← Eesti

2-20-18173/11

Obsah (13)§ 433§ 178§ 150§ 430§ 187§ 440§ 432§ 445§ 173§ 168§ 174§ 195§ 391

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Anu Talu Kohtujurist Egert Übner Määruse tegemise aeg ja koht 26.01.2021, Pärnu Tsiviilasja number 2-20-18173 Tsiviilasi Osaühingu Meremõõduk

§ 433lg 1, § 661 lg 1 ja 2).

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot (RLS § 59 lg 14). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1 esimene lause).

Riigilõivu tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 64 eurot (

§ 150lg 8).

Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (

§ 430lg 8).

Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Osaühing Meremõõdukeskus (hageja) esitas 09.12.2020 Pärnu Maakohtule avalduse Maru Lihaveis OÜ (kostja) vastu hagi tagamiseks enne hagiavalduse esitamist. Hageja palub kohtul hagi tagamiseks seada haginõude ulatuses kohtulik hüpoteek kostja kinnistule registriosa numbriga
  2. Avalduse kohaselt hageja on andnud kostjale laenu kokku 35 700 eurot ning kostja on teinud laenu tagasimakseid 200 euro eest. Laenu tagastamise aega kokku lepitud ei olnud, hageja edastas kostjale laenulepingute ülesütlemise avalduse kätte 12.10.
  3. Hageja soovib esitada kohe hagiavalduse, kui on kätte jõudnud laenulepingute ülesütlemise kahekuuline tähtaeg ning nõue muutub sissenõutavaks. Hageja hinnangul hagi tagamata 2 Tsiviilasi nr 2-20-18173 jätmine võib muuta kohtuotsuse täitmise võimatuks kuna kostja on asunud ettevõtte jätkusuutlikuse seisukohast olulist vara: viilhall ja kogu lihaveiste kari, müüma. Kohus jättis 09.12.2020 hageja avalduse hagi tagamiseks enne hagiavalduse esitamist käiguta. Hagejal tuli põhistada, miks hageja kohe hagi ei esita.
  4. Hageja esitas 15.12.2020 kohtule hagiavalduse kostja vastu põhinõude 20 000 euro tasumiseks. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista võlaõigusseaduses ettenähtud viivise kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja viivise mis ei ole otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud, edasi protsendina põhinõudest kuni nõude täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt on hageja andnud kostjale laenu kokku 35 700 eurot ning kostja on teinud laenu tagasimakseid 15 700 euro eest. Hageja edastas kostjale laenulepingute ülesütlemise avalduse, kahekuuline tähtaeg on möödunud ning nõue on sissenõutav. Kohus võttis 16.12.2020 määrusega menetlusse hageja nõude kostja vastu võlgnevuse 20 000 euro väljamõistmiseks, jättis käiguta hageja nõude kostja vastu viivise välja mõistmiseks, rahuldas hageja hagi tagamise taotluse ning seadis kostjale kuuluvale kinnistule (registriosa 13208250) hageja kasuks kohtuliku hüpoteegi summas 20 000 eurot (määrus jõustus 05.01.2021).
  5. Kostja 17.12.2020 vastuses hagile võttis

§ 440lg 1 mõistes hagi õigeks.

Kohus palus pooltel kaaluda asja lõpetamist kompromissiga.

  1. Hageja 21.12.2020 vastuses kohtu nõudele palus viivisenõuet mitte menetleda (jätta menetlusse võtmata) ning kompromissi sõlmimiseks anda aega vähemalt
  2. a jaanuari kuu. Kohus 30.12.2020 määrusega keeldus hageja viivisenõuet menetlusse võtmast (määrus jõustus 23.01.2021). Kohus rahuldas samal päeval hageja taotluse ning andis pooltele kompromissläbirääkimisteks tähtaja kuni 29.01.
  3. a.
  4. Pooled esitasid 26.01.2021 kohtule kinnitamiseks kompromissi. Poolte esindajate poolt 22.01.2021 ja 26.01.2021 allkirjastatud kompromissi kohaselt Maru Lihaveis OÜ tunnistab võlakohustust Meremõõdukeskus OÜ ees summas 20000€ ning kohustub
  5. märtsiks 2021 aastal tasuma Meremõõdukeskus OÜ-le 20000.- € (kakskümmend tuhat eurot). Võlakohustuse täitmist jääb tagama kohtulik hüpoteek Maru Lihaveis OÜ-le (registrikood 12471621) kuuluvale kinnisasjale asukohaga Pärnu maakond, Saarde vald, Kalita küla, Metsavahe (registriosa nr 13208250) esimesel järjekohal hüpoteegisummaga 20 000,00 eurot. Menetluskulud jäävad poolte enda kanda. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kohtuliku kompromissi sõlmimise tähendusest. Hageja taotleb

§ 150

lg 2 p 1 alusel tagastada pool tasutud riigilõivust ja tasutud tagatis Meremõõdukeskus OÜ kontole EE

  1. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  2. Tsiviilkohtumenetluse (

) § 4 lg 3, § 206 lg 2 ja § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad lõpetada menetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Kohtu hinnangul 26.01.2021 esitatud kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ning ei riku olulist avalikku huvi ja on täidetav. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 3 Tsiviilasi nr 2-20-18173 7. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (

§ 432

). Pooled on kokkuleppe kinnitamise taotluses avaldanud, et on nendest tagajärgedest teadlikud. 8.

§ 445

lg-st 2 tuleneb, et kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ning kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Pooled on kompromissis leppinud kokku, et kohtulik hüpoteek jääb võlakohustuse täitmist tagama, mistõttu kohus jätab 16.12.2020 määrusega hagi tagamiseks seatud kohtuliku hüpoteegi jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. 9.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda.

§ 174

lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, puudub asjas vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. 10. Hageja taotleb seoses kompromissi sõlmimisega poole tasutud riigilõivust tagastamist.

§ 150

lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt kohus tagastab riigilõivu tasumiseks kohustatud isiku taotluse alusel poole menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohtutoimiku andmetel OÜ Meremõõdukeskus tasus 09.12.2020 hagi tagamise taotluselt riigilõivu 50 eurot ning hagiavalduse esitamisel 15.12.2020 riigilõivu 750 eurot. Kuna pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle, tuleb hagejale tagastada hagilt tasutud riigilõivust pool, see on 375 eurot ja kanda hageja poolt näidatud pangakontole. Hagi tagamiselt tasutud riigilõivust poolt riigilõivu (so 25 eurot) kohus ei tagasta. Kohus hageja taotluse rahuldas ning seadis määrusega hageja kasuks kostjale kuuluvale kinnistule kohtuliku hüpoteegi. Selle menetlustoiminguga seonduv kohtulahend on ka jõustunud. 11. Hageja taotleb ka tasutud tagatisdeposiidi tagastamist.

§ 195

lg 1 esimese lause kohaselt kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise.

§ 195

lg 2 kohaselt enne määruse tegemist saadab kohus tagatise tagastamise avalduse seisukoha võtmiseks poolele, kelle kasuks on tagatis antud.

§ 391

lg 1 p 1 kohaselt hagi tagamist taotlenud pool peab hüvitama hagi tagamisega teisele poolele ja kolmandale isikule tekitatud kahju, kui jõustub kohtulahend, millega jäetakse tagatud hagi rahuldamata või läbi vaatamata või kui asjas lõpetatakse menetlus muul alusel kui poolte kompromissi kinnitamisega. Käesoleval juhul lõpetatakse asi kompromissi kinnitamisega, mistõttu tuleb hageja poolt 09.12.2020 tasutud deposiit summas 1775 eurot määruse jõustumisel hagejale tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.