) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Harju Maakohtu menetluses on Olivia Models osaühingu (edaspidi Olivia Models OÜ) hagi CP Group osaühingu (edaspidi CP Group OÜ) vastu, milles hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 150 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 20.43 eurot, kahjuhüvitise 150 eurot ja viivise kahjuhüvitiselt alates hagi esitamisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras või alternatiivselt mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg summas 100 eurot, viivis 4.98 eurot, kahjuhüvitis 150 eurot ja viivise kahjuhüvitiselt alates hagi esitamisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. 2 2-20-11747 04.01.2021 esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks, kuna kostja on hageja nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja on palunud jätta kõik menetluskulud kostja kanda ja mõista temalt välja hageja menetluskulud summas 225 eurot. Kostja ei ole oma 14.01.2021 vastuses esitanud vastuväiteid menetluse lõpetamise osas, kuid vaidleb vastu menetluskulude väljamõistmisele, leides, et kuna pooled on jõudnud kohtuvälisele kokkuleppele ja hageja on kinnitanud, et tal puuduvad edasised nõuded kostja vastu, siis pole hagejal õigust nõuda ka menetluskulude hüvitamist.
lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
Kohus leiab, et hagist loobumine on põhjendatud, see ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi, mistõttu tuleb loobumine vastu võtta ja lõpetada menetlus Olivia Models OÜ hagis CP Group OÜ vastu võlgnevuse nõudes. Kohus selgitab, et tulenevalt
ei saa hageja, juhul, kui menetlus on lõpetatud, uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
Menetluskulude kindlaksmääramine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:
lg-st 1 tulenevalt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
lg 1 esimesest lausest tuleneb, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja
Hageja on palunud jätta kõik menetluskulud kostja kanda ja mõista temalt välja hageja menetluskulud summas 225 eurot (s.o riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulu 150 eurot). Kostja vaidleb menetluskulude väljamõistmisele vastu, leides, et kuna pooled on jõudnud kohtuvälisele kokkuleppele ja hageja on kinnitanud, et tal puuduvad edasised nõuded kostja vastu, siis pole hagejal õigust nõuda ka menetluskulude hüvitamist. 3 2-20-11747 Hageja on 19.01.2021 esitatud täiendavas selgituses märkinud, et pooltevahelise kohtuvälise kokkuleppega loobus hageja hagiavalduses esitatud kahjuhüvitise (sissenõudmiskulu) ja viivise nõuetest, mitte menetluskulude hüvitamise nõudest. Hageja ei ole põhjendamatult kohtusse pöördunud, ilma et oleks andnud kostjale eelnevalt võimaluse võlgnevuse tasumiseks. Kostja on võlgnevuse tasunud üksnes seetõttu, et hageja pöördus hagiga kohtusse. Kohus leiab, et kuna kostja on võlgnevuse hagejale tasunud pärast hagiavalduse kohtule esitamist, siis tulenevalt
Asjaolu, et kostja on käesoleva hagi aluseks oleva nõude tasunud alles peale hagiavalduse kohtule esitamist, on tõendatud kohtule 04.01.2021 esitatud maksekorraldusega, millest nähtuvalt on kostja nõude aluseks oleva võlgnevuse tasunud 21.12.
Vastavalt
Käesoleva tsiviilasja hinnaks on 320.43 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt tasutakse tsiviilasjalt hinnaga 320.43 eurot riigilõivu 75 eurot. Seega on hageja käesoleval juhul tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses.
p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja ajakulu kokku 1,5 tunni ulatuses, mis kulus kliendiga kohtumiseks, materjalidega tutvumiseks ja asja õiguslikuks analüüsimiseks ning hagiavalduse koostamiseks, käesoleva tsiviilasja sisu, keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusteenust tasumääraga 100 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 tehtud otsuses märkinud, et mõistlikuks saab pidada tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või –maksuta. Hageja esindaja on käesolevas tsiviilasjas osutanud hagejale õigusteenust väiksema tunnitasumääraga. Seega on põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulud kokku 150 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku 225 eurot (75 + 150). /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.