Obsah (4)

§ 423§ 150§ 168§ 162

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Määruse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2021, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-134743 Tsiviilasi C. OÜ hagi A. väljamõistmiseks Menetlust

) § 423 lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 näeb ette, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata.

1. Tartu Maakohtu menetluses on alates
2. detsembrist 2020 C. OÜ hagi A. OÜ ja A. P. (pankrotis) vastu võla väljamõistmiseks. Harju Maakohtu XX.XX.XXXX. a määrusega tsiviilasjas nr XXX on kuulutatud välja A. P. pankrot XX.XX.XXXX kell 15.
3. Harju Maakohtu XX.XX.XXXX. a määrus kuulub PankrS § 31 lg 7 järgi viivitamatule täitmisele. Tartu Maakohtu menetluses on seega C. OÜ varaline nõue A. P. vastu, mille kohtumenetlus algas enne A. P. pankroti väljakuulutamist. Seetõttu tuleb C. OÜ hagi A. OÜ ja A. P. (pankrotis) vastu tuleb jätta

§ 423lg 3 ja Pankr

S § 43 lg 2 alusel A. P. osas läbi vaatamata. 9.

§ 423

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 10. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et hagi tuleks ka kostja I suhtes jätta läbi vaatamata PankrS § 43 lg 2 alusel. Kohtu hinnangul tuleb hagi kostja I suhtes jätta läbi vaatamata

§ 423lg 2 p 2 alusel.

Kostja I suhtes lõpetati pankrotimenetlus, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, sest kostjal I ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Harju Maakohus on andnud ajutisele haldurile kostja I suhtes korralduse likvideerimiseks kahe kuu jooksul pärast pankrotimenetluse raugemise määruse jõustumisest. Eelnevast järeldub, et kostjal I puudub igasugune vara ja võimalused, et mingisugune vara tekiks ning kostja I likvideeritakse lähiajal. Seetõttu ei ole hagejal võimalik saavutada hagiga taotletavat eesmärki, et kostja I tasuks hagejale võlgnevuse. 2 2-20-134743 11.

§ 150

lg 1 p 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks.

§ 150

lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

1. Kohus leiab, et hageja riigilõivu tagastamise taotlus tuleb rahuldada.
2. Kohtutoimikust nähtub, et hageja tasus avalduse esitamisel Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale riigilõivu 102 eurot 15 senti. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna makseettepanekut ei õnnestunud mõistliku aja jooksul võlgnikule kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis
3. novembri
4. a määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja täiendava riigilõivu 247 eurot 85 senti. Kokku tasus hageja riigilõivu seega 350 eurot.
5. Kohus rahuldab hageja taotluse ning tagastab hagejale

§ 150lg 1 p 3 alusel riigilõivu 350 eurot C.

OÜ arveldusarvele XXX, viitenumbriga

2. Hagi läbivaatamata jätmisel tuleks

§ 168lg 2 kohaselt jätta üldjuhul menetluskulud hageja kanda.

Kohtu hinnangul ei ole see praeguses asjas siiski põhjendatud. Hagi jäetakse

§ 423

kohaselt läbi vaatamata üldjuhul siis, kui hagimenetlust takistab mingi hagi puudutav või hageja tegevusest mõjutatud takistus. Kostja pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse raugemine ei ole asjaolud, mida hageja oleks saanud mõjutada. Kuivõrd hagi jäetakse läbi vaatamata kostja II pankroti ja kostja I pankrotimenetluse raugemise tõttu, leiab kohus, et menetluskulude hageja kanda jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane. Kohus jätab menetluskulud seetõttu

§ 162lg 4 alusel poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 3