← Eesti

1-19-4643/24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2021, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-4643 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kriminaalasi Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse erakorraline ettekanne Mati Oravale mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu Mati Orav isikukood: 37004206521; elukoht xxxxxxxxxxxxxx Kriminaalhooldusametnik Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse kriminaalhooldusametnik Lauri Kasak RESOLUTSIOON
  2. Jätta rahuldamata erakorralise ettekande taotlus Mati Oravale mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks.
  3. Määrata KarS § 74 lg 4 ja § 75 lg 2 p 8 alusel Mati Oravale täiendav kohustus osaleda katseajal sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
  4. Tartu Maakohtu
  5. septembri
  6. a otsusega nr 1-19-4643 tunnistati Mati Orav süüdi ja teda karistati KarS § 424 lg 1 järgi 9-kuulise vangistusega. Juhindudes KarS § 74 lg-test 1 ja 3, jäeti mõistetud vangistus 2-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata, kui M. Orav ei pane katseajal toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab KarS § 75 lg 4 alusel pandud kohustust teha 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks süsivesikdefitsiitse transferriini 1 (CDT) laboratoorne vereanalüüs. Vereanalüüsi tulemused peavad kinnitama, et M. Orav ei liigtarvita käitumiskontrolli ajal alkoholi. Kohtuotsus jõustus
  7. septembril
  8. Katseaeg hakkas kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest
  9. septembrist 2019 ja lõpeb
  10. septembril
  12. Tartu Maakohtu
  13. oktoobri
  14. a määrusega nr 1-19-4643 pandi Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse erakorralise ettekande alusel M. Oravale katseajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi. Kohus tuvastas, et M. Orava
  15. detsembri
  16. a,
  17. aprilli
  18. a ja
  19. septembri
  20. a laboratoorsetes vereanalüüsides oli alkoholi liigtarvitamisele viitav näit lubatust suurem. Kohtumäärus jõustus
  21. novembril
  23. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus esitas
  24. jaanuaril 2021 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tehakse ettepanek pöörata M. Oravale mõistetud vangistus täitmisele, sest M. Orav rikkus KarS § 75 lg 2 p 2 alusel talle pandud täiendavat kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kokkuvõtlikult märgitakse erakorralises ettekandes järgmist. 3.
  25. M. Orava kriminaalhooldus algas
  26. septembril 2019 ja kriminaalhooldusametnik kohtus temaga esimest korda
  27. oktoobril
  28. Sel kohtumisel selgitati M. Oravale kohtuotsust, kriminaalhoolduse olemust, kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi ning kontrollnõuete ja kohustuste rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. M. Orav on täitnud registreerimiskohustust 18-l korral. Tema esimeses vereproovis
  29. oktoobril 2019 oli alkoholi liigtarvitamisele viitav CDT näit 4,4% ning seejärel on näidud olnud lubatust kõrgemad kolmel korral:
  30. detsembril 2019,
  31. aprillil 2020 ja
  32. septembri
  33. Pärast Tartu Maakohtu
  34. oktoobri
  35. a määruse jõustumist, millega reageeriti loetletud rikkumistele ja keelati M. Oraval alkoholi tarvitamine, mõõdeti
  36. jaanuaril 2021 M. Orava ühes liitris väljahingatavas õhus 0,549 mg alkoholi. Seega rikkus M. Orav talle KarS § 75 lg 2 p 2 alusel pandud täiendavat kohustust. 3.
  37. Kriminaalhooldusametniku hinnangul tuleb M. Oravale mõistetud karistus pöörata täitmisele. Kirjalikud hoiatused ja erakorraline ettekanne pole mõjunud ning M. Orav on oma käitumisega näidanud, et ei suuda käitumiskontrolli nõudeid järgida ja kohtu pandud kohustusi täita. M. Oraval on alkoholiprobleem, kuid ta pole astunud reaalseid samme alkoholi tarvitamisest loobumiseks ega ravile läinud. M. Orav pole mõistnud, et käitumiskontroll on vangistuse alternatiiv.
  38. Kohtuistungil tegi kriminaalhooldusametnik ettepaneku pikendada M. Orava katseaega 2 kuu võrra, sest viimasel ajal on M. Orava vereanalüüside tulemused läinud paremaks ja alkoholi liigtarvitamisele viitav näit on jäänud normi piiridesse ̶
  39. oktoobri
  40. a CDT näit oli 0,6% ja
  41. detsembri
  42. a näit oli 0,8%. Samuti käib M. Orav tööl ja praegu pole mõistlik karistust täitmisele pöörata. M. Oravale võiks anda viimase võimaluse, kuid see peaks olema selge signaal, et rohkem võimalusi ei anta ja iga järgmine rikkumine võib teda vanglasse viia. Juhul, kui kohus määrab M. Oravale täiendava kohustuse osaleda sotsiaalprogrammis, siis sõltlastele mõeldud programm „Eluviisitreening“ tähendab, et süüdimõistetu peaks 4 esimest nädalat igal nädalal programmis osalema. Kokku on programmis 7 kohtumist. Kui M. Orav ütleb, et ta ei saa vähemalt kuu aega programmis osaleda, pole võimalik kohe programmiga alustada.
  43. M. Orav kinnitas kohtuistungil, et erakorralises ettekandes kirjeldatud asjaolud vastavad tõele, ega osanud selgitada, miks ta alkoholi tarvitamise keeldu rikkus. M. Orav arvab, et tal on alkoholi tarvitamisega probleeme. Kuna ta on alkoholi nii palju tarvitanud, ei oskagi vahepeal ilma olla. Kui M. Orav on 3-4 kuud täielikult kaine olnud, tuleb lihtsalt isu peale, et võtta kas 2 või 50 grammi. Samuti on töö raske ja kui M. Orav läheb koju, tahaks võtta 50 grammi. Rohkem juua ei saa, sest järgmisel hommikul on vaja kainena tööle minna. M. Orav proovib edaspidi alkoholi tarvitamisest täielikult hoiduda ja arvab, et peaks suutma iseseisvalt kõrvalise abita alkoholi tarvitamist kontrollida. Juhul, kui kohus ei pööra karistust täitmisele ja pikendab katseaega, proovib M. Orav alkoholist eemale hoida. Üks võimalus on, et M. Orav ei kanna pangakaarti ja raha kaasas, et ei tekiks ahvatlust minna pärast tööpäeva poodi. Pangakaart on kodus naise käes, linnas poes käiakse süüa ostmas laupäeviti, misjärel annab M. Orav pangakaardi uuesti naise kätte. M. Oraval pole sotsiaalprogrammis osalemiseks ja kõrvalise abi otsimiseks aega, sest on vaja tööl käia ja raha teenida. Nädalavahetusel on vaja kodus tööd teha ja loomi talitada. M. Orav kavatseb edaspidi alkoholi mitte enam tarvitada. Kohtu seisukoht
  44. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui kriminaalhooldaja taotleb erakorralises ettekandes karistuse täitmisele pööramist mõne KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõude rikkumise tõttu, tuleb kohtul hinnata, kas nõuet rikuti tahtlikult või ettevaatamatusest ning millega isik oma rikkumist põhjendab. Kohus peab hindama, kas see põhjus on mõjuv või mitte. Kohtul tuleb analüüsida erakorralises ettekandes tehtud etteheiteid ja nende piiridest ei tohi väljuda (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  45. juuni
  46. a määrus asjas nr 3-1-1-61-13, p 9.2). Maakohtu hinnangul kohaldub eeltoodud mõttekäik ka KarS § 75 lg-s 2 sätestatud kohustuste rikkumise puhul.
  47. Tutvunud erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjaliga ning kuulanud ära kriminaalhooldaja arvamuse ja M. Orava selgitused, leiab maakohus, et kriminaalhooldusametniku etteheide KarS § 75 lg 2 p 2 alusel M. Oravale pandud lisakohustuse rikkumise kohta on põhjendatud. Tartu Maakohtu
  48. oktoobri
  49. a määrusega keelati M. Oraval katseajal alkoholi tarvitada ja see määrus jõustus
  50. novembril
  51. Erakorralisele ettekandele lisatud
  52. jaanuari
  53. a alkoholi tarvitamise kontrollimise protokolli kohaselt kontrolliti samal päeval kell 17:20 M. Orava elukohas indikaatorvahendiga tema joovet ja M. Orava ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,549 mg alkoholi. Samuti tuli M. Orava suust alkoholilõhna, tema kõne oli aeglane ning tema tasakaalus ja koordinatsioonis olid kerged häired, s.o M. Orav eelistas toetuda seina najale. M. Orav selgitas, et jõi töökaaslase sünnipäeva puhul 130 gr viskit (tl 20-20 pöördel). Kohtuistungil ei osanud M. Orav selgitada, miks ta alkoholi tarvitamise keeldu rikkus, ja kinnitas, et erakorralises kirjeldatud asjaolud vastavad tõele.
  54. Kohtu hinnangul pole töökaaslase sünnipäev mõjuv põhjus alkoholi tarvitamise keelu eiramiseks. Seega rikkus M. Orav ühel korral tahtlikult talle KarS § 75 lg 2 p 2 alusel pandud lisakohustust.
  55. Analüüsides M. Orava senist katseaega tervikuna, märgib kohus, et Tartu Maakohtu
  56. septembri
  57. a otsusega M. Oravale määratud katseaeg on käesoleva määruse tegemise ajaks kestnud peaaegu 1 aasta ja 5 kuud ning kriminaalhooldus on kestnud veidi enam kui 1 aasta ja 4 kuud. Katseaja lõpuni on jäänud veidi enam kui 7 kuud. M. Oraval on olnud alkoholi tarvitamisega seotud kohustuste täitmisega probleeme kogu katseaja vältel. Nimelt tegi kriminaalhooldusametnik M. Oravale
  58. jaanuaril 2020 esimese kirjaliku hoiatuse, sest
  59. detsembril 2019 (s.o veidi enam kui 3 kuud pärast kriminaalhoolduse algust) oli tema veres 3 alkoholi liigtarvitamisele viitav näit lubatust suurem, s.o 1,6% (vt tl 11-13). Seejärel tegi kriminaalhooldusametnik
  60. mail 2020 M. Oravale teise kirjaliku hoiatuse, sest
  61. aprillil 2020 (s.o veidi enam kui 2 kuud pärast esimese hoiatuse tegemist) oli M. Orava veres alkoholi liigtarvitamisele viitav näit taas lubatust suurem, s.o 3% (vt tl 8-10). Ning Tartu Maakohtu
  62. oktoobri
  63. a määrusega pandi M. Oravale katseajaks täiendav kohustus hoiduda alkoholi tarvitamisest, sest
  64. septembril 2020 (s.o 4 kuud pärast teist kirjalikku hoiatust) oli tema veres alkoholi liigtarvitamisele viitavad näit jällegi lubatust suurem, s.o 1,5% (vt tl 4-5 ja 21-22). Kohtumäärus jõustus
  65. novembril
  66. Praeguses asjas ilmnes, et M. Orav tarvitas
  67. jaanuaril 2021 (s.o veidi enam kui 2 kuud pärast Tartu Maakohtu
  68. oktoobri
  69. a määruse jõustumist) ühel korral alkoholi ja rikkus talle KarS § 75 lg 2 p 2 alusel pandud täiendavat kohustust.
  70. Erakorralises ettekandes taotleti M. Oravale mõistetud karistuse täitmisele pööramist, sest kriminaalhooldusametniku hinnangul pole kirjalikud hoiatused ja esimene erakorraline ettekanne mõjunud ning M. Orav on oma käitumisega näidanud, et ei suuda käitumiskontrolli nõudeid järgida ja kohtu pandud kohustusi täita. M. Oraval on alkoholiprobleem ja ta pole astunud reaalseid samme alkoholi tarvitamisest loobumiseks ega ravile läinud. Kohtuistungil taotles kriminaalhooldusametnik M. Orava katseaja pikendamist 2 kuu võrra, sest kahel viimasel korral (s.o
  71. oktoobril 2020 ja
  72. detsembril 2020) on alkoholi liigtarvitamisele viitav näit M. Orava veres paranenud ja püsinud normi piires ̶ vastavalt 0,6% ja 0,8%. Samuti käib M. Orav tööl ja praegu pole mõistlik karistust täitmisele pöörata
  73. Kohus möönab, et M. Orava käitumine on pärast Tartu Maakohtu
  74. oktoobri
  75. a määruse tegemist mõnevõrra paranenud ja kahel viimasel korral on alkoholi liigtarvitamisele viitav näit tema veres püsinud normi piires. Samas märgib kohus, et enne nimetatud kohtumääruse tegemist ületasid M. Orava alkoholi liigtarvitamisele viitavad näitajad normi piire kahel esimesel korral üle ühe kuu ning teise ja kolmanda rikkumise vahele jäi samuti 2 kuud. Seega ei anna ainuüksi
  76. oktoobri
  77. a ja
  78. detsembri
  79. a näidud alust arvata, et M. Orav on oma käitumist püsivalt muutnud.
  80. M. Orav selgitas kohtuistungil, et tal on alkoholi tarvitamisega probleeme, sest ta on nii palju alkoholi tarvitanud, et ei oskagi vahepeal ilma olla. Kui M. Orav on 3-4 kuud täielikult kaine olnud, tuleb lihtsalt isu peale, et võtta kas või 50 grammi. Samuti on töö raske ja kui M. Orav läheb koju, tahaks võtta 50 grammi. Samas proovib M. Orav edaspidi alkoholi tarvitamisest täielikult hoiduda. Kohus märgib, et kuna M. Oravale pandi Tartu Maakohtu
  81. oktoobri
  82. a määrusega katseajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi, tuleb M. Oraval katseaja edukaks läbimiseks loobuda täielikult alkoholi tarvitamisest kuni
  83. septembrini 2021 (s.o järgnevaks veidi enam kui 7 kuuks). Pidades silmas M. Orava alkoholi tarvitamise harjumisi ja arvestades, et harjumuste järsk muutmine nõuab otsustavat käitumist ja võrdlemisi suuri pingutusi, ei anna olemasolevatel tingimustel katseaja edasi kulgeda laskmine ja vaid katseaja pikendamine kohtule alust loota, et M. Orav täidab edaspidi kõiki talle pandud kohustusi, eeskätt alkoholi tarvitamise keeldu.
  84. Kohtu hinnangul on M. Oraval reaalne lootus täita seni talle pandud kohustusi üksnes juhul, kui ta astub seniste alkoholi tarvitamise harjumuste muutmiseks reaalseid samme ja pöördub alkoholi tarvitamise kontrolli alla saamiseks kõrvalise abi poole. Seetõttu määrab kohus KarS § 74 lg 4 ja § 75 lg 2 p 8 alusel M. Oravale katseajaks täiendava kohustuse osaleda sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. 4
  85. Kohus märgib sedagi, et M. Orav on süüdi tunnistatud alkoholi tarvitamisega seotud kuriteos, s.o mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimises, mistõttu tuleb tal süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramise vältimiseks oma suhtumist ja käitumist oluliselt muuta ning oma elu vastavalt ümber korraldada. Ajapuudus pole mõjuv põhjus kuriteo toimepanemiseni viinud põhjuste ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevate tagajärgedega mitte tegelemiseks ning juhul, kui M. Orav ei võta tõsiselt talle pandud kohustuste täitmist, ei pruugi kohus talle vabaduses viibimiseks rohkem võimalusi anda. (allkirjastatud digitaalselt) 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.