Tsiviilasi nr 2-15-15392 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Eveli Vavrenjuk Määruse tegemise aeg ja koht 19. september 2016. a Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-15392 Tsivii

§ 175lg 1, lg 11).

1. Jätta A. J. (pankrotis) kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ja kohustada A. J., isikukood XXX, täitma usaldusisiku ülesandeid.
2. Usaldusisikul (A. J.) kanda võlgniku arveldusarvele üle 25 protsenti töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu ning ülejäänud 75 protsenti kanda teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
3. septembril).
4. A. J. esitada iga kuue

§ 173

): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (Täitemenetluse seadustik (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.

1. a 430,00 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 2
2. Määrus saata Tartu Maakohtu registriosakonnale, menetlusosalistele ja võlausaldajatele. Määrus saata pankrotihaldurile, võlgnikule ja võlausaldajatele ning p
3. osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
4. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
5. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171

lg-le 1 (

§ 164lg 1, 2, § 171 lg 4).

1. Kohtule on esitatud A. J. (pankrotis) nõusolek täitmaks võlgniku kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku kohustusi (tlk 191). Asjaolud
2. Tartu Maakohus kuulutas 27.11.
3. a määrusega välja A. J. pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Indrek Lepsoo (tlk 136-140).
4. 10.03.
5. a toimus nõuete kaitsmise koosolek. 13.04.
6. a esitas pankrotihaldur jaotusettepaneku kohtule kinnitamiseks. Vastuväiteid jaotusettepanekule ei esitatud.
7. 27.04.
8. a määrusega kinnitas kohus jaotusettepaneku (tlk 171-173).
9. 28.06.
10. a esitas pankrotihaldur Indrek Lepsoo kohtule taotluse: 1) kinnitada A. J. (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud lõpparuanne ja lõpetada A. J. (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu, pärast pankroti väljakuulutamist tulenevalt

§ 158; 2) vabastada pankrotihaldur Indrek Lepsoo A.

J. (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest; 3) määrata A. J. (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo´le tasu koos käibemaksuga summas 1 056,00 eurot. Halduri tasu määrata menetlusabi korras tulenevalt

§ 65lg 11 ja Ts

MS § 183 summas 397,00 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 79,40 eurot ning ülejäänud puuduvas osas mõista välja võlgnikult. Tasu maksta välja halduri büroole, mille kaudu haldur tegutseb - OÜ INC Partner (a/a nr. XXX, Swedbank AS); 4) otsustada füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine; 5) võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisel nimetada selleks vajalik usaldusisik.

1. Kohus avaldas 22.08.
2. a ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus A. J. pankrotimenetluse raugemise vältimiseks maksta hiljemalt 12.09.
3. a kohtu deposiiti 1 420,00 eurot. Kohtu deposiiti ei ole määratud summat tasutud. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (

§ 162lg 2 p 1) 6.

A. J. (pankrotis) pankroti väljakuulutamise seisuga võlgniku arvelduskontodel arestimisele kuulunud rahalised vahendid puudusid. Muu teadaolev realiseerimisele kuulunud vara samuti puudus.

1. Lõpparuande esitamise hetke seisuga on laekunud A. J. (pankrotis) pankrotivara hulka 180,96 eurot, so kohtutäituri poolt tagastatud täitemenetluses laekunud summad.
2. Võlgnik on käesoleval hetkel XXX, mistõttu on puudunud laekumised töötasu näol. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on XXX ja XXX, millele sissenõuet pöörata ei saa.
3. Pankrotimenetluse lõpparuande esitamise hetke seisuga puuduvad A. J. (pankrotis) pankrotimenetluses muud teadaolevad varad ja nõudeõigused. Haldur ei ole tuvastanud, et pankrotimenetluses oleks olnud võimalik esitada vara tagasivõitmise või tagasinõudmise nõudeid tulenevalt

§ 110-114.

3 Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta ja halduri tehtud vajalikud kulud (

§ 162lg 2 p 2, p 9) 10.

Vara välistamise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid tehtud ei ole. Samuti ei ole pankrotimenetluses tehtud tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid (

§ 146lg 1).

11. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatist makstud ei ole (

§ 146lg 1 p 2).

12.

§ 148

lg 1 kohaselt on massikohustusteks pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tehingutest ja muudest toimingutest tekkinud kohustused.

§ 150

lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks menetluskulud, ajutise halduri tasu, halduri tasu, pankrotitoimkonna liikmete tasu, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks ning

§ 11või § 30 alusel deposiidina tasutud summa.

1. Kulud ja väljamaksed A. J. (pankrotis) pankrotimenetluses: 13.
2. Ajutise pankrotimenetluse kulud koos tasumisele kuulunud riigimaksudega moodustasid kokku 840,00 eurot, mis on kinnitatud vastavalt Tartu Maakohtu 27.11.2015.a. kohtumäärusele. Ajutise pankrotimenetluse kuludest on hüvitatud 397,00 eurot, millele lisandus käibemaks 20% 79,40 eurot pankrotihaldurile riigivahenditest ning 180,80 eurot A. J. (pankrotis) pankrotivara arvelt. Ülejäänud osas on ajutise pankrotimenetluse kulud tasumata. 13.
3. Muud jooksvad pankrotimenetluse kulud puuduvad. Massikohustused, so Swedbank AS teenustasud moodustavad kokku 0,16 eurot.
4. Pankrotivarast tasumata kulud: 14.1.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. 14.2.

§ 65

lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lg 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lg-te 1-3 alusel.

Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. 14.3. Nr. 1 2 3 4 5 6 7 Haldur on menetluse käigus viinud läbi järgmised suuremad toimingud: Tegevus Võlausaldajate teavitamine pankroti väljakuulutamisest Nõuete koondamine ja kontrollimine Võlausaldajate üldkoosolekute läbiviimine ja protokollimine Suhtlemine võlgniku ja võlausaldajatega

§ 132

ettekande koostamine Jaotusettepaneku koostamine Lõpparuande koostamine Kokku Aeg 0,5h 1,5h 2,0h 1,0h 1,0h 2,0h 3,0h 11,0h 14.

1. Tunnitasu arvestuses moodustab halduri tasu kokku 880,00 eurot (11,0 tundi tunnitasuga 80,00 eurot), millele lisandub käibemaks 20% summas 176,00 eurot. 14.
2. Antud menetluses puuduvad rahalised vahendid halduri tasu katteks. Haldur taotleb TsMS §-st 183 ja

§ 65lg-st 11 tulenevalt kohtult tasu menetlusabi korras.

Võlausaldajate 27.06.2016.a. üldkoosolek on halduri tasu arvestuse ja suuruse heaks kiitnud. Andmed jaotiste alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (

§ 162lg 2 p 3) 4 15.

A. J. (pankrotis) pankrotimenetluses on puudunud võimalused jaotiste alusel võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Andmed pandieseme müügist saadu kohta ja andmed müümata pankrotivara kohta (

§162lg 2 p 4, 5) 16.

A. J. (pankrotis) pankrotimenetluses ei tunnustatud pandiõigusi, mistõttu ei ole olnud laekumisi pandieseme(te) müügist.

1. Võlgnikule kuuluv 100% suurune osalus O. J. (pankrotis) (registrikood XXX, osakapital 40 000,00 krooni) halduri hinnangul arvestatavat turuväärtust ei oma. O. J. pankrot on välja kuulutatud Tartu Maakohtu 23.09.2009.a. määrusega.
2. 27.06.2016.a. võlausaldajate üldkoosoleku otsusega on nimetatud vara jäetud müümata ning antud haldurile nõusolek lõpparuande esitamiseks. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (

§ 162lg 2 p 6) 19.

Pankrotihaldur on pankrotimenetluse läbiviimisel lähtunud pankrotiseadusest ja A. J. (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolekute otsustest. Vastavalt

§ 124

lg 2 seisneb pankrotivara valitsemine pankrotivara säilitamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga. Kuna A. J. (pankrotis) menetluses pankrotitoimkonda moodustatud ei ole, on kõik olulisemad tehingud ja õigustoimingud kooskõlastatud vajadusel võlausaldajate üldkoosolekuga. 20. Suuremate pankrotimenetluses tehtud toimingutena võib välja tuua halduri tegevuse seoses võlgniku varade, õiguste ja kohustuste väljaselgitamisega. Haldur on teavitanud teadaolevaid võlausaldajaid võlgniku pankroti väljakuulutamisest, koostanud pankrotivara nimekirja, korraldanud võlausaldajate esimese üldkoosoleku läbiviimise ja protokollimise, nõuete kaitsmise koosoleku läbiviimise ja protokollimise, suhelnud võlgniku ja võlausaldajatega, koostanud

§ 132kohase ettekande, jaotusettepaneku ning käesoleva lõpparuande.

Haldur on menetluses kogunud kokku võlgniku nõuded, need läbi töötanud ning küsinud vajadusel juurde täiendavat informatsiooni. 21. Haldur on viinud läbi kõik muud vajalikud pankrotimenetluse toimingud ning esitab käesolevaga kohtule lõpparuande A. J. (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamiseks. Haldur ei näe käesoleval hetkel rohkem võimalusi pankrotivara suurendada ning võlausaldajate üldkoosolek on andnud nõusoleku pankrotimenetluse lõpetamiseks. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada (

§ 162lg 2 p 8) 22.

A. J. (pankrotis) pankrotimenetluses ei ole haldur esitanud ühtegi hagi ega osalenud nõude tunnustamisega seotud kohtuvaidlustes. Maksejõuetuse tekkimise põhjused (

§ 163lg 5) 23.

Olemasolevate andmete põhjal loeb pankrotihaldur võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks äriühingu kohustuste tagamiseks antud isiklikud käendused, mida võlgnik ei ole olnud suuteline seoses ebaõnnestumisega ettevõtluses ning terviseprobleemidega suuteline täitma. Samas on pankrotihalduril alust arvata, et võlgnik on hoidnud oma kohustuste täitmisest kõrvale ning on asunud makseraskuste ja probleemide tekkimisel kohustuste täitmisel oma vara võõrandama, mistõttu esinevad maksejõuetuse tekkimise põhjustena ka juhtimisvea tunnused. Halduri hinnangul kujunes võlgniku maksejõuetus välja juba hiljemalt 2009.a. lõpuks, kui O. J. (pankrotis) oli sattunud makseraskustesse. 2009.a. lõpuks puudus võlgnikul ka juba igasugune turuväärtust omav vara, mille arvelt oleks olnud võimalik kohustused täita. Pankrotihalduri hinnang A. J. võimaluse andmise kohta võlgadest vabastamise menetluseks 5 24. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks avalduse.

§ 169

sätestab, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Vastavalt

§ 171

võib kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustada

§ 158lg 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

25. Pankrotihalduril ei ole pankrotimenetluse jooksul olnud probleeme võlgniku kättesaamisega, võlgnik on andnud vajadusel vajalikku informatsiooni ja täitnud pankrotimenetluse jooksul teabe andmise kohustust. Võlgnik on käesoleval hetkel XXX. Võlgnik on tunnistatud XXX, XXX määraks on XXX, mistõttu on olnud töökoha leidmine võlgniku sõnul raskendatud. Halduri hinnangul on siiski tööle asumine või mõistliku tulutoova tegevuse aktiivne otsimine võlgniku kohustustest vabastamise menetluse edukaks läbimiseks möödapääsmatu. Kohtu põhjendused ja järeldused Pankrotimenetluse lõpetamine 26.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus nõustub pankrotihaldur Indrek Lepsooga, et varast ei piisa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning A. J. (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu.

1. Kohus avaldas 22.08.
2. a ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus A. J. pankrotimenetluse raugemise vältimiseks maksta hiljemalt 12.09.
3. a kohtu deposiiti 1 420,00 eurot. Kohtu deposiiti ei ole määratud summat tasutud. Seega leiab kohus, et A. J. (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. 28.

§ 162

lg 3 kohaselt peab haldur lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. 29. Kohus nõustub pankrotihalduriga, et A. J. maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu. 30. Vastavalt

§ 165lg-le 3 tuleb Indrek Lepsoo vabastada A.

J. (pankrotis) pankrotimenetluse lõppedes pankrotihalduri kohustustest. 31.

§ 65

lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel.

§ 23

lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

1. Pankrotihalduri taotluse kohaselt on ta teinud pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks tööd kokku 11 tundi arvestusega 80 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Pankrotimenetluses puudub pankrotivara, mille arvel katta kõiki massikohustusi ja pankrotimenetluse kulusid. Pankrotihaldur taotleb määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 880,00 eurot, millele lisandub käibemaks 176,00 eurot, ning mõista tasu välja büroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb – OÜ INC Partner.
2. Kohus leiab, et arvestades pankrotihalduri töö mahtu, halduri kutseoskust ja pankrotimenetluses tehtud toiminguid, on põhjendatud määrata pankrotihalduri tasu suuruseks A. J. (pankrotis) pankrotimenetluses 880,00 eurot, millele lisandub käibemaks 176,00 eurot. Pankrotihalduri tasu tuleb pankrotihalduri taotlusel välja mõista OÜ-le INC Partner, mille kaudu haldur tegutseb.
3. Pankrotihaldur taotleb pankrotivõlgnikule menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu kandmiseks riigi vahenditest. Pankrotihalduri menetlusabi taotlus tuleb rahuldada ja riigi vahenditest välja 6 maksta OÜ-le INC Partner pankrotihaldur Indrek Lepsoo pankrotihalduri tasu hüvitamiseks 397,00 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,40 eurot.
4. Pankrotimenetluse kulusid tasutakse menetlusabi korras summas 397,00 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot. Ülejäänud summas – 483,00 eurot, millele lisandub käibemaks summas 96,60 eurot - tuleb pankrotimenetluse kulud jätta võlgniku kanda.
5. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine 37.

§ 169

näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh lõpparuande kinnitamisel.

1. 15.10.
2. a esitas võlgnik A. J. kohtule pankrotiavalduses avalduse võlgniku kohustustest vabastamiseks, kuid avalduses ei ole märgitud, et temale ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada ja ta kohustub täitma

§ 173nimetatud kohustusi.

Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 16.12.2015. a. 39.

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. 40. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse

§ 170

lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides, kuid avalduses ei sisaldu

§ 170

lg-s 2 nõutud kinnitusi.

§ 171

lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Võlausaldajad ei ole A. J. kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada A. J. kohustustest vabastamise menetluse. 41.

§ 172

lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173

lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

§ 172

lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. 42. Võlausaldajad ei ole esitanud vastuväiteid sellele, et võlgnik ise täitab kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ülesandeid. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mille alusel saaks väita, et võlgnik ei ole suuteline ise täitma usaldusisiku kohustusi ja kohtule ei ole esitatud ettepanekuid usaldusisiku isiku osas, seetõttu tuleb A. J. ennast kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohus kohustab A. J. esitama iga kuue

§-s 173 sätestatud kohustusi, sh tegeleda mõistlikult ulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida. Mõistlikult tulutoova tegevuse või selle otsimise kohta tuleb kohtule aruandes esitada andmed ja tõendid. 43.

§ 173

lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt A. J. tööandjale, Pensioniametile) teatama.

§ 173lg 4 järgi, käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust (A.

J. töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole 7 põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja

§ 173lg-s 3 nimetatud tulust peab A.

J. jätma endale igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti ning ülejäänud 75 protsenti kanda teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta 20. septembril). 44.

§ 175

lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 45.

§ 175

lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. 46.

§ 176

lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. 47.

§ 175

lg 1 sätestab, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. 48.

§ 175

lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 49.

§ 177

lg 1 sätestab, et kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 8