1-19-7889 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. september 2020, Pärnu (Kuninga tn) kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-7889 (17267000991) Kohtukoosseis

§ 203

lg 1 ja § 201 lg 1 järgi üldmenetluse korras Prokurör ringkonnaprokurör Aarne Pruus Süüdistatav Rein Tarand Isikukood või sünniaeg: 36512234925 Elu- või asukoht ja aadress: X Kodakondsus: X Haridus: X Emakeel: X Töökoht või õppeasutus: X Karistatus: kehtivaid kriminaalkaristusi üks, s.o Pärnu Maakohtu 14.07.2014 süüdimõistev otsus

§ 121

järgi, millega karistati tingimisi vangistusega 5 kuud, katseajaga 3 aastat (kriminaalhoolduseta). Tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja RÕA korras vandeadvokaat Margus Viira Kannatanu Kannatanu esindaja X jurist Ants Kuningas RESOLUTSIOON 1 / 21 1-19-7889 Juhindudes KrMS § 309, § 310 lg 1, § 311 – 314, § 315 lg 4, § 180182, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Rein Tarand esitatud süüdistuses

§ 203

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 170 (ükssada seitsekümmend) miinimumpäevamäära, s.o 1700 eurot. Rahaline karistus tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is; EE502200221014193355 Swedbank AS-is; või EE401700017002872300 Luminor Bankis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber

1. Selgituseks märkida: rahaline karistus, isiku nimi, kriminaalasja number. Väljamõistetud rahalise karistuse summa tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras
2. Õigeks mõista Rein Tarand esitatud süüdistuses

§ 201lg 1 järgi.

1. Tsiviilhagi 3.
2. Rahuldada kannatanu X tsiviilhagi 9577,81 euro ulatuses ja välja mõista see süüdimõistetult Rein Tarandilt kannatanu kasuks. Kannatanul on õigus otsuse jõustumisel koheselt esitada täitemenetlusse tasumata summa sissenõudmiseks. 3.
3. Jätta kannatanu tsiviilhagi osaliselt läbi vaatamata, s.o: 1) summas 1650 eurot, kuivõrd kohus mõistis Rein Tarandi omastamise süüdistuses

§ 201

lg 1 järgi õigeks; 2) summas 216 eurot seoses selles osas hagist loobumisega (WC-poti lõhkumine); 3) summa 5617,39 euro ulatuses, kuna selles osas on juba jõustunud kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-18-13060 (sundtäitmise lubamatuks tunnistamise haginõue). 4. Menetluskulud 4.1. Menetluskulud seoses süüdistustega

§ 203

lg 1 järgi Välja mõista Rein Tarandilt menetluskuludena riigituludesse: sundraha 876 eurot seoses II astme kuriteo toimepanemisega KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel; riigi õigusabi korras kaitsja kuludest 60%, s.o 830,74 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas või EE522200221013264447 Swedbankis, viitenumber 99920700038450. Selgituseks märkida „süüdimõistetu nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. 4.2. Seoses osaliselt Rein Tarandi õigeksmõistmisega (episoodis

§ 201lg 1 järgi) 2 / 21 1-19-7889 4.2.1. Jätta Kr

MS § 181 lg 1 alusel riigi kanda Rein Tarandi riigi õigusabi korras kaitsja kuludest 20%, s.o 276,91 eurot. 4.2.

1. KrMS § 182 lg 5 esimese lause järgi riigil hüvitada kannatanu X tema esindaja kuludest, s.h seoses omastamise episoodis esitatud tsiviilhagiga, 244,20 eurot. 4.
2. Muud menetluskulud seoses tsiviilhagiga (episoodis

§ 203lg 1 järgi) 4.3.1.

Seoses hagi osalise läbi vaatamata jätmisega jätta kannatanu enda kanda tema õigusabikuludest 40%, s.o 564,24 eurot. 4.3.

1. Seoses tsiviilhagi osalise läbi vaatamata jätmisega kannatanul hüvitada riigituludesse süüdistatavale riigi õigusabi korras määratud kaitsjakuludest 20%, s.o 276,91 eurot. See summa aga tasaarveldada p 4.2.
2. nõudega (276,91-244,20=32,71) ning seeläbi jääb kannatanul kohustus tasuda riigile riigituludesse 32,71 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas või EE522200221013264447 Swedbankis, viitenumber
3. Selgituseks märkida „nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. 4.
4. Kannatanu õigusabikulud seoses rahuldatud tsiviilhagi ulatusega 4.4.
5. Välja mõista Rein Tarandilt kannatanu X kasuks viimase menetluskulude katteks 846,36 eurot. 4.4.
6. Välja mõista Rein Tarandilt kannatanu X menetluskulude nõudelt summas 846,36 eurot seadusest tulenev viivis, kohustades Rein Tarandit maksma kannatanu kasuks välja mõistetud menetlusludelt viivist VÕS § 113 sätestatud määras alates kohtulaehndi jõustumisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Rein Tarandilt kannatanu kasuks välja mõistetud menetluskulud ja viivis kanda kannatanu X arveldusarvele Swedbankis nr X. Kannatanu võib kohtuotsuse jõustumisel esitada tasumata nõuded kohtuotsuse järgi koheselt täitmenetlusse.
7. Tõkendit ei ole kohaldatud.
8. Asitõendid ja kosfiskeerimisele kuuluv vara puudub.
9. Kohtuotsus edastada kohtumenetluse pooltele ning Rahandusministeeriumile riigiga seotud ja riigi kanda jäänud menetluskulude tasumise korraldamiseks. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse resolutiivosa teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled loobusid KrMS § 315 lg 6 kohaselt apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist. 3 / 21 1-19-7889 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
10. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Samuti menetluskulude vaidlustamise soovi korral tuleb otsuse kuulutamisest esitada 7 päeva jooksul apellatsiooniteade. Seejärel koostab kohus motiveeritud otsuse vaid menetluskulude osas või koostab eraldi määruse, milles esitab põhjendused menetluskulude osas, misjärel on võimalik esitada määruskaebus 15 päeva jooksul (RKL 3-1-1-44-15). Kannatanu kaebeõigus. Kannatanul on kassatsiooniõigus ning see ulatub lisaks tsiviilhagile ka süüküsimuse ja karistuse vaidlustamiseni (Riigikohtu 27.12.2019 otsus asjas nr 1-18-3901). Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamine: 17.09.2020 kell 11:
11. Tähtaegselt apellatsioonteate esitamise korral on motiveeritud otsus kättesaadav alates 01.10.2020.a Pärnu Maakohtu Kuninga tänava kohtumaja kantselei kaudu. ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK Rein Tarand on antud kohtu alla alljärgnevates süüdistustes: 1) Rein Tarandit süüdistatakse selles, et vallates teadlikult ilma õigusliku aluseta alates 01.09.2015 X kinnistut, lõhkus kohtueelse uurimisega täpselt tuvastamata ajal, ajavahemikul
12. aasta algusest kuni 13.11.2017, Pärnu maakonnas X vallas X külas asuva X kinnistu eramu katlaruumis olnud paisupaagi, soojasõlme ja pumbad (koguväärtusega 1230 eurot), eramu I ja II korruse tubades kuus keskkütteradiaatorit (kogumaksumusega 650 eurot), I korruse pesuruumis 100-liitrise soojaveeboileri (väärtusega 300 eurot) ning WC-poti (väärtusega 180 eurot). Samuti lõikas ta kogu maja ulatuses välja küttesüsteemitorud ning soojaveetorustiku (koguväärtusega 980 eurot). Sellise tegevusega põhjustas Rein Tarand kinnistu omanikule X varalist kahju kokku 15 801,60 eurot. Rikkudes teadvalt võõrast vara ja põhjustades kannatanule olulise materiaalse kahju, pani Rein Tarand toime

§ 203lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2) Lisaks sellele süüdistatakse Rein Tarandit selles, et kohtueelse uurimisega täpselt tuvastamata ajal, ajavahemikul 2017. aasta algusest kuni 13.11.2017, viis ta ebaseadusliku omastamise eesmärgil Pärnu maakonnas X vallas X külas asuvalt X kinnistult ära X kuulunud viis 12-meetri pikkust sillaehituseks kasutatavat I-tala koguväärtusega 1250 eurot ning kaks 3tonnist õlitünni koguväärtusega 400 eurot, millega pööras tema valdusesse usaldatud võõra vara enda kasuks ja tekitas X varalist kahju kokku 1650 eurot. Seega, pöörates valdusesse usaldatud teadvalt võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks, pani Rein Tarand toime

§ 201lg 1 järgi kvalifitseeritava omastamise.

Prokurör kohtuistungil nõudis süüdistatava esitatud süüdistustes süüditunnistamist ja karistamist rahalise karistusega ning kannatanu taotles tsiviilhagi rahuldamist. R. Tarand ja tema kaitsja taotlesid õigeksmõistvat kohtuotsust. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 4 / 21 1-19-7889 I. Rein Tarandi süüdistus

§ 203

lg 1 järgi Asja kahjustamise all mõistetaks asja füüsilist mõjutamist viisil, mis muudab selle ainelist koosseisu ning välistab või raskendab sihipärast kasutamist või vähendab majanduslikku väärtust.1 Rein Tarandi kaitsja põhiväide on olnud antud menetluses see, et kannatanule kahju ei tekkinud, sest kinnistul puudus toimiv küttesüsteem, katel oli lõhki külmunud ning Rein Tarand rikkus ära üksnes enda poolt paigaldatud seadmed. TsÜS § 53 lg 1 kohaselt on asja oluline osa selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada ilma, et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. Maakohus nõustub käesoleva kriminaalasjaga seotud tsiviilasjas Tallinna Ringkonnakohtu poolt 16.01.2020 otsuse nr 2-18-13060 punktis 17 väljendatud õigusliku seisukohaga, leides, et see on asjasse puutuv ja oluline ka käesoleval juhul materiaalõiguse õigeks kohaldamiseks: Nimelt otsuse p 17 kohaselt iseenesest võimaldab AÕS § 88 lg 2 valdajal asjale loodud parendused asja küljest ära võtta. See õigus on aga üksnes tingimusel, et ta taastab väljaantava asja endise seisundi ning see õigus on välistatud, kui parenduste äravõtmine ei ole parendusi rikkumata võimalik. Praegusel juhul ei ole kostja tõendanud, et tegemist oli tema tehtud parendustega. Samuti on ilmselge, et kostja ei ole väidetavaid parendusi vähemalt torustike osas ära võtnud, vaid on need lihtsalt ära lõhkunud (vt I kd, tl 29-32 fotod läbisaetud torudest). Selline tegevus ei oleks AÕS § 88 lg 2 järgi lubatav ka juhul, kui kostja oleks tõendanud, et tegemist oli tema paigaldatud torudega. Ka käesolevas kriminaalasjas ei ole tuvastatud faktiline olukord muutunud võrreldes eelnimetatud tsiviilasjas tuvastatuga. Nimelt Tallinna Ringkonnakohtu otsuse p 15 kohaselt: /…/ Nagu eelnevalt välja toodud, on kostja omaks võtnud, et ta koos abikaasaga lõhkus vee- ja küttetorud ning viis ära radiaatorid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ka osas, milles maakohus tuvastas, et kostja ja tema abikaasa muutsid majas asuva katla kasutuskõlbmatuks. Ka käesolevas asjas Rein Tarand avaldas kohtuistungil, et ta viis ära tema enda poolt paigaldatud vee- ja küttesüsteemi. Ta leidis, et tal oli selleks õigus, sest need süsteemid olid tema tehtud. Kokkuvõtvalt käesolevas asjas Rein Tarand ja kannatanu X esitasid X hoone seisundi kohta kaks teineteist välistavat versiooni. Rein Tarand väitis, et hoones puudus 2011. aastal toimiv vee- ja küttesüsteem. X seevastu kinnitas, et elumaja üleandmise momendil oli seal toimiv veeja küttesüsteem. Rein Tarandi tunnistuse kohaselt sai ta X elumaja hakata kasutama 27.08.2011, kui said majja elektri (oli välja lülitatud). Maja oli elamiskõlbmatu – selleks, et elektrit saada, oli vaja vahetada ära elektrijuhtmed. Kogu küttesüsteem oli lõhki külmunud ja vajas väljavahetamist. Maakohus leiab, et Rein Tarandi selline ütlus on oluliselt liialdatud ja vastuolus nii tunnistaja J. L. kui X ütlustega. 1 StGB-Lackener/Kühl. Strafgesetzbuch. Kommentar. 28 Aufl. München:Beck 2010 – viidatud M. Karjak, J. Sootak. Varavastased süüteod. Tallinn 2017, lk 126 kaudu. 5 / 21 1-19-7889 Tunnistaja J. L., kes elab X kinnistu naabruses, ütluste kohaselt olid küttesüsteemid juba vanast ajast seal siiski korras, samuti oli katlamaja korras. Tunnistaja ütluste kohaselt oli süsteem korralik. Tunnistaja märkis, et ainult üks malmist katel oli lõhki külmunud, sest eelmine omanik jättis sinna vee sisse. Samas jäi alles teine ja toimiv katel. Lõhki külmunud katel viidi aga EMEXisse. Seetõttu on maakohus seisukohal, et Rein Tarand on liialdanud nn ühe lõhki külmunud katla ja elektrisüsteemi mittetoimimist kui fakte ning laiendanud seda lubamatult kogu küttesüsteemile. Ka kannatanu X andis ütlusi, et perekond Tarandile üleandmise momendil

§ 203järgi.

Lisaks tõendab kütte- ja veesüsteemi korrasolekut ka 07.12.2017 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll. Sündmuskoha fotol 5 on näha, et köögi seinas on valget värvi plekkradiaator, ühendusena on kasutusel valget värvi toru, millel soojuseregulaator. Analoogne radiaator ja köögi sanitaartehnika on nähtav ka Pindi Kinnisvara hindamisaktile lisatud fotodel. Sellega on tõendatud, et köögi radiaator ei olnud kahjustatud lõhki külmumise läbi ja Rein Tarandil puudus vajadus selle vahetamiseks. Eluliselt ei ole usutav, et kogu vee- ja küttesüsteem, peale köögis oleva radiaatori, sai külmakahjustusi. Oleks vee- ja küttesüsteem tõesti puruks külmunud, siis oleks katki külmunud ka köögi radiaator ja Rein Tarand oleks ka selle pidanud välja vahetama. Asjaolu, et köögi radiaatorit ei olnud vaja välja vahetada, seab kahtluse alla Rein Tarandi poolt avaldatu, et ta vahetas välja kogu vee- ja küttesüsteemi. Pindi Kinnisvara 28.03.2008 eksperthinnanguga (tl 85 jj) on tõendatud, et X elumajja oli paigaldatud kaasaegne vee- ja küttesüsteemi torustik (tl 87). Lisaks sündmuskoha vaatlusprotokolliga (tl 93 jj; fotodega nr 14-20) on tõendatud, et keldris olid läbi lõigatud kõik valget värvi vee- ja küttesüsteemi torud. X tunnistustega on tõendatud, et elumaja hoonest oli välja lõhutud vee- ja küttesüsteemi torustik. Lisaks andis ütlusi kohtus ka kohtutäitur R. A., kes kinnitas, et seal oli hästi palju lõhutud asju, kui ta 13.11.2017 tegeles kinnistu ülevõtmisega. Sündmuskoha vaatlusprotokollis ära näidatud lõigete rohkusega on tõendatud, et need ei olnud vajalikud kuulkraanide eemaldamiseks, vaid olid tehtud eesmärgiga muuta vee- ja küttesüsteemi torustik kasutamiskõlbmatuks ehk kavatsetusega tekitada kannatanule seeläbi materiaalne kahju. Ka Rein Tarand tunnistas kohtuistungil, et vihaga lõikas läbi vee- ja küttesüsteemi torustiku. 2 Asjaõigusseadus § 88. Kulutuste hüvitamine valdajale

§ 203kahjuks.

Menetluse käigus on kannatanu esitanud ka täiendava 8 / 21 1-19-7889 hinnapakkumise OÜ-lt Serinus (16.07.2020 täpsustatud hinnapakkumine, tl 246) – ka selle pakkumise järgi ei lähe kannatanu kahjusumma väiksemaks. Kuriteo koosseisu seisukohalt on aga õige kohtul võtta aluseks siiski esimene ehk kuriteosündmusele võimalikult lähedane ehk kahju suuruse hindamine selle tekkimise aja seisu arvestavalt. Eeltoodu alusel on Rein Tarand realiseerinud kavatsetusega kõik

§ 203lg 1 järgi ette nähtud objektiivse koosseisu tunnused.

Tekkinud kahju on kausaalseoses tema tegevusega. Maakohus leiab, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kaitsja osundab aga omaabile.

§ 27

kohaselt õigusvastane on tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. VÕS § 1042 lg 2 kohaselt kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui: 1) kahju tekitamise õigus tuleneb seadusest; 2) kannatanu nõustus kahju tekitamisega, välja arvatud juhul, kui nõusoleku andmine on vastuolus seaduse või heade kommetega; 3) kahju tekitaja tegutses hädakaitse- või hädaseisundis; 4) kahju tekitaja kasutas oma õiguse teostamiseks või kaitseks õigustatult omaabi. AÕS § 88 lg 2 alusel valdajal on õigus asjale tehtud kulutustega loodud parendused asja küljest ära võtta tingimusel, et ta taastab väljaantava asja endise seisundi. Selline õigus on välistatud, kui parenduste äravõtmine ei ole parendusi rikkumata võimalik või kui valdajale hüvitatakse väärtus, mis kulutustega loodud parendusel oleks pärast asjast eraldamist. Kinnistu kuulus kannatanule. TsÜS § 53 lg 1 kohaselt on asja oluline osa selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada ilma, et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. AÕS § 41 valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire. Süüdistatav ei kaitsenud valdust, vaid lõhkus kannatanu vara. Seega omaabiks Rein Tarandil mingit õigust ei olnud – ei enda väidetava õiguse teostamiseks või kaitseks. Samuti puuduvad kohtu hinnangul muud võimalikud õigusvastasust välistavad asjaolud. Rein Tarandi puhul ka süüd välistavad asjaolud puuduvad. Eeltoodu alusel maakohus mõistab Rein Tarandi esitatud süüdistuses süüdi. II. Rein Tarandi süüdistus

§ 201

lg 1 järgi Maakohus on seisukohal, et uuritud tõendite järgi kogumis on tuvastatav, et antud süüdistus ei ole tõendatud. Süüdistuse kohaselt ajavahemikul 2017.a algusest kuni 13.11.2017 viis Rein Tarand ebaseadusliku omastamise eesmärgil Pärnu maakonnas X vallas X külas asuvalt X kinnistult ära X kuulunud viis 12-meetri pikkust silla ehituseks kasutatavat I-tala koguväärtusega 1250 eurot ning kaks 3-tonnist õlitünni koguväärtusega 400 eurot, millega pööras tema valdusesse usaldatud võõra vara enda kasuks ja tekitas X varalist kahju kokku 1650 eurot. Süüdistuses toodud esemete väärtuste kohta on kannatanu esitanud tõenditeks Kuldse Börsi väljavõtted ja Metall24.ee hinnapakkumise ning Osta.ee I tala müügiväljavõtte (tl 127-137). 9 / 21 1-19-7889 Õige on prokuratuuri seisukoht, et Rein Tarandile antud volitused (tl 107) kinnistu käsutamiseks ja kasutamiseks kuni kinnistuga seotud tehingu juriidilise vormistamiseni ei anna alust käsutada kinnistul olevat vara. Maakohus leiab, et antud volitust tuleb vaadata koos nn ostu-müügilepinguga (tl 108), mis lihtkirjaliku vormi tõttu on ilmselgelt tühine. Seega volituse sõnastus kinnistu käsutamiseks on samuti tühine. Volituses ei ole mainitud vallasvara käsutamise volitamist. Teine volikiri (tl 142), mille kohaselt 01.01.2013 volitati Rein Tarandit V. ja X poolt esindama neid X kinnistuga seotud asjaajamistes, ei anna samuti alust arvata, et kinnistuga seotud vallasvara realiseerimine vastas volitajate tahtele ja volituse sisule. Vallasvara käsutamisõigust volitus selle teksti järgi konkreetselt ei anna. See pole ka kinnisasja valdamise ja kasutamisega seotud tavapärane asjaajamine. Kannatanu ka oma ütlustega täiendavalt kinnitas, et käsutamiseks volitust ei olnud (tl 170). Süüdistuses toodud omastamise ajavahemik

1. aasta algusest kuni 13.11.2017 ei ole kohtu hinnangul siiski millegagi tõendatud. Kahtlusi ei ole võimalik kõrvaldada selliselt, et pidada 13.11.2017 Refonda üleandmise-vastuvõtmise aktis (tl 106) nimetatud esemeid just süüdistusse puutuvataks. Arusaamatu antud asjaoludel on ka süüdistuse niivõrd pikk ajaline raam, kui süüdistus peab tõendite järgi omastamise lõpule viimiseks tegelikkuses just 13.11.2017 kuupäeva. Jäätmeseaduses on sätestatud metallikokkuostja dokumenteerimise nõuded. Jäätmeseaduse § 106 lg 1 p 2 (redaktsioon 01.09.2017-31.12.2017 on sama ka käesoleval ajal) kohaselt metallijäätmete koguja ja metallijäätmete üleandja koostavad metallijäätmete kokkuostu kohta kahepoolselt allkirjastatud dokumendi, milles peab lisaks muudele õigusaktides sätestatud nõuetele olema kirjas ka metallijäätmete lühikirjeldus, liik ning kogus. Tl 106 toodud Refonda aktis aga puudub igasugune lühikirjeldus selle kohta, et müüja D. T. poolt üle antud esemeid saaks pidada üldse süüdistusse puutuvateks. Eeltoodu on aga süüdistuse jaoks määrava tähtsusega asjaoluks. Seega kohus leiab, et see ei ole piisav, vastuolude ja kahtlusteta tõend, et tuvastada süüdistuse paikapidavust. Prokurör märkis kohtukõnes, et kohtuistungil R. Tarand tunnistas, et tema viis ja müüs D. T. nimel BLRT Refonda Baltic OÜ-le vanametallina põllumajandustehnikat. Ta avaldas, et sillatalad ja õlitünni müüs metalli kokkuostu 2013, põllumajandustehnika müüs ta ära
2. aastal. Seega, kuna
3. aastaks oli tema põllumajandustehnika realiseeritud, olen seisukohal, et R. Tarand ei müünud 07.08.2017 metalli kokkuostu põllumajandustehnikat, vaid selleks olid X kuuluvad sillatalad ja õlitünnid. Tõepoolest, ristküsitluse käigus on ühel korral Rein Tarand märkinud, et 2014 võis see olla, kuid edasistes ütlustes on ta siiski jäänud
4. aasta juurde. Samuti ei ole ülekuulamisel täpsustatud, miks lõppkokkuvõttes jäi ta
5. aasta juurde. Samuti ei ole ka muid tõendeid kohtule esitatud, et kas väide
6. aasta kohta oli vahepeal ekslik/ei olnud või toimus tehnika müük nii
7. kui
8. ja ka
9. aastal ning milliseid esemeid need müügid sisaldasid. Vastuolud jäävad kõrvaldamata ja tõend
10. aastal Refondasse müüdud esemete koosseisu ja kirjelduse kohta on ikkagi puudu. Konkreetsete esemete kohta on olemas üksnes Rein Tarandi ütlustes toodud kirjeldused. Muid tõendeid ei ole ja prokuratuuri poolt esitatud Refonda tõend ei vasta seaduse nõuetele, et esemete kirjeldusi selle järgi tuvastada. Puuduvad ka muud täiendavad isikulised tõendid, sh kannatanu ütluste näol, mis saaksid kinnitada esemete kirjeldust, mis jõudsid Refondasse
11. aastal. 10 / 21 1-19-7889 Prokuratuuri süüdistus ei väida tegelikkuses sedagi, et nimetatud esemed viidi ära
12. aastal, vaid siiski
13. aastal. Maakohus leiab, et selline kohtukõnes toodud käsitlus on äärmuslikult oletuslik ja tuletatud ning ei elimineeri prokuratuuri kohustust ikkagi tõendada, mida konkreetselt viis siis Rein Tarand Refondasse
14. aastal või siis ka 2013.,
15. aastal. Kohtule on esitatud üksnes Refonda akt
16. aasta kohta. Samas ei saa väita, et süüdistatav ei oleks loonud prokuratuurile võimalusi tõendamiseks või asjaolude kontrollimiseks. Võimetus tõendeid selles osa kontrollida või hankida ei kinnitaks samuti esitatud süüdistust. Kohus leiab, et prokuratuuri liigselt tuletatav arutluskäik ei kõrvalda rahuldavalt kahtlusi süüdistusest. Kui ka kaudsete tõendite kogumi tervikhinnangu tulemina pole õnnestunud kõrvaldada kahtlusi süüdistatava süüs, tuleb pöörduda in dubio pro reo põhimõtte poole (RKL nr 3-1-1-12-07 p 8 ja RKL nr 3-1-1-33-08, p 10.2; nr 3-1-1-24-12). KrMS § 7 lg 3 sätestatud in dubio pro reo põhimõtte kohaselt tõlgendatakse kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tema kasuks. /.../ Siiski võib in dubio pro reo tingida süüdistatava õigeksmõistmise ka olukorras, kus ei õnnestu kindlaks teha, millise süüdistuses kirjeldatud teoga süüdistatav kuriteo toime pani (RKL nr 3-1-1-130-13, p 8). Euroopa Inimõiguste Kohus on leidnud, et in dubio pro reo põhimõte on süütuse presumptsiooni eriline väljendus (Barberà, Messegué ja Jabardo v. Hispaania; Tsalkitzis vs. Kreeka (nr 2)). Selle põhimõtte seisukohalt võib tekkida küsimus, kui siseriiklike kohtute otsused, millega leiti, et taotleja on süüdi, ei ole piisavalt põhjendatud (Melich ja Beck v. Tšehhi Vabariik; Ajdarić v. Croatia) või kui see on äärmuslik ja kaitsja poolel pole vähimatki edu lootust (Nemtsov v. Russia; Topić v. Croatia; Frumkin v. Russia). Süütuse presumptsiooni on rikutud juhul, kui tõendamiskohustus nihkub prokuratuurilt kaitsele (Telfner v. Austria, punkt 15). Maakohus on seisukohal, et uuritud tõendiga on tuvastamist leidnud, et süüdistuses toodud esemed viidi Rein Tarandi poolt antud kinnistult ära
17. aastal ja mitte hiljem, sest seda väidet ei lükka ümber ka teised tõendid kogumis, nimelt: 1) vaidlus puudub selles, et V. H. andis Rein ja D. T. valdusesse süüdistuses toodud kinnistu 05.06.2011 (tl 107 ja 108); 2) tunnistaja J. L. ei mäletanud, millal süüdistuses toodud esemed kinnistult ära viidi, seega ei ole aja osas ka muid selgemaid tõendeid peale Rein Tarandi ütluste; 3) Rein Tarandi poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt koristas ta tema seaduslikus kasutuses olnud X kinnistu krunti ning viis sealt
18. aastal ära ühe läbiroostetanud õlitünni ja kolm sillatala. Rein Tarand andis ka ütlusi, et vanaraua kokkuostu Refonda viis ta
19. aastal kogu põllumajandustehnika – äkked, külvikud. Nimetatud asjaolu ei lükka ümber ka kokkuostja poolt antud lühikirjeldus tl 106 ja võivad samaselt kinnitada süüdistatava väiteid. Samuti Rein Tarand viitas, et selle kohta ilmselt peaks olema ka Refondas pilt, mis maakohtu arvates võinuks asendada ka lühikirjelduse puudumist. Seega eeltoodud Refonda akt ei puuduta sillatalasid ja õlitünni süüdistatava ütluste järgi. Maakohus tuvastab, et prokuröri poolt esitatud 07.08.2017 Refonda üleandmisevastuvõtmise aktist (tl 106) samuti ei nähtu, et kokkuostu oleks toodud õlitünn ja sillatalad. Õige on Rein Tarandi väide, et eeltoodu tõendamine on prokuratuuri kohustus ja Rein Tarand ka ise viitas, et seda oleks võimalik tõendada prokuratuuril ka Refonda fotoga. Tõepoolest on kohtupraktikas tavapärane, et kokkuostjad fotografeerivad ostetud kaupa heauskse omandamise paremaks tõendamiseks või vähemalt täidavad seadusest tuleneva esemete piisava kirjeldamise nõude; 11 / 21 1-19-7889 4) kohtule esitatud Kuldse Börsi väljatrükid ja Osta.ee oksjonikeskkonna pakkumine, mis esitati õlitünni ja sillatalade väärtuste tõendamiseks, ei tõenda aga nende äraviimist kinnistult Rein Tarandi poolt, vaid et selliste esemete võimalik väärtus on kokku üle 200 euro. Määravaks on käesolevas asjas aga see, et maakohus on seisukohal, et Rein Tarandi ütluste kohaselt on tõendamist leidnud, et sillatalad ja õlitünn viidi ära antud kinnistult
20. aastal ning prokuratuur ei ole tõendanud, et süüdistuse järgi toimus see hiljem. Süüdistusakt esitati kohtule 04.10.2019.a ja süüdistusakti kohaselt ei ole Rein Tarandile ka menetluse kestel tõkendit kohaldatud ning Rein Tarand anti kohtu alla 20.11.2019 (tl 24). Seega juhul, kui süüdistuses oleks fikseeritud sillatalade ja õlitünnide omastamise aeg
21. aastal, siis sellisel juhul oleks süüdistuses toodud kuritegu aegunud
22. aasta alguses ehk enne 04.10.2019 süüdistusakti kohtusse saatmist

§ 81

lg 1 p 2 alusel, mis toonuks kaasa menetluse lõpetamise

§ 201lg 1 suhtes Kr

MS § 199 lg 1 p 2 alusel aegumistähtaja möödumise tõttu. Kuivõrd süüdistuses toodud omastamise aeg ei ole

1. aasta, vaid
2. aasta, mille kohta puuduvad piisavad tõendid, tuleb selles süüdistuses

§ 201lg 1 alusel Rein Tarand kohtu poolt õigeks mõista.

III. Karistus

§ 203

lg 1 järgi

§ 203

lg 1 järgi on võimalik isikut karistada rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Karistuse suuruse määramisel võtab kohus esmalt aluseks Rein Tarandi süü suuruse. Rein Tarandi süü suurust hinnates arvestab kohus esmalt asjaoluga, et Rein Tarand pani teo toime kõige raskema tahtluse liigiga - kavatsetusega. Karistust kergendavaid asjaolusid ei ole, sh ei ole Rein Tarand avaldanud kordagi kahetsust toimepandud teo eest. Samas puuduvad karistust raskendavad asjaolud.

§ 203

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on prokurör taotlenud Rein Tarandile 120-päevamäära, s.o 1200 euro suuruse rahalise karistuse määramist. Rein Tarandil on üks kehtiv kriminaalkaristus II astme kuriteo eest

§ 121alusel.

Siiski ei saa eelnevat karistatust arvestada eri-ja üldpreventiivsuse hindamisel. Tegemist oli isikuvastase kuriteoga, sellel korral on Rein Tarand kohtu all süüdistuses varavastase kuriteo toimepanemises. Rein Tarandi karistusregister ei viita sellele, et süütegude toimepanemine või teatud kindlat liiki süütegude toimepanemine oleks Rein Tarandi käitumismuster, pigem saab öelda, et

§ 203lg 1 järgi tegevus oli ühekordne sündmus.

Kuriteo toimepanemise eest süüdimõistetule määratav karistus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Kohus, arvestades Rein Tarandi isikut ning asjaolu, et antud kriminaalasja raames Rein Tarandile etteheidetud kuriteo toimepanemine oli suure tõenäosusega ajendatud tema ja kannatanu vahelistest tsiviilõiguslikest vaidlustest, mida tsiviilkohtud korduvalt ja mitmes kohtuastmes ka lahendanud on, ei pea põhjendatuks karistada Rein Tarandit vangistusega. Rein Tarandi poolt toimepandud tegu ja süü suurust arvestades on põhjendatud karistus rahaline karistus, mida ka prokurör taotles, kuid seejuures ei nõustu kohus prokuröri poolt taotletud 12012 / 21 1-19-7889 päevamäära suuruse rahalise karistuse määramisega

§ 203lg 1 järgi kvalifitseeritavas süüteos.

Süü suuruse hindamisel tuleb mh arvestada tekitatud kahju suurust.

§ 203

lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemisega ületas Rein Tarand oma teoga tekitatud olulise kahju määra – s.o 4000 eurot – ligi neljakordselt (varalise kahju suurus 15801,60 eurot), teisalt loeb seadus juba suureks kahjuks sellist kahju, mille suurus ületab 40 000 eurot. Rein Tarandi poolt tekitatud kahju suurus jääb olulise ning suure kahju vahel esimese ja teise kolmandiku vahepeale.

§ 44

lg 1 kohaselt on rahalise karistuse määramise vahemik kolmkümmend kuni viissada päevamäära, seega on kohus seisukohal, et ka Rein Tarandile määratava rahalise karistuse määr võiks proportsionaalselt tekitatud kahju suurusega jääda rahalise karistuse määra esimese ja teise kolmandiku vahele. Kohus on seega seisukohal, et Rein Tarandi süüd ja tekitatud kahju suurust arvestades on õiglane ja põhjendatud määrata karistuseks rahaline karistus 170 miinimumpäevamäära suuruses, s.o 1700 eurot. Muuhulgas arvestab kohus karistuse määramisel ka asjaolu, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad, sh ei ole Rein Tarand kordagi süüteo toimepanemist kahetsenud. Kohus märgib täiendavalt, et kuna Maksu- ja Tolliameti väljastatud tõendi (tl 125) kohaselt puuduvad andmed Rein Tarandi maksustatava tulu kohta kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, tuleb aluseks võtta miinimumpäevamäär, milleks on

§ 44lg 2 kohaselt 10 eurot.

Seega eelnevale tuginedes määrab kohus Rein Tarandile

§ 203

lg-s 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest karistuseks rahalise karistuse 170 miinimumpäevamäära, s.o 1700 eurot. IV. Tsiviilhaginõue seoses omastamise süüdistusega 4.1. KrMS § 310 lg 2 kohaselt kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse või lõpetab kriminaalmenetluse, jäetakse tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus läbi vaatamata. Kuivõrd kohus mõistis Rein Tarandi omastamise süüdistuses

§ 201lg 1 järgi õigeks, siis Kr

MS § 310 lg 2 alusel tuleb

§ 201

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo episoodiga seotud tsiviilhaginõue, s.o varalise kahju nõue summas 1650 eurot, jätta läbi vaatamata. V. Tsiviilhaginõue seoses vara rikkumise süüdistusega

§ 203lg 1 alusel 1.

Hageja vara rikkumisega seotud nõue ja selle menetluskäik Hagiasjaolude hulka kuuluvad ka süüdistuse asjaolud. Kannatanu esialgselt esitatud tsiviilhaginõue (tl 7) põhines täpselt süüdistuses toodud asjaoludel, mille kohaselt: Rein Tarand, vallates teadlikult ilma õigusliku aluseta alates 01.09.2015 X kinnistut, lõhkus kohtueelse uurimisega täpselt tuvastamata ajal, ajavahemikul

1. aasta algusest kuni 13.11.2017, X külas asuva X kinnistu eramu katlaruumis olnud paisupaagi, soojasõlme ja pumbad (koguväärtusega 1230 eurot), eramu I ja II korruse tubades kuus keskkütteradiaatorit (kogumaksumusega 650 eurot), I korruse pesuruumis 100-liitrise soojaveeboileri (väärtusega 300 eurot) ning WC-poti (väärtusega 180 eurot). 13 / 21 1-19-7889 Samuti lõikas ta kogu maja ulatuses välja küttesüsteemitorud ning soojaveetorustiku (koguväärtusega 980 eurot). Sellise tegevusega põhjustas Rein Tarand kinnistu omanikule X varalist kahju kokku 15 801,60 eurot. 1.
2. Kohus võttis kannatanu süüdistuse asjaoludel põhineva hagi menetlusse 20.11.2019 (tl 24) summas 15 801,60 eurot. Kannatanu istungi käigus selgitas, et ta nõue on 15 195,20 eurot (tl 152, 191). Nõude vähendamine tuleneb asjaolust, et ta ei soovi nõuda WC-poti lõhkumise kulu maksumust. Kohus istungil selgitas, et sellist taotlust tuleks antud juhul väljendada (tegemist korraga nii hagi aluse osalise äralangemisega kui ka eseme vähendamisega), kas osaliselt nõudest loobumisena või hagi tagasivõtmisena süüdistatava nõusolekul. Kannatanu avaldas, et ta loobub WC-poti osas nõudest. Hagiasjaolude ja tl 84 toodud OÜ Serinus hinnapakkumise alusel on WC poti maksumus 180 eurot, millele lisandub käibemaks 20% ehk 36 eurot, kokku seega 216 eurot (tl 190). Kohus jätab selles osas kannatanu hagi läbi vaatamata. Seega pärast WC-poti maksumuse mahaarvamist jääb menetlusse kannatanu esialgsest nõudest 15 585,60 eurot. 1.
3. Samuti kannatanu esindaja avaldas, et soovib põhinõuet vähendada 390,40 euro võrra (tl 190 p 8), s.o 9 radiaatori asemel 6 radiaatori eest OÜ Serinus hinnapakkumise järgi (tl 84), mistõttu kannatanu lõplik nõue on pärast kolme radiaatori maksumuse mahaarvamist 15 195, 20 eurot. Kohus selgitab, et kannatanu ei olegi nõudnud kunagi hagi asjaolude alusel (mis on toodud süüdistuses) antud kohtumenetluses 9 radiaatori eest kahjuhüvitamist. Kannatanu nõue on kohtumenetluses olnud üksnes 6 radiaatoriga seotud kahju. Kannatanul ei ole seega menetluseseme järgi millestki loobuda kui ta ongi asjaolude järgi vaid 6 radiaatori eest kahju nõudnud. Seega kannatanu põhjendused põhinõude vähendamiseks on tähtsusetud, sest kannatanu võib põhinõuet vähendada ka ilma põhjendusteta TsMS § 376 lg 4 p 2 alusel, sest seda ei peeta hagi muutmiseks või loobumiseks antud juhul. Asjaolu, et kannatanu nõuab hagis 6 radiaatori eest kahju ja hageja tõendis tl 84 OÜ Serinus hinnapakkumises on kirjas 9 radiaatorit, ei tekita hagialust 9 radiaatori osas. Seega kohtumenetluses olekski tulnud arvestada kannatanu nõudega nii, et arvestatud oleks üksnes 6 radiaatori maksumust ning kohus loeb eelnevale tuginedes haginõude summas 15 195, 20 eurot. 1.
4. Maakohus selgitas 26.02.2020 istungil menetluslikku olukorda ja küsis kannatanu esindaja seisukohta VÕS § 67 lg 1 osas seoses tsiviilasjas toimunud tasaarvestamisega, mille kohta maakohtule esitati ka tsiviilkohtuotsuseid (tl 161,162, 185). VÕS § 67 lg 1 kohaselt kui keegi solidaarvõlgnikest on kohustuse täielikult täitnud, ei pea ülejäänud võlgnikud kohustust täitma. Sama kehtib täitmise asendamise, hoiustamise või tasaarvestuse korral. Iga solidaarvõlgnik võib võlausaldaja nõude tasaarvestada üksnes enda nõudega. 14 / 21 1-19-7889 Samuti on alati maakohtu ülesanne kontrollida, kas sama nõude kohta ei ole juba kehtivat kohtulahendit. Sama kehtib ka olukorra kohta, kui kannatanu ees solidaarvõlgnik D. T. täidab ära solidaarkohustuse ise, siis on see kohustus täidetud ka Rein Tarandi eest. 1.3.
5. Vastuseks 26.02.2020 kohtunõudele avaldas kannatanu esindaja oma 16.03.2020 kirjalikus vastuses (tl 191), et tema tsiviilhaginõue on veelgi väiksem põhjusel, et X on D. T. siiski tasaarvestanud sellest kahjunõudest 5617,39 eurot ja kohtumenetlus selles osas on lõppenud. Kannatanu ees olid solidaarvõlgnikeks aga nii D. T. kui Rein Tarand, mistõttu ühe solidaarvõlgniku poolt kohustuse täitmine osaliselt täidab ära kohustuse mõlema võlgniku eest VÕS § 67 lg 1 alusel ning antud tasaarvestuse küsimuses on jõustunud ka tsiviilasjas kohtuotsus. Sellest johtuvalt on kannatanu nõue (15195,20 eurot – tasaarvestatud summa 5617,39 eurot) 9577,81 eurot. 1.3.
6. Maakohus andis kaitsjale võimaluse kannatanu eelnimetatud 16.03.2020 taotlusele kirjalikult vastata. 1.3.
7. Kaitsja 01.05.2020 seisukoha järgi (tl 214) lähtubki kaitsja sellest, et vararikkumisega seoses on menetluses edaspidi kannatanu nõue vähendatult, s.o kahjunõue 9577,81 eurot. Kaitsja on oma taotluse teisel leheküljel sisuliselt leidnud, et kuivõrd tsiviilkohtu otsuse (31.07.2019 Pärnu Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-18-13060) motiivides on kirjas, et võimalik tasaarveldatav osa on 7590 eurot, siis tuleks kannatanu 9577,81 eurosest nõudest maha arvata just see ja mitte üksnes 5617,
8. 1.3.
9. Esiteks maakohus leiab, et kaitsja on ekslikult ajanud segamini 31.07.2019 Pärnu Maakohtu tsiviilasjas nr 2-18-13060 asjaolu, et 7590 eurot ei ole Rein Tarandi ja D. T. võimalik nõue kannatanu vastu, vaid vastupidi ja kannatanu nõue on väiksem antud tsiviilasjas. Nimelt tsiviilkohtu otsuse motiividest nähtuvalt on kohtunik analüüsinud X nõudeid ja leidnud, et need ilmselt isegi ületavad D. T. poolt täitemenetluses nõutavat summat 5617,39 eurot. 31.07.2019 Pärnu Maakohtu tsiviilasjas esitas hageja X (käesolevas asjas kannatanu) hagi D. T. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamises summas 5617,39 eurot. Antud kohtuotsuse lk 11 (tl 229) on kohus tuvastanud, et hageja X kahjunõue on põhjendatud summas vähemalt 7590 euro ulatuses, s.o: 1) keskkütte taastusremondi maksumus 2) 6 radiaatori maksumus 3) taastatava keskküttesüsteemi ja veevärgi projekteerimise (tegemist on tööde ettevalmistamiseks vajaliku eskiisi maksumusega, mille järgi materjali muretsetakse) 4) ja paigaldustööde maksumuse ulatuses. Samuti nähtub kohtuotsuse lk 10 (tl 228), et kannatanu põhistab oma nõuet 21.11.2017 Serinus hinnapakkumisega, mis on esitatud ka kriminaalkohtu menetlusse nõude tõendamiseks (tl 84). Seega tsiviilkohus juba võttis seisukoha eeltoodud nõude 5617,39 euro osas ja sama hinnapakkumise alusel. Maakohus rõhutab, et seda tegi tsiviilkohus üksnes tasaarveldatava nõude ulatuses ehk 5617, 39 euro osas ning muude tsiviilkohtu motiivide osas (s.o 7590,39-5617,39) ei ole kohtuotsus (sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi piiridest väljapoole jäävas osas) siduv. Siduv on üksnes kohtuotsuse resolutsioon. Tsiviilasjas 15 / 21 1-19-7889 oli vaidluse esemeks üksnes 5671,39 eurot ja selle lahendas tsiviilkohus ka resolutsiooniga – hagi rahuldada. Seetõttu kohus ei nõustu ka kaitsja 01.05.2020 seisukohaga (tl 215), et tasaarveldatav osa on 7590 eurot, sest selles tsiviilasjas ei olnud täitemenetluses vaidlustatavat nõuet 7590 euro ulatuses. 1.3.
10. Hagi läbi vaatamata jätmise küsimus 5671,39 euro ulatuses Kui vaidlus samas asjas on teises kohtus ja olemas on ka jõustunud kohtulahend, siis kui kannatanu soovis käesolevas asjas seetõttu oma nõuet vähendada, siis seda ei nimetata ei hagi muutmiseks TsMS § 376 lg 1 alusel või muudatusteks TsMS § 376 lg 4 järgi. Kuivõrd selline hagi on kriminaalkohtus juba menetlusse võetud, milles tegelikkuses on tsiviilkohtulahendiga juba vaidlus lõppenud 5671,39 euro osas, siis tuleb lahendada antud küsimus teiste sätete alusel. Arvestades sundtäitmise lubamatuse hagi tsiviilkohtus 5671,39 eurot puudutavas haginõudes, puudutas see sama hagialust solidaarvõlgnik D. T. vastu. Teine solidaarvõlgnik on samas nõudes aga Rein Tarand, kelle vastu käesoleva kriminaalasja raames on esitatud tsiviilhagi. Tasaarveldusega aga lõppes kohtuotsuse kohaselt nõue ja selle summa osas on olemas identses vaidluses siduv kohtulahend. Seega samal alusel ja esemes ning samade poolte vahel on juba jõustunud kohtulahend, mis osaliselt katab ära kannatanu nõude käesolevas asjas. Veelgi täpsemalt, tsiviilasja nr 2-18-13060 hagi asjaolud kattuvad täies ulatuses ja nõude summa (5671,39 eurot) osas osaliselt (ehk sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi piires), milles kannatanu nõue sisuliselt tasaarveldati D. T. nõudega. TsMS § 423 lg 1 p 4 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. TsMS § 423 lg 3 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Tänaseks on ka kõnesolevas tsiviilasjas tehtud lõpplahend jõustunud. TsMS § 371 lg 1 p 4 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus. Kuivõrd käesolevas asjas on juba hagi menetlusse võetud ja üldmenetluse regulatsioon ei võimaldanud ka kohtul nimetatud asjaolusid (kohtul vaid süüdistusakt ja hagi) eelmenetluses kontrollida, siis tuleb käesoleval juhul kannatanu tsiviilhagi nõudest 5671, 39 eurot jätta läbi vaatamata.
11. Kannatanu vara rikkumisega seoses esitatud haginõude summas 9577,81 eurot tõendatus ja kohtu põhjendused Maakohus on juba süüdistusele, mis on hagi aluseks, tuginedes tuvastanud hagi järgi kahju tekitamise ja kahju ulatuse. Maakohus tuvastab, et küttesüsteem ja veevarustus olid elamus olemas juba ajal, kui süüdistatav kinnisasja
12. aastal enda valdusse sai. See on tõendatud: - AS Pindi Kinnisvara 28.03.2008 hindamisaktiga, eksperthinnanguga nr 080327-13062-431 (hindamise hetkel oli majas küttesüsteemina kasutusel individuaalne keskküte ja põrandaküte sanitaarruumides. Hoones on paigaldatud viimase 10 aasta jooksul uus torustik, uus elektrijuhtmestik, uus küttesüsteem, osaliselt uued aknad ja uus sanitaartehnika); - tunnistaja L. ja kannatanu ütlustega 26.02.2020 kohtuistungil. Asjaolud, et süüdistatav Rein Tarand lõikas läbi kannatanu elamu vee- ja küttetorustiku, eemaldas boileri, viis ära 6 radiaatorit ja muutis majas asuva katla kasutuskõlbmatuks - millega lõhkus kogu maja vee- ja keskküttesüsteemi, on tõendatav Rein Tarandi poolt 26.02.2020 16 / 21 1-19-7889 kohtuistungil tehtud omaksvõtuga. Lisaks nähtuvad need asjaolud ka sündmuskoha vaatlusprotokollist ja Tallinna Ringkonnakohtu otsuse tsiviilasjas nr 2-18-13060 punktist 15, mis samuti sisaldab omaksvõttu (tl 240). Serinus OÜ 21.11.2017 hinnapakkumise (tl 84) kohaselt on X kinnistul paikneva elamu vee- ja küttesüsteemi taastamise maksumus rahaliselt 15801,60 eurot, millest tuleb maha arvata WCpoti maksumus 216 eurot (kannatanu loobus selles osas nõudest) ja 3 plekkradiaatori maksumuse ulatus (kannatanu vähendas selles osas oma nõuet) 390,40 eurot. Seega on X kinnistul paikneva elumaja vee- ja keskküttesüsteemi taastamise maksumuseks (15801,60 eurot – 216 eurot – 390,40 eurot = ) 15195,20 eurot, mis on käsitletav mõistlike kuludena hävinenud asja taastamiseks VÕS § 132 lg 1 tähenduses. Kuivõrd samadel hagiasjaoludel on osaliselt juba jõustunud kohtulahend ja käesolevaga maakohus jättis seetõttu kannatanu haginõudest läbi vaatamata 5617,37 euro ulatuses, siis on kannatanu haginõue põhjendatud 9577,81 (s.o 15195, 18 – 5617, 37) euro ulatuses. Maakohus on ka süüdistuse juures analüüsinud, et õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esinenud, see hõlmas ka kaitsja väidet väidetava omaabi kasutamise kohta. Eeltoodu alusel on maakohus seisukohal, et kannatanu selline nõue on tõendatud ja õiguslikult põhjendatud VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel ning süüdistatavalt tuleb kannatanu kasuks välja mõista tsiviilhagi summas 9577,81 eurot. VI. Menetluskulud
13. Menetluskulud 3.
14. Menetluskulud seoses süüdistustega

§ 203lg 1 järgi Rein Tarandilt tuleb menetluskuludena riigituludesse välja mõista Kr

MS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 876 eurot seoses II astme kuriteo toimepanemisega. Süüdistatava Rein Tarandi RÕA korras määratud kaitsja kulud antud kriminaalasjas on olnud kokku summas 1384,56 eurot järgmistena: 1) kohtueelses menetluses kokku 122,40 eurot (süüdistusakti p 4); 2) 21.11.2019 rahuldatud tasutaotlus summas 322,08 eurot (tl 26); 3) 28.02.2020 rahuldatud tasutaotlus summas 480,48 eurot (tl 145); 4) 29.07.2020 rahuldatud tasutaotlus summas 459,60 eurot (tl 268-270). Maakohus on seisukohal, et Rein Tarandilt tuleb välja mõista riigituludesse riigi õigusabi korras kaitsja kuludest siiski üksnes 60%. Alljärgnevalt jõuab proportsioonides kohus sellistele seisukohtadele, nimelt kaitsjakuludest kui 100%-st tuleb maha arvata: ° 20% kannatanu osa ehk mille tasub kannatanu seoses hagi läbi vaatamata jätmisega riigile endast tulenevatel põhjustel (s.o mitte seoses õigeksmõistmisega, s.o eeskätt osas, milles oli tsiviilkohus juba otsuse teinud) ° 20% riigi osa seoses 2.episoodis

§ 201lg 1 järgi õigeks mõistmisega ja hagi läbi vaatamata jätmisega.

17 / 21 1-19-7889 Kohtueelses ja kohtumenetluses on Rein Tarandi kaitsja kulud kokku seega 1384,56 eurot, millest Rein Tarandilt väljamõistetav osa 60% moodustab 830,74 eurot, mis tuleb seoses süüdimõistva otsusega

§ 203lg 1 järgi see R.

Tarandilt välja mõista. 3.2. Menetluskulud seoses osaliselt õigeksmõistmisega

§ 201lg 1 järgi 3.2.1.

Kulude maht süüdistuse vastu kaitsmisel Kui arvestada Rein Tarandi süüdistuse osakaalu

§ 201

lg 1 järgi käesoleva kriminaalasja menetlemisel, siis kohtu hinnangul selle osakaal ei olnud suurem kui 10%.

§ 201

lg 1 episoodi osas kogutud tõendeid võrreldes

§ 203

lg 1 episoodiga oli väga vähe, samuti puudutati tunnistajate ülekuulamisel ning kohtuvaiduses

§ 201

lg 1 episoodi minimaalselt võrreldes

§ 203lg 1 episoodiga.

Samuti moodustas

§ 201

lg 1 episoodi eest nõutav varaline kahju väikese osa võrreldes

§ 203lg 1 alusel kannatanule tekkinud kahju ja tsiviilhaginõudega.

Ka selles osas ei ületanud varalise kahju nõue 10% teises episoodis esitatud nõudest. Eelnevale tuginedes peab kohus mõistlikuks jätta riigi kanda 20% Rein Tarandi riigi õigusabi korras kantud kaitsja kuludest seoses Rein Tarandi õigeksmõistmisega

§ 201lg 1 episoodis ja hagi läbi vaatamata jätmisega sellega seoses. Seega Kr

MS § 181 lg 1 alusel tuleb jätta riigi kanda Rein Tarandi riigi õigusabi korras kaitsja kuludest 276,91 eurot, s.o 20% kaitsja kohtueelses ja kohtumenetluses kantud kuludest. 3.2.2. Kannatanu kulud seoses õigeksmõistmisega (

§ 201lg 1 järgi episoodis) Kr

MS 182 lg 3 kohaselt tsiviilhagi nõudeavalduse läbi vaatamata jätmise korral õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise või kriminaalmenetluse lõpetamise tõttu kannab tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud riik. Kannatanu esindaja on menetluse käigus püüdnud korduvalt oma tsiviilhagi korrigeerida. Kannatanu hagi seoses vara omastamisega oli summas 1650 eurot ja seoses vara lõhkumisega luges kohus hagi põhjendatuks summas 9755,81 eurot. Hagi oli suurem, kuid 5617,37 euro osas kohus jättis hagi läbi vaatamata, 216 euro osas kannatanu loobus hagist ja samuti kannatanu vähendas haginõuet 390,40 euro võrra. Kannatanul on õigus esindaja kulude hüvitamise nõudele nii hagi esitamise korral kui ilma. Tl 250 jj on toodud kannatanu esindaja kulude nimekiri. Kannatanu esindaja tunnihind on 100 eurot, millele lisandub käibemaks – kokku 120 eurot. Lisaks sellele moodustuvad kannatanu menetluskulud ka esindaja menetluskuludest. Kohus leiab, et juristist kannatanu esindaja kulud, tunnihind ja kulutatud aeg on kohane ning mõistlik. Kohus leiab, et nii omastamisega seotud süüdistuse kui hagi maht ei moodusta asjast kokku enam kui 10% töömahust õigusteenuse osas, sest menetluse käigus kannatanu esindaja menetluslikud taotlused ja töö oli seotud eeskätt varalõhkumise episoodiga. Samuti kannatanu esindaja töö seoses süüdistusega oli väike, sest see põhines eeskätt prokuratuuri seisukohtade heakskiidul. Kokkuvõtvalt on kannatanu esindaja väljendanud õigusteenuse osutamist summas 1338,00 eurot ja viimasel istungil 120 eurot – kokku seega 1458 eurot. 18 / 21 1-19-7889 Maakohus leiab, et sellest peab riik kannatanule hüvitama 10% ehk 145,80 eurot. Kannatanu on välja toonud sõidukulud istungitele (tl 215) kokku summas 196,80 eurot. Kohus leiab, et sõidukulude osas tuleb kannatanu esindajale hüvitada pool ehk summas 98,40 eurot. Kokku tuleb seega kannatanu esindaja kuludest seoses osalise õigeksmõistmisega hüvitada riigil kannatanule 244,20 eurot (145,80+98,40). See hõlmab nii kannatanu esindatust seoses süüdistusega kui ka hagiga. 3.3. Muud menetluskulud seoses tsiviilhagiga (

§ 203lg 1 järgi episoodis) 3.3.1.

Ülaltoodu kohaselt on kohus juba teinud menetlusliku otsustuse, et kannatanu õigusabikulude põhjendatud osa on 1458 eurot ja kannatanu ning tema esindaja sõidukulude osa on 196,80 eurot. Kohus on jätnud riigi kanda 1458 eurost 145,80 eurot ning sõidukuludest 98,40, kokku 244,20 eurot. Seega tuleb kohtul võtta seisukoht ülejäänu osas – s.o 1312,20 eurot kannatanu esindaja õigusabi osutamise kulud ja sõidukulud 98,40 eurot. KrMS § 182 lg 5 kohaselt tsiviilhagi muudel põhjustel läbi vaatamata jätmise korral jaotab kohus tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse menetlemisega tekkinud kulud kõiki asjaolusid arvestades kannatanu ja riigi vahel. Seaduse seletuskirja3 kohaselt lõikega 5 muudetakse seni kehtinud põhimõtet, et tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise korral hüvitab tsiviilhagiga seotud menetluskulud alati riik. Selline jaotus ei ole alati põhjendatud ning võib riigile kaasa tuua ebaproportsionaalsed kulud, mistõttu sätestatakse eelnõuga, et riigi kanda jäävad tsiviilhagi menetlemisega seotud kulud üksnes kriminaalmenetluse lõpetamise või õigeksmõistva otsuse tegemise tõttu tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise korral. Muudel juhtudel (nt kui kannatanu ise võtab oma tsiviilhagi tagasi) määrab kohus tsiviilhagi menetlemisest tingitud menetluskulude jaotuse kannatanu ja riigi vahel lähtuvalt asjaoludest. Maakohus tõlgendab antud sätet selliselt, et seadusandja on pidanud vajalikuks, et juhul, kui tsiviilhagi jääb läbi vaatamata eeskätt kannatanust tulenevatel asjaoludel, siis võib kriminaalkohus ka hagi läbi vaatamata jäänud osas jätta menetluskulud kannatanu kanda. Eeltoodud tõlgendus on samane ka TsMS-i loogikaga, et hagist loobumisel või kostja nõusolekuta menetlusse võetud hagi tagasivõtmisel kannab menetluskulud ikka hageja ja ka üldjuhul seda enamus asjaoludel, kui hagi jääb läbi vaatamata seadusest tulenevatel alustel. Kannatanu hagi nõue oli algselt 15 801,60 eurot. Kannatanu ka vähendas haginõuet 390,40 euro ulatuses, kuid see on kannatanu õigus ja tegemist ei ole loobumise või tagasivõtmisega, mistõttu seda menetluskulude juures reeglina ei arvestata. Seeläbi jäi kannatanu nõudeks 15411,20 eurot. Maakohus leiab, et käesolevas asjas jääb oluline maht esitatud haginõudest läbi vaatamata, sest: 1) kannatanu loobus hagist 216 euro ulatuses; 3 Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus, millega laiendatakse kannatanute õigusi kriminaalmenetluses 80 SE, I lugemine lk 25-26 19 / 21 1-19-7889 2) kohus jättis hagi läbi vaatamata 5617,39 euro osas, sest selles osas oli juba olemas kohtuotsus. Kohus on aga rahuldanud hagi 9577,81 euro ulatuses ja jätnud läbi vaatamata kokku 6223,79 euro ulatuses (15411,20-216-5617,39=9577,81). Seega kannatanu hagist jäi läbi vaatamata – ja seda mitte seoses õigeksmõistmisega ja nõude vähendamisega – ca 40%. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kannatanu esindaja õigusabi osutamise ja sõidukulude eest tuleb jätta kannatanu enda kanda 40%. Seni menetlusliku otsustuseta on kannatanu esindaja kuludest veel seega 1410,60 eurot (s.o 1312,20 eurot esindaja kulud seoses kohtumenetlusega ja sõidukulud istungile 98,40 eurot). 1410,60 eurost 40% on 564,24 eurot, mis jääb kannatanu kanda. 3.3.

1. Süüdistatava kaitsja kulud kokku on 1384,56 eurot. Käesolevas kohtuasjas oli seoses kohtu selgitamiskohustuse täitmisega ja hagis tõusetunud paljude küsimustega kohati nihkunud asja arutelu raskuspunkt tsiviilhagile, mistõttu kaitsja roll hagiküsimustes oli istungil nii suuline kui kirjalik. Maakohus leiab, et arvestades asjaolu, et tsiviilhagi jäi nii suures osas läbi vaatamata ja mitte seoses õigeksmõistmisega, on kohane jätta süüdistatava menetluskuludest kannatanu kanda 20%, mis maakohtu hinnangul kujutab endast kaitsja töö antud hagiküsimustes, mis tõi kaasa hagi läbi vaatamata jätmise. Seeläbi maakohus jaotab hagi läbivaatamata jätmisel kulud KrMS § 182 lg 5 järgi kannatanu ja riigi vahel selliselt, et süüdistav ei pea riigile tasuma 20% enda riigi õigusabi korras teostatud kaitsekuludest seoses hagi läbi vaatamata jätmisega (mis ei puuduta õigeksmõistmist), vaid selle hüvitab kannatanu riigile. Analoogselt ka TsMS § 179 lg 1 ja TsMS § 190 lg 5 teise lause kohaselt mõistetakse tsiviilmenetluses riigi õigusabi saanud kostja kulud välja hagejalt, kui hagi jääb läbi vaatamata. Maakohtu hinnangul KrMS § 182 lg 5 ja selle seletuskiri annab kohtule aluse jõuda seisukohale, et selline tõlgendus on olnud seadusandja soov hagi läbivaatamata jätmise korral ka kriminaalmenetluses. Eeltoodust tulenevalt tuleb kannatanul seoses hagi läbi vaatamata jätmisega (ei ole seoses õigeksmõistmisega) süüdistatava kaitsekuludest 20%, mis on riigi poolt kantud, hüvitada riigile 276,91 eurot. See summa tuleb aga tasaarveldada otsuse punktis 3.2.2 tuvastatud nõudega, mida riik peab hüvitama kannatanule (seoses osalise õigeks mõistmise episoodis tehtud esindaja kuludega) ning seeläbi jääb kannatanul kohustus tasuda riigi tuludesse 32,71 eurot (276,91244,20=32,71). 3.
2. Menetluskulud ülejäänud osas, s.o seoses 9577,81 euro suuruse hagi rahuldamisega. Kohtul on menetlusliku otsustuseta veel kannatanu esindaja kulud summas 846,36 eurot (1410,60-564,24). KrMS § 182 lg 2 kohaselt tsiviilhagi täieliku rahuldamise korral kannab tsiviilhagi või avalikõigusliku nõudeavalduse menetlemisest tingitud kulud süüdimõistetu või tsiviilkostja. Kuivõrd osaliselt katab kannatanu kulud riik ning 40% ulatuses jäävad kannatanu kulud tema enda 20 / 21 1-19-7889 kanda, tuleb ülejäänud osas (s.o 846,36 eurot) kannatanu menetluskulusid välja mõista süüdimõistetult Rein Tarandilt. 3.
3. Menetluskulude viivisnõue Kohus rahuldab ka kanntanu taotluse viivise kohaldamiseks menetluskuludele VÕS § 113 alusel, kohustades Rein Tarandit maksma kannatanule menetluskuludelt viivist VÕS § 113 sätestatud määras alates kohtulahendi jõustmisest, kuni kohustuse täieliku täitmiseni. VII. Tõkend ja asitõendid Tõkendit ei ole kohaldatud ning asitõendid puuudvad. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert Kohtunik 21 / 21