KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Meeli Kaur, Krista Kirspuu ja Margo Klaar Määruse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-11150 Tsiviilasi YY ava

) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 9. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 ja

§ 656

lg 2 teise lause alusel (koosmõjus

§-ga 659) sõltumata määruskaebustes toodud põhjendustest menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada ning asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Puudutatud isiku määruskaebus rahuldatakse ja avaldaja määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 10. Puudutatud isik soovib määruskaebuse lahendamist kohtuistungil. Kolleegium selgitab, et

§ 667

lg 3 esimese lause järgi lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Arvestades, et ringkonnakohus saadab asja maakohtule uueks lahendamiseks tagasi, ei pea ringkonnakohus määruskaebuse läbivaatamiseks kohtuistungi korraldamist vajalikuks. 11. Praeguses asjas on vaidlus Harjumaal Rae vallas Jüri alevikus Aruküla tee 49 asuva hoone korstna suitsulõõride kasutamise üle. Maakohus märkis vaidlustatud määruses õigesti, et elamu korstnad koos lõõridega on korteriomanike kaasomandis ning vaidlus kaasomandi eseme kasutamise üle tuleb lahendada

§ 613lg 1 p 1 järgi hagita menetluses.

Samas on maakohus jätnud tähelepanuta, et

§ 198lg 3 järgi kaasab hagita menetluse osalised kohus omal algatusel.

Kohtul tuleb teha selgeks, kes ja mis ulatuses on sellest menetlusest puudutatud ja millised õigused tuleb neile tagada. 11.1.

§ 198

lg 1 p 2 kohaselt on hagita menetluses menetlusosalised avaldaja ja muud asjast puudutatud isikud.

§ 614

lg 1 täpsustab

§ 613

alusel esitatud nõuete kohta, et korteriomanditeks jagatud kinnisomandi puhul kuuluvad menetlusosaliste hulka korteriomanikud ja korteriühistu. Riigikohus on asunud seisukohale, et korteriomanditeks jagatud kinnisomandi puhul kuuluvad menetlusosaliste hulka üksnes asjast puudutatud korteriomanikud. Näiteks kui üks korteriomanik esitab teise korteriomaniku vastu nõude esimese eriomandile tekitatud kahju hüvitamiseks, on puudutatud korteriomanikeks eelduslikult vaid vaidlevad korteriomanikud. Samas kui üks korteriomanik nõuab teiselt kaasomandi osa muutmist või taastamist, siis on puudutatud kõik korteriomanikud, kuivõrd kaasomandist kuulub osa kõigile korteriomanikele (Riigikohtu

1. novembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-24747/180, p 18). Sealjuures, kui korteriomand kuulub abikaasade ühisvara hulka, tuleb tulenevalt perekonnaseaduse § 29 lg-st 1 puudutatud isikutena menetlusse kaasata mõlemad abikaasad või vähemasti saada vaidluseks teise abikaasa nõusolek (vt Riigikohtu
3. oktoobri
4. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-7999/68, p 20). 11.
5. Eelnevat arvestades, peavad kolleegiumi hinnangul olema praeguses asjas menetlusse kaasatud kõik korteriomanikud, sest vaidlus puudutab kaasomandiosa, isegi kui vaidlusaluseid korstna suitsulõõre kasutavad üksnes avaldaja ja puudutatud isik. Nii on Riigikohus leidnud, et ka olukorras, kus üks korteriomanik soovib, et teine korteriomanik eemaldaks õhksoojuspumba, mis on paigaldatud hoone välisseinale, peavad olema menetlusse kaasatud kõik selle elamu korteriomanikud (Riigikohtu
6. jaanuari
7. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-11887/61, p 11). Seejuures on praeguses asjas vaidlus mh tuleohutusnõuete üle, milliste järgimise küsimus 5

§ 438

lg-s 1, § 436 lgs 7 ning § 463 lg-s 2 sätestatuga kohustus kvalifitseerida nõue sõltumata menetlusosaliste õiguslikest väidetest. Menetlusosaliste esitatud andmetel on vaidlusalustes korterites tehtud korstna kasutamiseks ümberkorraldusi. Õigusaktide kohaldamisel omab tähtsust see, millised muudatused on kaasomandis olevale esemele tehtud ja kas see on toimunud enne või pärast

1. aastat. Kuni
2. detsembrini 2017 reguleeris korteriomanike omavahelisi suhteid korteriomandiseadus (KOS). KOS § 15 lg 1 sätestas, et kaasomandi eset valitsevad korteriomanikud ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi teise lõike järgi võis iga korteriomanik teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste nõusolekuta. Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi võisid korteriomanikud kokkuleppeid arvestades häälteenamuse alusel otsustada küsimusi, mis jäävad tavapärase valitsemise piiresse. KOS § 16 lg 1 sätestas, et ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemiseks on vaja korteriomanike kokkulepet. Sarnaselt KOS § 16 lg-ga 1 näeb ka korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 38 lg 1 ette erandi, mille kohaselt ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemist ei saa otsustada tavapärase valitsemise raames, vaid selleks on vaja korteriomanike kokkulepet. Sama paragrahvi teise lõike järgi ei ole esimeses lõikes nimetatud muudatuseks vaja selle korteriomaniku nõusolekut, kelle õigusi ümberkorraldused ei puuduta üle määra, mida korteriomanik peab KrtS § 31 lg 1 p 2 kohaselt taluma. Viidatud sätte kohaselt on korteriomanik kohustatud taluma mõjusid, mis jäävad KrtS § 31 lg 1 p-s 1 nimetatud piiridesse, s.o ei ületa omandi tavakasutusest tekkivaid mõjusid. KrtS § 38 kohaldamisel tuleb arvestada ka KrtS §-ga 39, mille järgi kaasomandi eseme ajakohastamiseks, sealhulgas energiatõhususe suurendamiseks, selliste vajalike muudatuste tegemise, millega ei muudeta eriomandi eseme otstarvet ega kahjustata muul viisil ülemäära ühegi korteriomaniku õigustatud huve, võib otsustada KrtS § 9 lg-s 3 sätestatud häälteenamusega (s.o üle poole kõigist häältest nende korteriomanike poolt, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest). 11.
3. Kuna kohus on jätnud oluliselt menetlusõiguse norme rikkudes kõik asjasse puutuvad korteriomanikud menetlusse kaasamata, siis tuleb kolleegiumi hinnangul vaidlustatud maakohtu määrus tühistada (vt nt Riigikohtu
4. oktoobri
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1101-13, p 14 ja Riigikohtu
6. septembri
7. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-19005/66, p 12). Rikkumise tõttu on jäänud teiste korteriomanike õigused kaitseta, nende seisukohti ei ole menetluses arvestatud ja ei ole välistatud, et seetõttu alustab mõni muu korteriomanik uut vaidlust. Rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. 11.
8. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul

§ 198

lg 3 alusel menetlusse omal algatusel kaasata ka teised korteriomanikud, kelle õigusi asja lahendamine puudutab, arvestades käesoleva määruse seisukohtadega. Kõigi korteriomanike menetlusse kaasamine ei tekita tingimata olulisi praktilisi probleeme, sest hagita menetluses ei ole protsessi läbiviimine seotud selliste formaalsustega, nagu see on hagimenetluses.

1. Kuivõrd kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja asja menetlus jätkub maakohtus, ei pea kolleegium menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt vajalikuks vastata määruskaebustes esitatud väidetele.
2. Puudutatud isik on taotlenud määruskaebuses ekspertiisi korraldamist. Kolleegium märgib, et maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel kaaluda puudutatud isiku taotlust ekspertiisi korraldamiseks. 6

§ 173lg 3 viimase lause järgi asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt selle tulemusest.

15.

§ 696lg 3 võimaldab esitada määruse peale määruskaebuse Riigikohtule. (allkirjastatud digitaalselt) 7