KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Otsuse tegemise aeg ja koht 7. jaanaur 2021. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-20-14267 Tsiviilasi A. M. V. ha

) § 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

p 1 ja 2 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps.

§ 100

lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis), lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt

100 lg 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Vastavalt

§ 101

lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 101

1. lõike alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks, et igakuise elatise suurus muutub, kui muudetakse selle aluseks olevat Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumpalka) selliselt, et elatis ühele lapsele ei oleks väiksem, kui pool miinimumpalka. Alates 01.01.
2. a on töötasu alammäär täistööajaga töötamisel 584 eurot ja minimaalne elatis ühele lapsele seega 292 eurot. Elatise suuruse määramisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest tema kasvamiseks ja arenguks piisavate vahendite saamiseks. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et elatise nõudmisel seaduses sätestatud miinimummääras ei ole vajalik täiendavalt tõendada lapse vajadusi. Seega tuleb üldjuhul pidada lapse ülalpidamiseks vajaliku rahasumma suuruseks ühes kuus
3. aastal 584 eurot, ja ühe vanema osaks ülalpidamiskulutustest 292 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus M.-O. V. lt välja elatise A. M. V. kasuks seaduses sätestatud miinimummääras. Alates
4. septembrist
5. a kuni otsuse tegemiseni tuleb kostjalt välja mõista ühekordse summana hageja kasuks 1460 eurot (292 eurot x 5 kuud, s.o elatis septembri, oktoobri-, novembri-, detsembri- ja jaanuarikuu eest), arvestades, et detsembrikuu lõpuks oli sissenõutavaks muutunud ka elatis jaanuarikuu eest. Kui kostja on pärast hagi esitamist elatise maksmise kohustust täitnud, võib ta tasutud elatise summad tagasiulatuvalt väljamõistetud elatisest maha arvata. Edaspidi tuleb elatist tasuda kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuiste perioodiliste maksetena summas 292 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast. Elatise maksmise kohustus tuleb täita rahasummade kandmisega G. V. arvelduskontole nr XXX, selgitusega „elatisraha“ selliselt, et iga järgneva kuu elatis tuleb üle kanda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval. Seega hiljemalt 31.01.
6. a tuleb täita elatise maksmise kohustus
7. a veebruarikuu eest. IV. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Eeldatavalt ei ole hagejatel tekkinud ka muid menetluskulusid, kuna hagejaid esindas menetluses seaduslik esindaja. Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Epp Tombak kohtunik