Obsah (7)

§ 207§ 108§ 102§ 105§ 106§ 27§ 28

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-18-1335 Otsuse kuupäev 30. aprill 2019 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Menetlusosalised XX kaebus Otepää Vallavalitsus

§ 207lg 2 alusel.

2

1. Tartu Halduskohtu 08.08.
2. a määrusega (tl 70–71) rahuldas kohus kaebaja taotluse käekirjaekspertiisi määramiseks.
3. Otepää Vallavalitsuse vastustajana esitatud vastuses kaebusele (tl 63–64) taotletakse kaebuse rahuldamata jätmist. Vastuse kohaselt ei ole kaebaja ärakuulamisõigust rikutud. Kaebajale on tagatud arvamuse avaldamise võimalus ning kaebaja on seda võimalust kasutanud. Ehitusloa andmisest keeldumise alused (EhS § 44) asjas puudusid. Vastustaja ei ole rikkunud uurimispõhimõtet ega põhjendamiskohustust.
4. Kolmandad isikud XX OÜ ja XX taotlevad kaebuse rahuldamata jätmist (tl 56–59) ja peavad kaebust esitatuks pahatahtlikult (tl 101–103). Kohtu seisukoht
5. Kohus võtab asja juurde Otepää Vallavalitsuse 06.06.
6. a ehitusloa nr 1812271/12844 {https://www.ehr.ee/app/w/page?5, 24.04.2019}, mis on välja antud Otepää Vallavalitsuse 05.06.
7. a korralduse nr 2-3/269 alusel ja mis moodustavad ühe haldusakti. Ehitusluba ei ole menetlusosaliste poolt kohtule varasemalt dokumentaalsel kujul esitatud.
8. Kaebuse põhikaalutluse kohaselt on vastustaja haldusmenetluses jätnud kõrvaldamata kaebaja (haldusmenetluses kolmanda isiku) kahtluse, et haldusakt on väljastatud taotleja poolt esitatud valeandmete alusel.
9. Vaidlusaluse Otepää Vallavalitsuse 05.06.
10. a korraldusega nr 2-3/269 (tl 10) on XX OÜle antud ehitusluba XX kinnistule majandushoone püstitamiseks. Vaidlusaluse ehitusloa nr 1811581/04656 (tl 127–129) väljastamise taotlusele {https://www.ehr.ee/app/w/page?8, 24.04.2019}, on taotleja poolt lisatud XX 10.10.
11. a allkirjastatud leping (tl 5). Vaidlustatud korralduses on vastustaja hinnanud kaebaja avaldatud kahtluse eraõiguslikuks vaidluseks ja asunud seisukohale, et EhS § 44 sätestatud ehitusloa andmisest keeldumise alused puuduvad.
12. Halduskohus nõustub kaebajaga, et EhS § 44 p 12 kohustab pädevat asutust keelduma ehitusloa andmisest, kui ehitusloa taotlemisel on esitatud teadvalt valeandmeid, mis mõjutavad ehitusloa andmise otsustamist.
13. Halduskohus ei nõustu vastustajaga, et taotleja poolt haldusorganile valeandmete esitamise puhul on tegemist eraõigusliku vaidlusega olukorras, kus valeandmete esitamine seisneb ühe kaasomaniku nimel allkirja andmises kellegi teise isiku poolt. Seda eriti olukorras, kus valeandmete esitamises on alustatud kriminaalmenetlus (kriminaalasi nr 1826100612, vt tl 93).
14. Kuna Otepää Vallavalitsuse vaidlusaluse korralduse (tl 10) kohaselt on vastustaja kaebaja õigusi kaalunud eelkõige XX OÜ poolt 04.04.
15. a ehitusloa taotluse põhjendamiseks esitatud XX ja XX ning XX OÜ vahelisest 10.10.
16. a sõlmitud maa tasuta kasutusse andmise lepingust tulenevatest faktilistest asjaoludest lähtudes, siis on vastustaja käesoleval juhtumil pidanud võimalikuks vähemalt teoreetilisel tasandil keelduda ehitusloa andmisest vastavalt EhS § 44 p-le 12 (vrdl nt Tartu RngKo 3-17-1061, p 24), sest vastasel juhul ei oleks ta vaidlustatud korralduses teinud viidet EhS § 44 sätestatud ehitusloa andmisest keeldumise aluste puudumisele asjas. Seda ka põhjusel, et kaebaja oli kaebuse põhimotiivist vastustajat teavitanud ka haldusmenetluses 23.04.
17. a esitatud pöördumise (tl 7) kohaselt.
18. Ehitusloa õiguspärasust, nagu iga teist haldusakti, tuleb hinnata selle andmise hetke seisuga (vrdl RKHKo 3-15-873, p 32).Vaidluse all ei saa olla vastustaja kohustus ehitusloa andmisel leida 3 kõigi poolte huve optimaalselt arvestav lahendus (vrdl RKHKo 3-14-52416, p-d 23, 24). Halduskohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et vastustaja ei pidanud kaebaja esitatud vastuväidet teadvalt valeandmete esitamisest, mis mõjutab ehitusloa andmise otsustust, haldusmenetluses sisuliselt lahendama. Vastav kohustus tuli vastustaja poolt vaidlustatud korralduse andmisel kohaldatud korralduse õiguslikust alusest (EhS § 44 p 12 ja § 42 lg 8), sest lõppkokkuvõttes vastutab haldusakti õiguspärasuse eest vastustaja. Vastustaja poolt ehitisregistrisse kantud andmete õigsuse (ehitusluba) eest vastustab samuti andmete registrisse kandja (vrdl RKHKo 3-14-52261, p 11), mitte vastustaja poolt eraõiguslikuks peetava tehingu pooled (kaasomanikud). Halduskohtu arusaamist mööda on seaduse sõnastus selles osas selge ja vastustajale ühest tegevust dikteeriv, mille eesmärgiks on välistada taotleja poolt haldusorganile teadvalt valeandmeid esitades ehitusloa saamine. Võltsitud dokumendi haldusorganile esitamine saab toimuda üksnes avalik-õiguslikus suhtes, sõltumata sellest, kas võltsitud on eraõiguslike või avalik-õiguslike isikute vahel sõlmitud dokumenti. Seega ei saanud vastustaja neil faktilistel ja õiguslikel alustel, millele tuginedes vastustaja vaidlustatud korralduse ja ehitusloa andis, vaidlustatud haldusakti anda.
19. Kaebuse põhikaalutluse sisuliseks lahendamiseks määras halduskohus käekirjaekspertiisi (tl 70–71) selgitamaks, kas 10.10.
20. a maa tasuta kasutusse andmise lepingu originaalil X nimel antud allkirja maaomanik B lahtrisse on kirjutanud XX.
21. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 04.10.
22. a ekspertiisiaktiga nr 18E-DK0067 ja akti lisadega (tl 93–98) on tõendatud, et lepingu on maaomanik B nimelt väga tõenäoliselt allkirjastanud XX. Kusjuures eksperdid on kümne astmelisel skaalal
23. skaalale vastavatel asjaoludel avaldanud arvamust, et tõenäosus, et kirjutajaks on keegi teine isik, on väga väike.
24. Halduskohus loeb neil asjaoludel tõendite kogumiga usaldusväärselt tõendatuks, et vaidlustatud haldusakt ei ole sisuliselt vastuolus kaebaja viidatud EhS § 44 p-ga 12 ja § 42 lg-ga
25. Vastustaja ei ole rikkunud kaebaja kui kinnisasja kaasomaniku kaasomandi tervikuna käsutamise õigust (AÕS § 74), kaasomandi alusetule koormamisele õigusvastaselt kaasa aidates.
26. Kuna kohtumenetluses on kaebaja vaidlustatud haldusakti õiguspärasusele esitanud samad vastuväited, mis haldusmenetluses, siis ei ole halduskohtule äratuntav, kuidas saaks kaebajale täiendava ära kuulamise võimaluse tagamine mõjutada asja uut otsustamist. Vastustaja on haldusakti eelpool toodud asjaoludel põhjendanud, kohtu poolt asja tehioludele vastustajast erineva õigusliku hinnangu andmisest ei tulene automaatest haldusakti põhjendamiskohustuse rikkumist. Uurimispõhimõte on haldusmenetluse kõrval ka halduskohtumenetluses kohaldatavaks maksiimiks, mistõttu ei tühista halduskohus kaebaja osundatud minetuste tõttu vastustaja haldusmenetluses vaidlustatud haldusakti, sest kohtu hinnangul peaks vastustaja kolmanda isiku taotluse uuel lahendamisel andma samasisulise haldusakti (vrdl RKHKo 3-3-1-49-08, p 11, RKHKo 3-3-1-57-09, p 13, RKÜKo 3-3-1-85-10, p 44). Seega ei anna ka kaebuse kõrvalkaalutlused alust kaebuse rahuldamiseks. Liiatigi on kohtu poolt esialgse õiguskaitse korras kohaldatud haldusakti kehtivuse peatamise tähtaeg möödunud ja ehitusluba võib olla ennast ammendanud.
27. Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel tuleb kaebus jätta rahuldamata. 26.

§ 108

lg 1 kohaselt peab menetluskulud kandma pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega kaebaja. 27. Kohtu poolt määratud ekspertiisi kulu (

§ 102

p 1) on kantud kohtu ettemaksukontole advokaadibüroo vahendusel (tl 130) kohtu vastava korralduse alusel (

§ 105

lg-d 1 ja 3).

§ 106ja Ts

MS § 159 lg 1 esimese lause kohaselt tunnistajale, eksperdile või tõlgile 4 makstava tasu ja hüvitatavad kulud määrab kindlaks kohus, kes on tunnistaja, eksperdi või tõlgi kaasanud. Kaebaja on vastavalt halduskohtu asjakohasele määrusele ning kooskõlas kohtuekspertiisiseaduse (KES) § 277 p-ga 9 tasunud ekspertiisitasu ettemaksu summas 300 eurot. Eeltoodu alusel tuleb määrata käesolevas asjas Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis teostatud käekirja ekspertiisi tasuks 282 eurot. KES § 26 lg 5, § 261, § 277 p 9,

§ 106, Ts

MS § 151 lg 2, § 159 lg 1 alusel tuleb nimetatud raha kanda riigituludesse ja sellega lugeda käekirjaekspertiisi tasu kaebaja poolt kantuks. Ekspertiisi tegelikku maksumust 282 eurot (tl 99) ületav 18 eurot, mis on kohtu korraldusel ette tasutud, tuleb advokaadibüroole tagastada. 28. Vastustaja ei ole menetluskulu kandnud (tl 107) ja kulude hüvitamist kaebajalt taotlenud. Kolmandate isikutena on vastustaja poolel menetluses osalenud XX OÜ ja XX (tl 13, 40).

§ 108

lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite kohaselt nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Kolmandad isikud taotlevad kaebuse rahuldamata jätmise korral kaebajalt 2 644,54 euro kolmandate isikute menetluskulude väljamõistmist (tl 109–116). Kolmandate isikute arvates on kaebus esitatud pahatahtlikult ja teadlikult valeväiteid kasutades (tl 125–126). 29. Halduskohus on seisukohal, et poolte menetluskulud tuleb jätta täielikult poolte endi kanda, kuna vastaspoole kulude väljamõistmine kaebajalt (

§ 108lg-d 1, 8–9, 11), oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane (vrdl nt Tartu Rng

Ko 3-08-1588, p 20). Analoogselt

§-s 21 sätestatuga on HMS § 11 lg 1 p 3 kohaselt haldusmenetluses menetlusosaliseks isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt võib puudutada (kolmas isik). Kolmandate isikute huvides ja taotlusel toimunud haldusmenetluses oli kolmandaks isikuks kohtumenetluse kaebaja ja kohtumenetluses jagunesid rollid vastupidiselt. Nagu eelnevalt osundatud, menetlusosalisel on õigus esitada enne haldusakti andmist selle kohta oma arvamus ja vastuväited (HMS § 40 lg 1).

§ 27alusel on kohtumenetlusse kaasatud kolmanda isiku õiguste maht samaväärne.

Halduskohus on kaebajale eksperdi arvamuse küsimiseks ettepanekut tehes, pidanud võimalikuks uurimisprintsiipi kohaldades kõrvaldada vastustaja minetused haldusmenetluses ja lahendanud vaidluse EhS § 44 p 12 kohaldumisest asjas. Halduskohus on eelnevalt selgitanud, miks vaidluse oleks pidanud sisuliselt lahendama vastustaja. Halduskohus on tuvastanud vastustaja poolt asja õigeks lahendamiseks oluliste asjaolude välja selgitamata jätmise, mille tõttu peab halduskohus vastaspoole menetluskulude kaebajalt väljamõistmist äärmiselt ebaõiglaseks (

§ 108lg 11).

Vaidlustatud haldusakt on antud kolmandate isikute vaide (tl 68) alusel vastustaja määratud haldusmenetluse läbiviimise pikendamise tähtaja jooksul (tl 67), s.o ajal, mille vastustaja andis kolmandate isikute ja kaebaja vahel kompromissile jõudmiseks (tl 67). Vaatamata vastustaja poolt kompromissile jõudmiseks tähtaja andmisest, nõudsid kolmandad isikud vastustajalt haldusmenetluse kiirendamist (tl 68) kaebajaga kompromissi otsimise asemel. Halduskohus on seisukohal, et neil asjaoludel ei ole vastustaja poolel menetluses osalenud kolmandate isikute menetluskulude nende endi kanda jätmine nende suhtes ebamõistlik ega ebaõiglane. Kaebaja eitas allkirja andmist 2018. a. Tõendite kogumi kohaselt oli kaebaja kolmandate isikutega lepingu (tl 5) allkirjastamise ajal 2016. aastal 80 aastane, seega vähemasti hilises keskeas, mis võib üldteada olevalt mõjutada selles eas inimese mälu. Tõendite kogum ei tõenda kaebaja poolt haldusja/või kohtumenetluses õiguste kuritarvitamist (

§ 28

lg 1, § 108 lg 9), mistõttu on ka neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel temalt sel motiivil vastustaja poolel menetluses osalenud 5 kolmandate isikute kulude väljamõistmise taotlus põhjendamatu. Liiatigi osales kaebaja kohtumenetluses vandeadvokaadist volitatud esindaja vahendusel ja ei omanud seeläbi tegelikku võimalust menetlusõiguste kuritarvitamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 6