Obsah (9)

§ 230§ 438§ 328§ 162§ 173§ 138§ 144§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 6. märts 2020. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-15159 Tsivii

§ 230

lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Laenu tagasimaksmise kohustus saab tekkida üksnes juhul kui täidetud on laenu väljamakmise kohustus laenuandja poolt, seega peab hageja tõendama, et laenusumma oli kostjale üle antud.

1. Kostja vastuväite kohaselt ei ole hageja tõendanud laenusumma kostjale üleandmist, laenuleping on kostja hinnangul rahatu. Kostjal ei olnud mingit majanduslikku põhjust võtta väidetavat laenu, kuna vaidlusalusel perioodil olid kostja pangakontol vabad rahalised vahendid (tl 45-46). 5
2. Kohus nõustub kostja vastuväitega. Asjaolu, et lähikondsed on laenulepingu koostanud, ei tõenda laenusumma tegelikkuses üleandmist. Kohtule on esitatud kostja endise juhatuse liikme (kuni 23.11.
3. a) E O poolt 07.12.
4. a antud selgitus, mille kohaselt on ta saanud OÜ-ga Joyce sõlmitud laenulepingu alusel 10 000 eurot sularahas loomadele sööda ostmiseks ja loomade hooldamiseks (tl 8).

§ 438

lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Laenusaaja kinnitus on dokumentaalse tõendina üks tõend, mida kohus hindab koos muude tõenditega. Käesoleval juhul kohus E O kinnitust usaldusväärseks ei pea. Tunnistaja B E on andnud ütlusi selle kohta, et tema varustas kostjat loomasöödaga ning arveldamine käis arvelduskonto kaudu. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et tunnistaja äriühing väljastas kostjale arved ja kostja tasus loomasööda eest tunnistaja äriühingu arvelduskontole (tl 79-89). Tunnistaja ütluste kohaselt kulub ühele veisele aastas 10 heinarulli. Põllumajandusloomade registri andmetel oli kostjal 27 looma (tl 68-69). Eeltoodust tulenevalt saaks aastas kostjal loomasöödale kuluda 4 320 eurot, mitte aga E O poolt nimetatud 10 000 eurot. Kohtule esitatud tõenditest (tl 54, 68-69) nähtuvalt oli kostjal kohustus esitada aruandlust Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile. Tunnistaja ütluste kohaselt välistab aruandluse esitamise kohustus igasuguse dokumenteerimata sularahas arveldamise. Kohtule 04.07.2019. a esitatud määruskaebuses märgib hageja, et E O kasutas hagejalt saadud laenusummat kostjale traktori ostmiseks (tl 135-136). Tõendid väidetava traktori ostmise kohta käesolevas menetluses puuduvad.

§ 328

lg 1 kohaselt menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed. Kohtu hinnangul hageja käesoleval juhul tõeseid avaldusi teinud ei ole. Laenusumma üleandmise tõendamiseks on hageja poolt kohtule esitatud tõend kande nr 181 kohta (tl 101) ning hageja konto aruande väljatrükk (tl 103). Kohtu hinnangul ei tõenda esitatud väljatrükid sularahas kostjale 10 000 euro üleandmist. Raamatupidamise seaduse § 4 p 3 ja § 16 p 10 kohaselt raamatupidamiskohustuslane peab kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites ning majandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja raamatupidamise aruandes lähtutakse nende sisust. Seega oleks pidanud saadud laenusumma kajastuma kostja raamatupidamises. Kostja on esitanud enda konto väljavõtte ning laenu saamine seal ei kajastu (tl 50-52). Laenu andmine peaks kajastuma ka hageja raamatupidamises. Eeltoodust tulenevalt oleks hagejal võimalik rahasummade üleandmist tõendada raamatupidamisseaduse § 4 p 3 ja § 16 p 10 vastavate algdokumentide ja aruannetega. Hageja usaldusväärseid tõendeid kohtule esitanud ei ole, seega on laenusumma üleandmine kostjale jäänud käesolevas menetluses tõendamata. 20. Hageja kinnitusel on laenulepingust tulenev kohustus täidetud sõiduki xxxx (registreerimisnumber xxxx) omandi üleandmisega hagejale (tl 3 pöördel, 177). 19.03.2019. esitatud menetlusdokumendis leiab hageja, et omand ei ole siiski üle läinud, kuna sõiduk xxxx (registreerimisnumber xxxx) on kriminaalmenetluse raames arestitud ning paigutatud parklasse. Hageja hinnangul ei saanud omandit tekkida, kuna sõiduk läks kostja omandist välja õigusvastaselt (tl 98). Hageja hinnangul on laenulepingust tulenev kohustus siiski täitmata (tl 97-98).

§ 328

lg 1 kohaselt menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed. Kohtu hinnangul hageja käesoleval juhul sõiduki üleandmise kohta tõeseid avaldusi teinud ei ole. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et sõiduk xxxx (registreerimisnumber xxxx) on 20.11.

1. a lepingu alusel võõrandatud xxxx OÜ-le (juhatuse liige E O) (tl 61, 64), hageja kinnitusel liikus sõiduk 1.12.
2. a xxxx OÜ6 sse (juhatuse liige J O) ning seejärel OÜ-le Joyce (juhatuse liige T O) (tl 177). Hageja ise on hagiavalduses kinnitanud, et käendajate ja kostja kokkuleppel on hageja müügilepingu alusel saanud omandiõiguse sõidukile xxxx (registreerimismärgiga xxxx) (tl 3 pöördel). Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. VÕS § 186 p 4 kohaselt võlasuhe lõpeb kokkuleppega. Ühestki kohtule esitatud dokumendist ei nähtu, et OÜ Joyce oleks vaidlusaluse sõiduki omandi kostjale tagastanud. VÕS § 396 lg 1 tulenevalt võib laenu tagastamine toimuda muul viisil kui raha maksmine, kuid kohtu hinnangul toimub laenulepingu puhul laenu tagastamine siiski laenusumma ulatuses (lisanduda võivad kõrvalkohustused intressi ja viivise näol). Seega ei saa kohtu hinnangul hagejal olla 10 000 euro tagastamise nõuet kostja vastu.
3. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue õiguslikult põhjendamatu ning hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kuivõrd hagejal puudub sissenõutavaks muutunud nõue kostja vastu, puudub kohtu hinnagul õiguslik alus viivise ja intressi väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus 22.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. 23.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

1. Kostja palub hagejalt välja mõista õigusabikulud kokku summas 3 240 eurot, millele lisandub kohtuistungil osalemisega seotud kulu summas 120 eurot (tl 183). Menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja kasutas esindaja teenust kokku 18,5 tundi, lisandub 48 minutit kohtuistungil osalemise ajakulu. Kostja kasutas esindaja teenust hagiavaldusele vastamiseks, hageja määruskaebusele vastamiseks, kohtuistungi ettevalmistumiseks. Hageja kostja menetluskuludele vastuväiteid ei ole esitanud.
2. Kohtu hinnangul on kostja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu kooskõlas asja mahu ning keerukusega. Kohtul puudub alus pidada ajakulu ülepaisutatuks. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb

§ 175

lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja esindaja osutanud kostjale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 150 eurot. Kohus on seisukohal, et tasu 7 vandeadvokaadi õigusteenuse eest summas 150 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda oluliselt. Kostja on esitanud ka taotluse

§ 177

lg 4 alusel, seega käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik otsuse põhjendusi muudetud Tallinna RK lahendiga 8