Obsah (4)

§ 101§ 100§ 102§ 105

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-20-15089 Otsuse tegemise aeg ja koht 18. detsember 2020. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi R. K. hagi A. K. vastu elatise su

§ 101lg 1).

Kuivõrd Eesti riik on määranud elatise miinimummääras 292 eurot kuus, siis järelikult on riik pidanud vajalikuks, et selline summa ühe vanema poolt ka lapsele tegelikult maksta tuleb. M. L. ei saa tööl käia kuna on lastega kodus. Kostjal ei ole takistusi elatise tasumiseks alla miinimumi, rohkem ülalpeetavaid tal ei ole ja töötasu korralik. Hageja palub kohtul suurendada Pärnu Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-19-124693 väljamõistetud elatist, mõista välja A. K.lt elatis poja R. ülalpidamiseks igakuiselt alates 15.10.2020.a. perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras ja menetluskulud jätta kostja kanda.

1. Hageja kostja vastuväidetega ei nõustu. Lapsed on õigustatud elatist saama võrdselt (praeguse perekonnaseaduse mõtte kohaselt). Hageja leiab, et kostja arvutuskäik hageja seadusliku esindaja peretoetuste osas on meelevaldne. Hageja seaduslikul esindajal on kostjaga kaks ühist last, mistõttu kolmas laps ei puutu kostjasse. Vastavalt kehtivale kohtupraktikale võib küll peretoetusi elatise suuruse määramisel arvestada, kuid see ei ole kohustuslik. 2 Asjaolu, et kostja elukaaslane ootab last ja kostjal on laenud, ei oma tähtsust, sest need ei muuda seadust. Need asjaolud, millistel on põhjendatud elatise tasumine alla miinimummäära, on perekonnaseaduses ära toodud ning kostjal neid ei esine. Kostja teab väga hästi, millistel põhjustel
2. aastal temalt elatis 200 eurot välja mõisteti – see oli M. L. vastutulek arvestades et laste isal puudus töö. Hageja jääb oma nõude juurde ja palub hagi rahuldada. KOSTJA VASTUVÄITED
3. Kostja A. K. hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud nende asjaolude muutumist, mis annaks alust elatise suurendamiseks. Samuti ei ole hageja põhjendanud lapse igakuiste vajaduste suurust.
4. aastal on koostatud Justiitsministeeriumi tellimusel „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis: uuringu lõpparuanne“, mis kinnitab, et kolme lapse puhul on ülalpidamiskolu suurusjärgus 347 eurot (vt lk 13, avaldatud http://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatise lopparuanne.pdf) Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11 tehtud otsuse p 16 asunud seisukohale, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike peretoetustega ning et täiendava maksuvaba tulu mahaarvamine maksustamisperioodi tulust mõjutab selle vanema varalist seisundit, kellel on seadusest tulenev õigus seda teha. Kuna hageja seaduslikul esindajal on kokku kolm last, siis saab ta peretoetusi esimese kahe lapse eest 60 eurot ja kolmanda lapse kohta 100 eurot kuus, lisaks veel lasterikka pere (kus kasvab 3-6 lapsetoetust saavat last) toetus 300 eurot kuus. Kostja palub arvesse võtta seda, et osa hageja vajadustest on kaetud peretoetustega. Hageja seaduslik esindaja saab peretoetusi kokku 520 eurot kuus, seega on ühe lapse vajadused kaetud 173 euro osas. Lisaks sellele saab lapse ema arvestada täiendavat maksuvaba tulu 1848 eurot lapse kohta. Hageja ülalpidamiseks saab M. L. igakuiselt 200 eurot elatist kostjalt + 173 eurot peretoetusi, siis ületab eeltoodu (arvestatud ilma ema panuseta) eespool nimetatud uuringus toodud keskmise vajaduspõhise kulu ühe lapse kohta so 347 eurot. Lisaks on uuringus välja toodud, et kui vanuserühmas 1-6 on lapse igakuine kulu 486 eurot, siis koolilapsel vanuses 7-13 on see kulu 348 ehk lapse kooliminek toob pigem kulude vähenemise, kuivõrd lasteaias käival lapsel tuleb vanematel tasuda lapse kohatasu ja söögiraha. Seega on ebaõige hageja väide, et kooli minnes lapse kulud suurenevad. Kostja töötab Soome Vabariigis, kuid käib Eestis paar korda kuus. Sel ajal on lapsed tema juures ning kostja kannab laste kulud vahetult (sh ostab lastele vajalikke asju). Kostjal on ka teine ülalpeetav –
5. aastal sündinud R. K., kelle ülalpidamiseks tasub kostja 292 eurot kuus. Kostja ülalpidamisel on veel lapseootel elukaaslane K. V. (lapse eeldatav sünniaeg xxx.a.).
6. Lõppseisukohtades jääb kostja oma varasemas vastuses toodu juurde ja leiab, et tema poolt tasutav 200 eurot kuus on lapse ülalpidamiseks piisav (ühe vanema panus). Hageja ei ole tõendanud asjaolude muutumist, mis annaks aluse elatise suurendamiseks. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7. Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
8. Pärnu Maakohtu 21.10.2019.a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-124693 mõisteti A. K.lt hageja kasuks välja elatis alates 09.09.2019 igakuiselt 200 eurot kuni R. K. täisealiseks saamiseni (tl 8). 3 Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagis palub hageja suurendada väljamõistetud elatist ning mõista A. K.lt välja elatise R. K. ülalpidamiseks seaduses sätestatud miinimummääras (

§ 101lg 1). 7. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. TsMS § 459 kohaldub ka otsusele, millega kohus mõistis kostjalt elatise välja (Riigikohtu 16.01.2013.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12 p 16). Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Ka elatise suuruse muutmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid ja igapäevased vajadused. Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Nimetatud asjaolude tõendamise koormus lasub hagejal.

1. TsMS § 436 lg 6 seisukohtadega. järgi ei ole kohus perekonnaasjas seotud esitatud asjaolude ega
2. Hageja märgib hagis, et kostjalt väljamõistetud elatis on ajale jalgu jäänud. Kohus eeltooduga ei nõustu. Elatis R. K. ülalpidamiseks mõisteti välja 2019.a oktoobrikuus, so aasta enne käesoleva hagi esitamist. Seetõttu elatise väljamõistmise aeg (väljamõistmisest möödunud ajavahemik) ei saa olla aluseks elatise suurendamiseks. Kostja leiab, et hagi on esitatud puudustega ning tuleks jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel (st hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust), kuivõrd hageja ei ole hagiavalduses toonud välja asjaolu, mis on tekkinud pärast elatise väljamõistmist ja mille alusel saaks nõuda väljamõistetud elatise suurendamist. Kohus nõustub kostjaga selles, et nende asjaolude muutumist, mis on aluseks elatise suuruse muutumiseks, tuleb tõendada hagejal. Pärnu Maakohus mõistis kostjalt välja elatise hageja kasuks maksekäsu määrusega kuna kostja sai makseettepaneku kätte, kuid ei esitanud sellele vastuväidet. Maksekäsu kiirmenetluses ei tuvastata elatise väljamõistmise asjaolusid (sh ei hinnata lapse vajadusi ega vanemate varalist seisundit). Riigikohus on märkinud, et olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, ei saa tuvastada asjaolude muutumist ja seetõttu tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma. (vt Riigikohtu 19.10.2015.a. lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 p 12) Seetõttu käesoleval juhul hagi läbi vaatamata jätmiseks alust ei ole.
3. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p 12). 4 Tulenevalt perekonnaseaduse (

) § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Vastavalt

§ 101

lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Hageja palub suurendada väljamõistetud elatist ja nõuab elatise väljamõistmist miinimummääras.
3. aastal on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 584 eurot, elatise miinimummäär ühele lapsele 292 eurot. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (

§ 102

). Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. 11. Käesolevas asjas ei tugine kostja asjaoludele, et on

§ 102

lg 2 olukorras, mis õigustaks elatise tasumist/väljamõistmist alla

§ 101lg 1 sätestatud miinimummäära.

Kostja leiab, et hageja kasuks väljamõistetud elatis 200 eurot kuus on piisav lapse ülalpidamiseks (ühe vanema osa). Kostja küll nimetab, et 2021.a algul on sündimas laps, kuid ainuüksi ülalpeetava lisandumine ei ole aluseks elatise vähendamiseks, vaid olukord kus teine laps jääb vähem kindlustatuks kui elatis saav(ad) laps(ed). Kostja on kinnitanud, et tasub 2019.a. detsembris sündinud poja R. K. ülalpidamiseks elatist miinimummääras (tl 36). Ekslik on kostja seisukoht justkui ei omaks tema võimekus elatist tasuda (sissetuleku suurus, varaline seisund) elatise suuruse määramisel tähtsust, vaid hinnata tuleb üksnes hageja (lapse) mõistlikke kulusid ja vajadusi. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka vanema varalise seisundiga (sh majandusliku võimekusega mitte üksnes selle puudumise või ebapiisavusega) ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (

§ 102). 12.

Kohus märgib, et Justiitsministeeriumi tellimisel viisid Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors läbi uuringu Lapse vajaduspõhise miinimumelatis, mille lõpparuande kohaselt on 7–12aastaste laste ülalpidamiskulu keskmiselt 359 eurot kuus, (vt https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatise_lopparuanne.pdf). Lapse ülalpidamiskulu jagatakse kahega, kuna eeldatakse, et vanemad panustavad lapse kulude kandmisesse võrdselt. Arvestades tarbijahinnaindeksi muutust on lapse miinimumelatis 2019.aasta lõpu seisuga ca 343/2 = 172 eurot. Lähtudes viimase elatise uuringu andmetest on elatise vajaduspõhine suurus kuus ühe (7-12 aastase) lapse kohta 172 eurot (so ühe vanema osa). Uuringus on küll välja toodud lapse vajaduspõhise miinimumelatise suurus, kuid see ei tähenda, et elatise suuruse määramisel / muutmisel tuleks lähtuda üksnes sellest ja mitte arvestama kummagi vanema ülalpidamisvõime ja muude asjaoludega. 13. Kohus nõustub, et miinimumpalga kiire tõusu tõttu on muutunud igakuise miinimumelatise suurus nt keskmist töötasu saavale vanemale teatud juhtudel ebaproportsionaalselt suureks. 5 Ka Riigikohus on korduvalt viidanud (vt nt 22.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16 p 14), et seadusandja peaks kaaluma, kas olukorras kus oluliselt on kasvanud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär ja koos sellega ka elatise miinimummäär ning kus proportsioon laste vajaduste rahuldamiseks vajalike keskmiste kulutuste, lapsetoetuste suuruse ja keskmise sissetuleku vahel on oluliselt muutunud, tuleks

§ 101lg 1 sätestatud elatise alammäära vähendada.

Seadusandja eesmärgiks ei saa olla reguleerida õigussuhet viisil, mis võib viia selleni, et valdava isikute suhtes tuleb kohaldada erandit (

§ 102

lg 3) ning vaid väikese osa isikute suhtes saab kohaldada seaduses sätestatud reeglit (

§ 101lg 1).

Kohus rõhutab, et käesoleva ajani kehtib siiski üldreeglina

§ 101

lg 1 ning kas esinevad

§ 102

lg 2 asjaolud, mis õigustavad elatise väljamõistmist väiksemas määras, hindab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades. Kui kohus peaks igal võimalikul juhul (sh juhul kui vanema varaline seisund võimaldab tasuda miinimumelatist), lähtuma

§ 102

lg 2 asjaoludest (ja nende laiendamisest), kaotaks

§ 101lg 1 säte igasuguse mõtte.

1. Kostja leiab, et elatise väljamõistmisel tuleb muuhulgas võtta arvesse hagejatele määratud toetusi. Kohus märgib, et iseenesest ei ole välistatud arvesse võtta seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on mingil määral kaetud riiklike toetustega. Riigikohus on märkinud, et ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. (Riigikohtu 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 p 28.2, 28.03.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-16-11905/66).
2. Käesoleval juhul ei ole kostja esile toonud asjaolusid, mida saaks kohtu hinnangul pidada

§ 102

lg 2 sätestatud mõjuvaks põhjuseks, mis võiks anda alust vähendada kostjalt väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kostja väide, et lapse ülalpidamiseks kulub tegelikkuses vähem kui elatise miinimummäär kuus, on paljasõnaline ja tõendamata. Juhul, kui kostja leidis, et lapse tegelikud vajadused on väiksemad kui miinimumelatis, tulnuks tegelikke vajadusi tõendada. 16. Üldjuhul tuleb vanematel anda lastele ülalpidamist võrdsetes osades. Riigikohus on oma 06.12.2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-111-16 märkinud, et

§ 105

lg 3 järgi peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist, vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (vt ka Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-118-12, p 15; nr 3-2-1-69-13, p 18). Eeltoodust tulenevalt peavad vanemad panustama laste ülalpidamisse võrdselt, kuid erineva varalise seisundi korral võib vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus olla erinev (vastavalt vanema majanduslikule võimekusele). 16.1 Sotsiaalkindlustusameti teatise kohaselt saab M. L. igakuiselt lapsetoetust esimesele ja teisele lapsele 60 eurot (st kahele lapsele 120 eurot), lapsetoetust kolmandale lapsele 100 eurot, lasterikka pere toetust 300 eurot ja vanemahüvitist 584 eurot (millest peetakse kinni tulumaks 16.80 eurot – toetused / hüvitised kokku 567, 20 + 120 + 100 + 300 = 1087, 20 eurot (tl 116). Sellele lisanduvad igakuised elatisemaksed A. K.lt 200 + 292 eurot = 492 eurot. Eeltoodud andmed nähtuvad ka M. L.i pangakonto väljavõttelt (tl 120-154). 6 M. L.i ülalpidamisel on kolm alaealist last, neist noorim 2019.a. detsembris sündinud R. K.. Kinnistusraamatu andmetel kinnisvara hageja seadusliku esindaja nimele registreeritud ei ole, Maanteeameti Liiklusregistri andmetel kuulub M. L.ile sõiduauto Renault Safrane (reg. nr xxx, väljalaskeaasta 1993, sõidukile seatud keelumärge 04.09.2013, tl 98). A. K. on esitanud tõendid oma töötasu kohta (tl 72-95). Ajavahemikus 27.04.2020-11.10.2020 on talle makstud töötasu kokku 12 654,62 eurot, mis jagatuna 5,5 kuuga (mai 2020-pool oktoobrit 2020) teeb keskmiselt 2300, 84 eurot kuus. Kostja ülalpidamisel on kaks ühist last M. L.iga (R. ja R.K.), elukaaslane. Peatselt sünnib kostja perre uus laps (tl 39-40). Kinnistusraamatu andmetel kuulub kostjale korteriomand xxx (registriosa nr xxx, tl 99), Maanteeameti Liiklusregistris on kostja registreeritud järgmiste sõidukite omanikuna: B3-Mopeed Due First (reg. märkxxx, ehitusaasta 2011); Ford Transit (reg. nr xxx, väljalaskeaasta2004), Volkswagen Passat (reg. nr xxx, ehitusaasta nr 2008) (tl 96-97) 16.2 Arvestades kostja igakuist sissetulekut, muud vara, igakuist kulu kommunaalteenustele ja laenumakset Bondorale (tl 41-63), on kostja majanduslik seisund oluliselt parem kui hageja seadusliku esindaja oma. Hagejate seadusliku esindaja sissetuleku moodustavad käesoleval ajal üksnes riiklikud laste / peretoetused ja elatisemaksed ja seda põhjusel, et vanem on lapsehoolduspuhkusel. Eeltoodut arvesse võttes ei pea kohus käesoleval juhul põhjendatuks arvestada elatise suuruse määramisel lastetoetust (ehk arvestada igakuisest elatisest maha ühe vanema osa lastetoetusest). Kostja on kohtu hinnangul ekslikult arvestanud, et hageja puhul on kaetud lastetoetustega 173 eurot. Isegi kui nõustuda sellega, et saadavad lastetoetused sh lasterikka peretoetus tuleb jagada võrdselt kolme lapse vahel ((60+60+100+300)/3), tuleb saadud 173 jagada kahega ehk kummagi vanema osa arvestades ca 86 eurot. Kohus ei nõustu kostja järeldustega selles, et kui vajaduspõhise elatise uuringus on välja toodud, et vanuserühmas 7-13 on kulu 348 eurot, siis kooli mineva lapse kulu võrreldes lasteaialapsega väheneb. Kohus nõustub, et kulu on väiksem söögiraha ja lasteaia kohamaksu / arvete arvelt, kuid ei ole arvestatud koolilapse õppevahendite pideva soetamise vajadust, spordiriietust ja -vahendeid (seejuures igale aastaajale vastavalt), üritusi, huvialaringe. 16.3 Vanemate varalist seisundit iseloomustavatele andmetele tuginedes on kohus seisukohal, et käesoleval juhul ei saa vanemad panustada hageja ülalpidamisse võrdsetes osades, vaid proportsionaalselt oma majanduslikule seisundile. Kohus seisukohal, et hageja nõue, mõista kostjalt välja elatis käesoleval ajal kehtivas miinimummääras, on põhjendatud ja lapse õigustatud huve ning vanemate majanduslikku seisundit arvestav. Kohus arvestab seejuures lapse vanust (koolilaps), kostja varalist seisundit (sh igakuist sissetulekut), hageja seadusliku esindaja majanduslikku seisundit (sissetuleku moodustavad vaid lastetoetused ja vanemahüvitis, mida makstakse 435 päeva ning kui emal ei olnud õigust rasedus- ja sünnituspuhkusele, makstakse vanemahüvitist kuni lapse 18 kuu vanuseks saamiseni). Kohus rahuldab hagi. 17. Kohus lahendas asja arvestades hagihinda lihtmenetluses. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Menetluskulude jaotus 7 18. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus jätab TsMS § 164 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 8