajutise pankrotihalduri Indrek Lepsoo bruto töötasuks 640,00 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 128,00 eurot, kokku 768,00 eurot (seitsesada kuuskümmend kaheksa eurot ja 0 senti) ja menetluse läbiviimiseks vajalike kulutuste suuruseks 72 eurot (seitsekümmend kaks eurot ja 0 senti, summa sisaldab käibemaksu).
2. Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta riigi vahenditest välja ajutise pankrotihalduri Indrek Lepsoo töötasu ja kulude katteks 397 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,40 eurot, 1 Tsiviilasi nr 2-15-15392 kokku 476,40 eurot (nelisada seitsekümmend kuus eurot ja 40 senti) OÜ INC Partner arveldusarvele nr XXX.
3. Ülejäänud osas jäävad pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda.
4. Käesoleva määruse p-s 8 märkimata menetluskulud jäävad A. J. kanda.
5. Edastada kohtumääruse ärakiri Tartu Maakohtu registriosakonnale (kinnistusosakonnale

§ 40

lg 2 ja äriregistrile), toimetada määrus kätte menetlusosalistele ning punkti 8 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate Ametlikes Teadaannetes avaldamisest. MENETLUSE KÄIK 15.10.2015.a esitas A. J. kohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. 3.11.2015 määrusega nimetas kohus A. J. ajutiseks halduriks Indrek Lepsoo. 19.11.2015.a esitas ajutine haldur kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. 20.11.2015 toimus kohtuistung, kus avaldaja jäi avalduse juurde ja selgitas täiendavalt maksejõuetuse kujunemise asjaolusid. Ajutisel pankrotihalduril täiendavalt, lisaks esitatud aruandele, lisada ei olnud. Võlgnik ja ajutine haldur arutasid kohustustest vabastamise menetluse võimalusi ja perspektiivikust. AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE Ajutine haldur tuvastas, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu ja vara menetluskulude kandmiseks võlgnikul ei jätku, kuid tulenevalt

§ 171lg 11, kuulutab kohus välja pankroti.

I Võlgniku üldinfo Võlgnik on sündinud XX.XX.XXXX.a. Võlgnik on XXX, tal on XXX, kellest üks on XXX. Ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikuga seoses pooleliolevaid kohtuvaidlusi käesoleval hetkel ei ole II Andmed võlgniku vara kohta: 2.

1. Võlgnikul on alljärgmised arvelduskontod järgmistes krediidiasutustes: • AS SEB Pank XXX, saldo 0,00 EUR • Swedbank AS XXX, saldo 0,00 EUR • Swedbank AS XXX, saldo 4,80 EUR • Nordea Bank AB Eesti filiaal XXX, saldo 0,00 EUR • Nordea Bank AB Eesti filiaal XXX, saldo 0,00 EUR Kõik kontod on arestitud. 2.
2. Võlgniku poolt algatatud ning hetkel menetluses olevaid täitemenetlusi ei ole. 2.
3. Võlgnik käesoleval hetkel XXX. Võlgnik on tunnistatud XXX, XXX määraks on XXX. Võlgnikule oma maksu- ja Tolliameti andmetel tehtud järgnevaid väljamakseid: Aasta Maksja ja makse liik 2010 Sotsiaalkindlustusamet

§ 1lg 2 mõttes.

Võlgnik ei ole suuteline tasuma sissenõutavaks muutunud kohustusi ning võlgnikul puudub vara, mis kataks tema kohustused ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku kohustused tulevad peamiselt O. J. (pankrotis) eest antud käendustest, mida võlgnik ei ole suutnud täita seoses ebaõnnestumistega ettevõtluses ning terviseprobleemidega. Kuna O. J. (pankrotis) ei ole suutnud oma kohustusi võlausaldajate ees ise tasuda on asutud vastavaid kohustusi välja nõudma käendajalt. Ajutise pankrotihalduri kogutud andmete põhjal kujunes võlgniku maksejõuetus välja juba hiljemalt 2009.a. lõpuks, kui O. J. (pankrotis) oli sattunud makseraskustesse. 2009.a. lõpuks puudus võlgnikul ka juba igasugune turuväärtust omav vara, mille arvelt oleks olnud võimalik kohustused täita. Samas on ajutisel halduril alust arvata, et võlgnik on hoidunud oma kohustuste täitmisest kõrvale ning on asunud makseraskuste ja probleemide tekkimisel kohustuste täitmisel oma vara võõrandama, mistõttu esinevad maksejõuetuse tekkimise põhjustena ka juhtimisvea tunnused. Võlgnik on olukorras, kus tal olid tekkinud probleemid oma kohustuste täitmisel, kinkinud talle kuulunud kinnisvara (O. J. pankrot kuulutati välja 23.09.2009.a., kinnisvara on võõrandatud 2009.a. alguses). Ei ole välistatud, et nimetatud tehingutega võis võlgnik kahjustada võlausaldajate huve. Samas on kõik tehingud tehtud käesolevaks ajaks enam kui 5 aastat enne ajutise halduri nimetamist, mistõttu on välistatud nimetatud tehingute tagasivõitmised peale pankroti väljakuulutamist. KOHTU SEISUKOHT

§ 29

lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

§ 171

lg 11 kohaselt kui esineb

§ 29

lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid.

§ 31

lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 1

lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 3 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, kuulutab kohus pankroti välja ka juhul, kui maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline.

§ 31

lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et võlgniku pankrotiavaldus ja ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad kinnitavad, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja samuti ei kata tema vara kõiki tema kohustusi ning selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik on esitanud kohtule koos pankrotiavaldusega avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks koos kinnitusega, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada. Võlgnik on kinnitanud, et kohustub täitma

§ 173nimetatud kohustusi.

Vara pankrotimenetluse läbiviimiseks võlgnikul ei jätku, kuid

§ 171lg 11 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja.

Arvestades eeltoodut, on kohus seisukohal, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Kohus leiab, et Indrek Lepsoo vastab

§ 56nõuetele ja ta tuleb nimetada A.

J. pankrotihalduriks (

§ 31lg 5).

4 Tsiviilasi nr 2-15-15392 MENETLUSKULUD Pankrotiseaduse § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord on kehtestatud pankrotiseadusega.

§ 23

lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.

§ 23

lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

§ 23

lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Indrek Lepsoo on esitanud tasu ja kulutuste hüvitamise taotluse, mille kohaselt on ajutine pankrotihaldur teinud pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks võlgniku pankrotimenetluses tööd 8 tundi, tasumääraga 80 eurot/tund. Ajutise halduri tasu kokku 640,00 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 128,00 eurot, kokku 768 eurot. Ajutise halduri vajalikud kulud kokku 72,00 eurot (sisaldab käibemaksu). Ajutine haldur palus välja mõista riigi vahenditest ajutise pankrotihalduri tasust 397 eurot ja ülejäänud kanda pankrotivarast. Võlgnik ajutise halduri taotlusele vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb riigi vahenditest välja maksta Indrek Lepsoo töötasu summas 397 eurot. Ülejäänud osas jäävad pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. Tasu ja kulud palus haldur kanda osaühingu INC Partner (registrikood 11008111) arveldusarvele nr XXX.

§ 23lg 6 alusel kuulub taotlus rahuldamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Eveli Vavrenjuk Kohtunik 5