1-18-8124/52

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2021, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Tõlk Alla Korkin Prokurör Jüri Vissak (kirjalik seisukoht) Kriminaalasja number 1-18-8124 Kriminaalasi Tartu Vangla materjalid Vladimir Priputnõi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Kinnipeetav Vladimir Priputnõi, isikukood: 38702140236; asukoht: Tartu vangla, vabanemisjärgne elukoht: xxx. Karistuse kandmise algus ja lõpp: 27.10.2018 – 03.04.
2. Kaitsja Ei soovi Kohtuistungi toimumise aeg Kaugkohtuistung 19.01.2021 RESOLUTSIOON Jätta Vladimir Priputnõi temale Harju Maakohtu 11.03.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-8124 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu
3. märtsi
4. a otsusega tunnistati Vladimir Priputnõi süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 ja KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 ning talle mõisteti KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1, § 65 lg 2 ja § 76 lg 8 alusel liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud ja 7 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus on
5. oktoober 2018 ja lõpp
6. aprill
7. 24.11.2020 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vabanemist tingimisi enne tähtaega. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Vladimir Priputnõi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Vladimir Priputnõi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Vladimir Priputnõi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Vladimir Priputnõi kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2\3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Vladimir Priputnõi temale mõistetud vangistusest ära kandnud peaaegu 2 aastat ja 3 kuud, mis on enam kui 2\3 ja see ületab 4 kuud. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest ning isiku kinnitusest selgub, et vabanemise korral on kinnipeetaval kavas elama asuda aadressil xxx. Nimetatud aadressil elab kinnipeetava ema koos elukaaslasega, kinnipeetav elas seal ka enne vangistust. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus
8. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
9. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kohtu hinnangul on Vladimir Priputnõi puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge ning vabastamist toetavad asjaolud nagu osalemine rehabiliteerivates tegevustes ja ema toetus ei kaalu üles vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. Ka pole süüdlane vangistuse jooksul käitunud laitmatult. Nimelt materjalide kohtusse saabumise ajal oli süüdlasel 15 kehtivat distsiplinaarkaristust. Analüüsides vangla iseloomustust, siis ilmneb seegi, et ka kõik kinnipeetavaga läbi viidud tegevused pole möödunud muretult, näiteks pole tagastanud tagasilangusega toimetuleku teemalist töövihikut, on süstemaatiliselt rikkunud distsipliini, sh on kaaskinnipeetavate suhtes vägivaldne. Kohtupraktikas on selgitatud, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Süüdlast on elu jooksul kriminaalkorras karistatud 18 korda, nendest 3 on kehtivad. Vangistuses viibib isik neljateistkümnendat korda. Käesoleval juhul on isik süüdi mõistetud narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ja varguse katse eest. Ehkki varasemalt on domineerinud just varavastased teod, on teda varemgi karistatud suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, lisaks ka joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest. Kuritegusid on ta toime pannud nii etteplaneeritult kui impulsiivsusest, kuritegude laad on muutunud ühiskonnale ohtlikumaks. Kriminaalse käitumise põhjuseks on hinnatud puudulikku probleemilahendamisoskust, ja sõltuvusprobleeme, samas ka materiaalse kasu saamise eesmärki ning grupimõju. Kõik see aga kõneleb temast lähtuvast arvestatavast ja seejuures raskesti prognoositavast ohust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Just läbi vangistatu õiguspärase käitumise vangistuse jooksul saab kohus hinnata isiku õiguskuulekusele orienteeritust. Kinnipeetava käitumine pole olnud korrektne ning seda terve vangistuse jooksul. Nagu eespoolgi mainitud, nähtub kohtule esitatud materjalidest, et vangistusasutuse taotluse kohtusse saabumise ajal oli Vladimir Priputnõil 15 kehtivat distsiplinaarkaristust. Ehkki isikut on hinnatud ametnike suhtes sallivaks, on ta ometi rikkunud süstemaatiliselt distsipliini ja olnud vägivaldne kaaskinnipeetavate suhtes. Isik on seetõttu viibinud ka korduvalt eraldi lukustatud kambris. Ka on tõdetud, et suhtlemisel võib ta kergesti ärrituda, kui ei saa enda tahtmist. Seega pole ilmselgelt läbitud sotsiaalprogrammid süüdlasele vajalikku mõju avaldanud ning Vladimir Priputnõi ei püüagi kinni pidada kehtestatud reeglitest ning ka headest käitumistavadest. Järelikult ei arvesta kinnipeetav jätkuvalt teistega, lähtub vaid iseenda soovidest ja huvidest. Selline olukord viitab suurele tõenäosusele, et vabanedes jätkub ühiskonnas kehtestatud reeglite ja normide painutamine ning kohandamine oma tahte saavutamiseks. See aga loob jätkuva ohu uute kuritegude toimepanemiseks. Samuti räägivad isiku vabanemisjärgsed tingimused ennetähtaegse vabastamise kahjuks. Ehkki kinnipeetaval on lähedased suhted emaga, pole tal rohkem toetavaid lähedasi. Valdava osa isiku suhtlusringkonnast moodustavad narkootikume tarvitavad ning kriminaalse mõtteviisiga isikud. Seega puudub süüdlasel toetav ja seaduskuulekas tugivõrgustik, mis aitaks kaasa ka Vladimir Priputnõi eluviiside muutumisele ja õiguskuulekale teele naasmisele. Samuti ei nähtu vangla iseloomustusest ega süüdlase ütlustest, millised on need motiveerivad pidepunktid, mille nimel vabaduses eriliselt pingutada ning mis võiks hoida uute kuritegude toimepanemisest. Kuigi isikul on garanteeritud töökoht ettevõttes X OÜ, on tal 05.11.2020 seisuga tasumata võlanõudeid summas 20543,85 eurot. Ehkki kindel sissetulek on oluline tegur maandamaks isiku poolt majandusliku kasu saamise eesmärgil uute kuritegude toimepanemise riski, siis arvestades seejuures tema nõuete suurust, on olemas tõenäosus, et isik võib asuda ennast elatama kriminaalsel teel. Pole ka teada, milliseks kujuneb isiku töösuhe. Olgugi et kinnipeetav on vangistuse jooksul osalenud majandustöödel, on ta varasemalt elatunud peamiselt juhutöödest ning tema tööstaaž on olnud katkendlik, sestap puudub kohtul veendumus isiku väljakujunenud tööharjumusest. Murettekitav on asjaolu, et isik on varemgi ebaseaduslikult käidelnud narkootikume, sooviga teenida raha narkootikumide hankimiseks. Kinnipeetava suurimaks probleemiks on narkootikumid. Isik on narkootikumide tarvitamist alustanud juba väga varases nooruses, seejuures isegi narkootikume süstides. Isiku tõsist probleemi narkosõltuvusega illustreerib ka varasem ravi xxx haiglas. Varasemalt on isikut korduvalt karistatud narkootikumidega seonduva eest NPALS alusel. Vangistusasutuses on isikul diagnoositud sõltuvus. Ehkki isik väidab sõnades, et soovib narkootikumidega lõpparve teha, näitab tema varasem elukäik, et ta on varemgi üritanud loobuda, kuid tulutult, seejuures isegi haiglatingimustes. Samas tõdeb kohus, et uimastisõltuvusest vabanemine on pikaajaline protsess ja mittetarvitamise järgsel ajal on samuti vajalik jätkata toetusravi tagasilanguse vältimiseks. Sellegipoolest on kinnipeetaval võimalik jätkata sõltuvusraviga ka vanglatingimustes. Kohus, arvestades eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et Vladimir Priputnõi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud. Isiku vabastamine käesoleval ajal oleks ennatlik. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Jätkates vangistust positiivses võtmes ning püüeldes paremate vabanemisjärgsete tingimuste saavutamise suunas, on isikul võimalik näidata, et ta on tõepoolest motiveeritud elus jätkama seadusekuulekal teel ning valmis selle nimel pingutama. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik