Obsah (7)

§ 63§ 18§ 47§ 424§ 16§ 48§ 57

4-20-3994 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 18. jaanuar 2021, Tallinn Väärteoasja number 4-20-3994 (2302,20,000109) Kohtunik Marina

§ 63

lg 3 sätestab, et kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse karistus iga väärteo eest eraldi. Liiklusseaduse § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu

1. A. Jevstafjevi kohtuvälises menetluses antud ütluste, tunnistaja ütluste ja kirjalike tõenditega kogumis on tõendatud, et
2. detsembril 2019 juhtis A. Jevstafjev sõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx. Et A. Jevstafjev
3. detsembril 2019 mootorsõidukit juhtis nähtub ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest, millega teda osutatud kuupäeval sõiduki juhtimiselt kõrvaldati seoses kahtlusega, et ta on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Samuti nähtub see tunnistaja V L kohtuistungil antud ütlustest, mille kohaselt märkasid nad paarimehega
4. detsembril 2019 saksa numbrimärgiga sõidukit. Nad peatasid sõiduki ja seda juhtis Aleksei Jevstafjev.
5. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et A. Jevstafjevi juhtimisõigus oli peatunud alates
6. maist
7. MISP2 andmebaasi väljavõttest, mille kohta kohtuväline menetleja esindaja selgitas, et tegemist on samuti Maanteeameti liiklusregistri andmetega, nähtuvalt peatus tema juhtimisõigus
8. mail 2019 seoses tervisetõendi kehtivuse lõppemisega.
9. LS § 101 lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuht läbib tervisekontrolli sama seaduse § 97 lõikes 7 nimetatud juhiloa korral iga kümne aasta või sama seaduse § 97 lõikes 8 nimetatud juhiloa korral iga viie aasta järel juhiloa vahetamisel või järgmise tervisekontrolli tähtpäeva saabumisel. Kui järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäev saabub kuni kuus kuud enne juhiloa kehtivuse lõppemise tähtpäeva, siis tuleb tervisekontroll läbida hiljemalt juhiloa kehtivuse 4-20-3994 lõppemise tähtpäeva saabumisel. LS § 124 lg 3 p 2 kohaselt peatub mootorsõiduki juhtimisõigus kui saabub mootorsõidukijuhi järgmise tervisekontrolli läbimise kuupäev.
10. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt oli A. Jevstafjevi tervisekontrolli läbimise tähtpäev saabunud
11. mail 2019 ja seetõttu oli seejärel tema juhtimisõigus peatunud. Seega oli tal LS § 124 lg 3 p-st 2 tulenevalt keelatud sõidukit juhtida. Seega pani A. Jevstafjev
12. detsembril 2019 mootorsõiduki juhtimisega toime LS § 242 lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
13. aprilli
14. a otsuse asjas nr 4-17-4621, p 17). Subjektiivsest küljest on väärtegu toime pandud hooletusest (

§ 18lg 3).

Isegi kui A. Jevstafjev ei teadnud, et tema tervisekontrolli läbimise tähtpäev oli saabunud, pidanuks ta tähelepaneku ja kohusetundliku suhtumise korral seda ette nägema. 9. LS § 242 lg 1 sätestab, et mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub sama seaduse §-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja 226– 241 sätestatud väärteokoosseis, karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut.

§ 47lg-st 1 tulenevalt on rahatrahvi miinimummääraks 3 trahviühikut.

Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot (

§ 47lg 1 ls 2).

1. Kohtu hinnangul tuleb A. Jevstafjevile mõista LS § 242 lg 1 alusel rahatrahv sanktsiooni keskmises määras, s.o 11 trahviühikut ehk 44 eurot. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus võtab arvesse, et tegu on toime pandud hooletusest. Samas oli tervisekontrolli läbimise kuupäev saabunud
2. mail 2019, seega oli
3. detsembriks 2019 sellest möödunud juba 6 kuud. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on A. Jevstafjevil 2 kehtivat kriminaalkaristust ja 8 kehtivat väärteokaristust. Väärtegude toimepanemise eest on talle määratud rahatrahve, kuid nende täitmise kohta info puudub. Sellest teeb kohus järelduse, et rahatrahvid on tasumata. Muu hulgas on teda väärteokorras karistatud ka liiklusseaduse rikkumise eest ja kriminaalkorras

§ 424alusel mootorsõiduki joobes juhtimise (ehk liiklusalase kuriteo) eest.

Sellest tulenevalt, lähtudes menetlusaluse isiku süü suurusest ja karistuse eesmärkidest, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud mõista karistust alla sanktsiooni keskmist määra. NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu

1. Väärteoprotokollis sisalduva väärteokirjelduse kohaselt heidetakse A. Jevstafjevile ette seda, et ta tarvitas narkootilist ainet amfetamiini, metadooni ja α-PVP-d ilma arsti ettekirjutuseta.
2. Kohtule esitatud tõenditega on tuvastatav, et A. Jevstafjev tarvitas narkootilisi aineid. See on tõendatud nii A. Jevstafjevi enda ütlustega, dokumentaalsete tõenditega kui ka tunnistaja ütlustega.
3. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast nähtub, et
4. detsembril 2019 võeti A. Jevstafjevilt uriiniproov. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuakti nr 1752T kohaselt tuvastati uriiniproovis aineid amfetamiin, metadoon ja α-PVP. Narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise protokolli nr 549/2 kohaselt tuvastati A. Jevstafjevil
5. detsembri 2019 läbivaatusel süstejäljed. EKEI arstkohtutoksikoloogiaeksperdi M T hinnangul A. Jevstafjevil joovet ei esinenud (esinesid jääknähud). 4-20-3994
6. Tunnistaja V. L andis kohtus ütluseid, et nad peatasid paarimehega
7. detsembril 2019 sõiduki, mida juhtis A. Jevstafjev. Viimati mainitul olid narkojoobele viitavad tunnused: pupill väike, närviline, koordinatsioonihäired. Nad võtsid uriiniproovi, mis oli erinevatele narkootilistele ainetele positiivne.
8. Menetlusalune isik andis kohtuvälises menetluses ütluseid, et oli päev varem tarvitanud narkootilist ainet (marihuaanat), kuid lootis, et tema organismis sõiduki juhtimise ajal enam toksilisi aineid ei ole (vt ütluste eestikeelne tõlge kohtuistungi protokollis).
9. NPALS § 3 lg 1 sätestab, et narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine on keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 31 lg 1 ls 1 kohaselt kehtestab narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad valdkonna eest vastutav minister määrusega. Viidatud sätte alusel on kehtestatud sotsiaalministri
10. mai
11. a määrus nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“. Amfetamiin ja α-PVP on narkootiliste ainetena toodud ära määruse lisaks olevas I nimekirjas, metadoon II nimekirjas.
12. NPALS § 151 lg 1 näeb ette vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest. Seega on A. Jevstafjev narkootilisi aineid tarvitades pannud toime NPALS § 151 lg-s 1 sätestatud väärteo. Kohtu hinnangul on väärtegu toime pandud kavatsetult (

§ 16lg 2).

Narkootilist ainet tarvitades on see isiku eesmärk. Asjaolusid, mis seda välistaks, tõenditest (sh menetlusaluse isiku ütlustest) ei nähtu. 18. NPALS § 151 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud A. Jevstafjevile NPALS § 151 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi mõistmine. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on teda varem korduvalt väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga karistatud, kuid need on tasumata ega ole mõjutanud teda uute süütegude toimepanemisest hoiduma. Samuti on talle muu hulgas rahatrahv määratud NPALS § 151 lg 1 alusel, kuid seegi on tasumata. 19.

§ 48kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni 30 päeva.

A. Jevstafjevile tuleb arest mõista alla sanktsiooni keskmise määra. Tegemist on ühe episoodiga. Esineb karistust kergendav asjaolu

§ 57lg 1 p 3 tähenduses, sest A.

Jevstafjev on kohtuvälises menetluses antud ütlustes toimepandut kahetsenud. Samas on ta tarvitanud mitmeid erinevaid narkootilisi aineid. Arvestamata ei saa aga jätta, et karistusregistrist nähtuvalt ei ole A. Jevstafjevile varem mõistetud karistuseks aresti. Seega piisab kohtu hinnangul karistuse eesmärke silmas pidades ka arestist, mis jääb alla sanktsiooni keskmise määra. Seega mõistab kohus NPALS § 151 lg 1 alusel A. Jevstafjevile karistuseks 7 päeva aresti. A. Jevstafjev andis e-kirjas teada, et viibib hetkel Saksamaal. Kohus määrab aresti kandmise tähtajaks 4 kuud, et menetlusalusel isikul oleks võimalik oma elu vastavalt korraldada ja asuda karistust kandma. Menetluskulud 4-20-3994 20. VTMS §-st 38 tulenevalt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuludeks riiklikul ekspertiisiasutusel seoses joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on menetluskuludeks proovi võtmisega ja selles narkootilise ning psühhotroopse aine sisalduse tuvastamisel/uuringute tegemisel tekkinud kulud kokku summas 237 eurot, mis tuleb menetlusalusel isikul tasuda 5 (viie) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Menetlusalune isik on täisealine ja töövõimeline isik ega ole esitanud tõendeid oma maksejõuetuse kohta. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et väärteomenetluses tekkinud menetluskulu tuleb jätta menetlusaluse isiku kanda. Kuna isikul joovet ei tuvastatud, siis joobe tuvastamise ekspertiisi kulu summas 52 eurot tuleb jätta riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Marina Ninaste kohtunik