Obsah (5)

§ 405§ 173§ 162§ 175§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja Kohtunik Epp Tombak Otsuse tegemise aeg ja koht 12. jaanuar 2021. a, Kalevi tn 1, Tartu Tsiviilasja number 2-19-136741 Tsiviilasi

) § 405 alusel RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.
2. Välja mõista Straipu LLC OÜ-lt JMJ Stuudio OÜ kasuks poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu alusel võlgnevus 175 eurot ja kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 23,82 eurot, s.o kokku 198 (ükssada üheksakümmend kaheksa) eurot 82 senti.
3. Välja mõista Straipu LLC OÜ-lt JMJ Stuudio OÜ kasuks viivis tasumata võlgnevuselt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (käesoleval ajal 0,022 % päevas) alates 13.01.
4. a kuni võla täieliku tasumiseni.
5. Jätta menetluskulud Straipu LLC OÜ kanda.
6. Määrata JMJ Stuudio OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 375 eurot.
7. Välja mõista Straipu LLC OÜ-lt JMJ Stuudio OÜ kasuks menetluskulude katteks 375 eurot.
8. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
9. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Apellatsioonkaebuse esitamine Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

§ 405

lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Käesolevas asjas ei anna kohus luba edasikaebamiseks. Asjaolud ja hageja nõue

1. Hagiavaldusest nähtuvalt oli poolte vahel sõlmitud töövõtuleping, mille kohaselt tellis kostja hagejalt kujundusteenuseid. Hageja teostas töö kostjalt saadud juhiste järgi ja esitas töö eest arved. Kostja tasus esimese arve pretensioonideta, teise arve jättis aga tasumata. Alles kolm kuud hiljem esitas kostja ebamäärase selgituse, miks ta tööde eest ei tasunud.
2. Kostja vastuväited võlgnevusele on paljasõnalised ja tema käitumine pahatahtlik. Hageja kujundas kostjale vastavalt kostja tellimusele interaktiivsed tootelehe failid, mis olid mõeldud kostja kodulehel avamiseks, vaatamiseks ja allalaadimiseks. Kostja ei esitanud tellimust trükiversioonis failide kujundamiseks. Neil asjaoludel taotleb hageja kostjalt välja mõista 175 eurot ja viivis seaduses sätestatud määras alates 15.05.
3. a, so alates tasumata arve maksetähtaja saabumisest. Kostja vastus hagile
4. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt oli hageja poolt tehtud töö ebakvaliteetne. Hageja koostatud tootelehed olid väljaprintimisel nagu
5. aasta ajalehed, seega sobimatud. Hageja teadis, millega kostja tegeleb ja millistele turgudele on suundumas ning tootelehed lähevad koos tootega pakendisse, kuid sellest hoolimata teostas töö ebakvaliteetselt. Ebakvaliteetsete tootelehtede tõttu keeldus Saksamaa suurettevõte kostja toodete sortimenti võtmisest. Töö vastuvõtmisel oli hageja ebaaus ja hindas oma võimeid ilmselt üle. Kostja ei ole hageja koostatud tootelehti oma toodete juures kasutanud. Kohtu põhjendused 4.

§ 405

lg 1 esimene lause näeb ette, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Seega on käesoleva asja näol tulenevalt hagi hinnast tegemist lihtmenetluses menetletava asjaga. 2

§ 405

lg 1 kohaselt võib sellise hagi menetlemisel mh kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all, samuti koguda tõendeid omal algatusel.

1. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Asjas ei ole vaidlust selles, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping, mille kohaselt pidi hageja kujundama kostjale tootelehed. Pooled vaidlevad selle üle, kas tootelehed vastasid kokkulepitud tingimustele või mitte ning kas sellest tulenevalt on kostjal kohustus töö eest hagejale tasu maksta. Võlaõigusseaduse (VÕS) 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 641 lg 1 järgi peab töö vastama lepingu tingimustele. Näidisloetelu töö lepingutingimustele mittevastamise kohta sätestab VÕS § 641 lg
2. Muu hulgas ei vasta töö lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi (p 1) või kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse (p 2). VÕS § 644 lg 1 ja lg 3 esimese lause järgi peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama; kui ta seda ei tee, ei või hiljem enam töö mittevastavusele tugineda. Esitatud tõenditest (poolte kirjavahetus) nähtub, et kostja tellis hagejalt tootelehtede kujundamise, mida saaks kostja kodulehelt vaadata ja alla laadida. Prinditavaid faile kostja ei tellinud; samuti ei vastanud kostja hageja sellekohasele täpsustavale küsimusele 09.04.
3. a e-kirjas. Suuremaid tootefotosid, mida hageja saanuks kasutada, kostjal anda ei olnud. Kostja on ise oma 10.04.
4. a saadetud e-kirjas avaldanud, et tal ei ole suuremaid fotosid (kostja esitatud tõend, lisa nr 13). 09.04.
5. a e-kirjast nähtub, et kostja on soovinud faile ca 1 Mbit suuruses. Seega on hageja teinud töö vastavalt kostjalt saadud juhistele. VÕS § 641 lg 3 kohaselt ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et kostja tooted jäid suurettevõtte sortimenti lisamata. Ebakvaliteetsete tootelehtede tõttu. Isegi, kui see nii oli, ei saa vastutust selle eest panna hagejale, kuivõrd hageja on kujundanud tootelehed vastavalt kostja soovidele. Vaidlust ei ole selles, et kostja teatas hagejale töö sobimatusest alles mitu kuud pärast seda, kui ta sai töö sobimatusest (lepingule mittevastavusest) teada. Arvestades tellitud töö väikest mahtu ja poolte senist tihedat suhtlust ei ole see kohtu hinnangul antud juhul mõistlik aeg, mistõttu ei saa kostja ka VÕS § 644 lg 3 järgi enam töö mittevastavusele tugineda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 175 eurot, samuti viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni võlgnevuse tasumiseni. Kohus on viivise välja arvestanud kohtuotsuse tegemise seisuga, so 23,82 eurot. 3 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 6.

§ 173lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse.

Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Menetluskulud jäävad

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

7. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

§ 175

lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

§ 174

lg 1 II lause kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulude suuruseks 375 eurot (sh riigilõiv 75 eurot ning hageja õigusabikulud 300 eurot). Kohus märgib, et hageja on märkinud küll menetluskulude rahaliseks suuruseks 405 eurot, kuid on selle hulka arvestanud täiendavalt tasutud riigilõivu 30 eurot kaks korda, mistõttu on kohtu hinnangul tegemist eksitusega. Riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja riigilõivu tasumine on hagi menetlusse võtmise eelduseks, mistõttu on hageja menetluskulude kindlaksmääramise nõue riigilõivu osas põhjendatud.

§ 175

lg 1 sätestab, et juhul kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, peavad hüvitamisele kuuluvad kulud olema põhjendatud ja vajalikud. Hageja esindaja on tsiviilasja menetluses koostanud põhjaliku hagiavalduse, samuti vastanud kostja seisukohtadele. Dokumentide koostamise kogukulu on olnud 300 eurot. Hageja esindaja tunnitasu määr on olnud 100 eurot, mida on senises kohtupraktikas peetud põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja 375 eurot (riigilõiv 75 eurot ning õigusabikulud 300 eurot). Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt välja mõista ka viivis tasumata menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak kohtunik 4