lg 1 alusel võlgnik.
lg 2 kohaselt võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale esitada kaebuse, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt käesoleva seaduse § 161 lõikele 2 või § 163 lõikele 2 vastuväite. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt
Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Asjaolud Harju Maakohtu 13.02.2018 määrusega kuulutati välja võlgniku H. R. pankrot ning nimetati pankrotihalduriks Kalle Mõtsnik. Võlgniku H. R. pankrotihaldur esitas 25.08.2020 kohtule kinnitamiseks jaotusettepaneku. Jaotusettepaneku kinnitas kohus 01.09.2020 määrusega, mis jõustus 08.10.2020. Pankrotihaldur on esitanud kohtule lõpparuande, mis sisaldab muuhulgas järgmist: Pankroti väljakuulutamisel oli võlgniku pangakontodel raha 69,16 eurot. Laekunud on veel 98,96 eurot (lõpparve xxxx), mida aga pankrotivarasse arvata ei saa. Võlgnik ei ole oma tervisliku seisukorra tõttu võimeline töötama. Võlgnikule on määratud eestkostja A. P. (isikukood xxxx). Tema sissetulekuteks on sotsiaaltoetused ja töötu abiraha. Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed kokku 798,4 eurot. Vara välistamise ja tagasivõitmise taotlusi ei ole esitatud. Massikohustusi ei ole. Pankrotimenetluse kulud kokku 798,4 eurot: kohtu poolt määratud ajutise halduri tasu 540.- eurot (koos käibemaksuga 648 .- eurot) ja kulude hüvitis 42 eurot (koos käibemaksuga 50,4 eurot), milledest riigi vahenditest on välja makstud 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,4 eurot, kokku 476,4 eurot; haldurile esialgset tasu määratud ei ole; toimkonna liikmete tasu ei ole; erinevad bürookulud (üür, kommunaalkulud, telefon, elekter, valve, kantseleikaubad, IT, riigilõiv jne) kokku 100 eurot, mis on haldurile hüvitamata; muid pankrotimenetlusega seotud väljamakseid tehtud ei ole, sest võlgniku igakuine sissetulek, millele saaks sissenõuet pöörata, ei ole ületanud alampalgamäära. Jaotiste alusel võlausaldajatele nende nõuete rahuldamiseks väljamakseid tehtud ei ole. Panditud vara võlgnikul ei olnud. Müümata ja reaalset väärtust omavat pankrotivara halduri valduses ja teada ei ole. Ka ei ole teada teistelt isikutelt saadaolevat vara. Haldur vormistas end võlgniku pangakonto kasutajaks, määras võlgnikule pangakontolt kasutatava raha limiidi, informeeris pankasid võlgniku pankroti väljakuulutamisest ja taotles võlgniku vara suhtes alustatud täitemenetluste lõpetamist. Võlausaldajate tunnustatud nõude osa, mille ulatuses ei ole raha saadud: Võlausaldaja Tunnustatud nõude summa (eurodes) O OÜ 835,86 O OÜ 247,9 C OÜ 2 139,9 E OÜ 1691,7 2 I AG Kokku 458,67 5 374,03 Pankrotimenetluses haldur hagisid ei esitanud ega kavatse seda ka teha. Kohtukulusid ei ole pankrotivara arvel kantud. Ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused moodustasid 42 eurot (koos käibemaksuga 50,4 eurot), mis on ajutisele haldurile hüvitamata. Ka on haldurile hüvitamata halduri kulud 100 eurot. Võlgnik on koos pankrotiavaldusega esitanud kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse. 08.12.2020 toimus võlausaldajate üldkoosolek, mille päevakorras olid menetluskulud, sh halduri tasu ja kohtule ettepaneku tegemine usaldusisiku nimetamiseks. Ükski võlausaldaja koosolekule ei ilmunud ja usaldusisiku kanditaati välja pakkunud ei ole. Võlgniku eestkostja A. P. on haldurile avaldanud, et kui võlausaldajad usaldusisiku kanditaati ei esita, siis on ta ise nõus usaldusisiku ülesandeid täitma. Võlgnik ühegi võlausaldaja nõudele vastuväiteid ei esitanud. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on võlgniku tervislikust seisundist tingitud probleemid. Seega on maksejõuetuse põhjuseks pankrotiseaduse mõttes muu põhjus. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (
) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega.
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.
lg 6 järgi ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 11.01.2021 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku H. R. (pankrotis) võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 1 000 eurot tähtajaga
Kooskõlas
§-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõude osas täitedokumendiks. H. R. (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud nõuetele vastuväiteid ei esitanud.
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab pankrotihalduri Kalle Mõtsnik’u võlgniku H. R. (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. Vastavalt
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.
lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja
lg 1¹ alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu
Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.
lg 1 kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Sama § lg 2 järgi on tasu suuruse arvestamise 3 aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos
Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Haldur on palunud määrata pankrotihalduri tasuks 720 eurot, millele lisandub käibemaks summas 144 eurot, kokku 864 eurot. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Tulenevalt eelnevast määrab kohus pankrotihalduri töötasuks 720 eurot, millele lisandub käibemaks summas 144 eurot, kokku 864 eurot.
MS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja kohus lõpetab võlgniku H. R. (pankrotis) pankrotimenetluse raugemise tõttu, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning analoogia alusel menetlusabi.
MS § 183 lg 2 järgi ei või pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, väljaarvatud käibemaks. Pankrotihaldur on taotlenud riigi õigusabi summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega tuleb riigi vahenditest menetlusabi korras välja mõista pankrotihalduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks.
lg 1 järgi otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel. Kohus kuulab ära võlgniku ja halduri arvamuse. Võlausaldaja võib
lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. H. R. (pankrotis) on esitanud kohtule avalduse enda võlgniku kohustustest vabastamiseks. Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele.
lg 2 punktides 2-5 loetletud asjaolusid, mis takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist, ei ole ilmnenud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tuleb algatada võlgniku H. R. (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus.
lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb
S § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Vastava nõusoleku usaldusisikuks asumise kohta on andnud A. P. (isikukood xxxx, e-post: xxxx). Kohus nõustub ettepanekuga ja määrab võlgniku H. R. (pankrotis) kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikuks A. P.. Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (
Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud
lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima.
lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.
lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. 4 Kohus kohustab võlgnikku esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast usaldusisiku aruanne, millest nähtub kas ja kuidas võlgnik oma kohustusi täidab ning milles kajastuvad andmed võlausaldajatele võimalike teostatud väljamaksete kohta.
lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
lg 1¹ kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.