Obsah (6)

§ 1§ 8§ 76§ 82§ 101§ 113

Tsiviilasi nr 2-20-7639 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 15. detsember 2020. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number

) § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja on tarbija

§ 1

lg 5 tähenduses ning poolte vaheline võlasuhe on tarbijakrediidilepingul põhinev võlasuhe. 9. TF Bank AB (publ) Eesti filiaali ja U.N. vahel XX.XX.XXXX sõlmitud väikelaenu laenulepingust (tlk 9-10) nähtuvalt sai kostja laenu juurde 1500 eurot ning laenujäägiks koos lepingutasuga moodustus 8917,44 eurot, mis tuli tagastada 72 kuu jooksul igakuiste osamaksetena. 10.

§ 8

lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lg 1 näeb ette, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

1. Kostja nõudele vastuväiteid ei esitanud. Kuna kostja on jätnud graafikujärgsed osamaksed tasumata, oli hagejal laenulepingu üldtingimuste p 5.5.2 järgi õigus öelda leping üles. Hageja on öelnud lepingu üles 23.02.
2. a (tlk 6). Tõendeid selle kohta, et kostja oleks põhivõlgnevuse katteks makseid teinud, kohtule esitatud ei ole. Seega võlgneb kostja hagejale laenusumma 8917,44 eurot. 12.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

1. Lepingu järgi on viivise määraks 0,053% päevas. Hageja on arvestanud lepingujärgset viivist põhivõlalt (8917,44 eurot) perioodi 24.02.
2. a kuni 27.05.
3. a eest summas 439,54 eurot. 14.

§ 113

lg 6 kohaselt ei ole viivist lubatud nõuda intressi, sealhulgas viivise, ega muu raha kasutamise tasu maksmisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Nimetatud piirangu võimalikku rikkumist peab kohus kontrollima omal algatusel ning võlausaldaja (hageja) kohustus on tõendada, et rikkumine puudub. 15. Riigikohus on märkinud, et

§ 113

lg 6 on kategoorilise sisuga imperatiivne norm, mille rikkumise vältimatuks tagajärjeks on seda keeldu rikkuva kokkuleppe tühisus (Riigikohtu 03.06.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-175-14) ning on asunud seisukohale, et tulenevalt 2 intressilt (sh viiviselt) viivise arvestamise keelust on refinantseerimislepingus, mille järgi laenuandja ja laenusaaja lepivad kokku maksetähtaja pikendamises, lubatud arvestada intressi ja viivist üksnes esialgse laenulepingu järgselt põhivõlalt (Riigikohtu 19.02.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13).

1. Kuivõrd hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, millest koosnes esialgse laenulepingu järgne võlgnevus, mida XX.XX.XXXX väikelaenu laenulepinguga nn refinantseeriti, võis esialgse laenulepingu järgne põhivõlgnevus sisaldada ka intressi ja viivist, millelt käesoleva laenulepingu järgi tuli maksta intressi ning mille tasumisega viivitamise eest on hageja arvestanud viivist.
2. Laenulepingust nähtuvalt sai kostja laenu juurde 1500 eurot ning laenujäägiks koos laenuraha juurde saamise ja lepingutasuga (s.o 75 eurot) moodustus 8917,44 eurot. Kuna hageja ei ole tõendanud esialgse laenulepingu järgse võlgnevuse koosseisu, ei ole hageja tulenevalt

§ 113

lõikes 6 sätestatud piirangust õigustatud nõudma viivist summalt, mis ületab 1575 eurot (s.o summa, mis koosneb juurde saadud laenust 1500 eurot ja lepingu tasust 75 eurot).

1. Seega oleks lepingujärgne viivis põhivõlalt s.o 1575 eurolt perioodi 24.02.
2. a kuni 27.05.
3. a eest 78,47 eurot, mis on põhjendatud.
4. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 8995,91 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest summas 8917,44 eurot ja viivisest summas 78,47 eurot. MENETLUSKULUD
5. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
6. Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 96% ulatuses kostja kanda ja 4% ulatuses hageja kanda.
7. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
8. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 550 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista.
9. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 9356,98 eurot tasuda riigilõivu 550 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 550 eurot. Seega kuulub hageja tasutud riigilõiv kostja poolt hüvitamisele.
10. Arvestades menetluskulude proportsiooni kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud kokku summas 528 eurot (550 eurost 96%).
11. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lõikes 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 3