Obsah (15)

§ 76§ 639§ 635§ 108§ 638§ 112§ 644§ 113§ 29§ 158§ 100§ 103§ 159§ 197§ 198

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Helina Luksepp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 09.juuli 2020. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-13219

) § 635 lg 1 mõttes ning § 637 kohaselt on tellija töövõtulepingust tulenev põhikohustus töövõtjale kokkulepitud ning lepingu tingimustele vastava tulemuse saavutamise eest tasu maksmine. Seda kohustust pole kostja täitnud. 14. Pärast töö vastuvõtmist kehtib

§ 76

lg-s 4 sätestatud eeldus, et töövõtulepingust tulenevad kohustused on kohaselt täidetud, st et vastuvõetud töö oli lepingukohane ja täielik (RKTKo 28.10.2008 nr 3-2-1-80-08, p 21). Kuna tellija võttis tööd vastu, siis eeldatakse, et töövõtja kohustus on kohaselt täidetud.

1. Hageja teatab, et 08, 16, 17 ja 19–22 oktoobril 2018 teostas tema lisatöid, mitte aga Lepinguga ettenähtud põhitöid.
2. Ei vasta tõele ka kostja väide, et hageja teostas remonttöid 11., 12., 13., 14., 19., 20.,
3. septembril 2018 ja 5.,
4. oktoobril
5. Nimetatud päevadel asus hageja remonttööde tegemisele tööpäevade alguses, kuid lõpetas tööde teostamise, kui ilmastikuolud muutusid ebasoodsaks ning Lepingus ettenähtud tööde teostamine ei olnud võimalik.
6. Kostja ei ole pöördunud hageja poole nõuete ega pretensioonidega seoses tööde viibimisega enne tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist. Kostjal ei olnud alust tasu vähendamiseks ega viivise nõudmiseks. Kostja lõplik seisukoht
7. Kostja rõhutab oma 07.06.2019 menetlusdokumendis, et kostja vastusele lisatud ja hageja poolt koostatud remonditööde päevikust selgub, et halva ilma tõttu ei töötanud hageja ainult kahel päeval: 17.09 ja 26.09.2018 (kostja on ekslikult märkinud 17.06 ja 26.06). Samuti kordab kostja, et hageja ei pöördunud kostja poole tööd teostamise tähtaja pikendamise palvega halbade ilmastikuolude tõttu.
8. Kostja viitab

§ 639ja Lepingule lisatud eelarvele, mis oli hagejale täitmiseks kohustuslik.

Sellest kõrvalekaldumisel on kostjal õigus teha mahaarvamisi. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse, poolte täiendavad seisukohad ning uurinud asjas esitatud tõendeid nende kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Menetluskulud jätab kohus menetlusosaliste endi kanda. 5
2. Kohus selgitab esmalt, et Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 2 ja § 230 lg 1 kohaselt määravad hagimenetluses pooled ise vaidluse eseme ja esitavad enda poolt välja toodud asjaolude kinnitamiseks tõendid. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1) Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt nt RKTKo kohtuasjas nr 3-2-1-41-15).
3. Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel oli sõlmitud töövõtuleping

§ 635lg 1 tähenduses ning kohus nõustub pooltega.

1. Vaidluse põhiolemus seisneb selles, et kas pooled leppisid kokku töö hinnas sõltumata sellest, kuidas täpselt töövõtja tulemuse saavutab või vastupidi – tellija pidi maksma vaid tegelikult teostatud töö eest ning Lepingu sätestatud töö maksumus oli vaid ligikaudne. Sellest sõltub, kas tellija võis teha mahaarvamisi paigutatud tellingute mahu ja tulemuse saavutamiseks kasutatud metoodikast lähtudes. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas hageja hilines tööde üleandmisega ja kas hageja vastutab selles eest (viivis tööde üleandmisega hilinemise eest ja kahju seoses omanikujärelevalvega).
2. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: - Pooled sõlmisid 27.08.2018 töövõtulepingu, millega hageja kohustus teostama Tallinnas aadressil Raadiku 23 asuvas elamus rõdude ja paneelivaheliste vuukide remondi ja värvimise tööd ning kostja kohustus tasuma töö eest 11 709,60 eurot koos käibemaksuga (Leping, hagiavalduse lisa 3). - Lepingus lepiti kokku tööde alguseks 03.09.2018 ja lõpetamise tähtajaks oli 30.09.2018 (Lepingu p 2.1). − Kostja on hagejale tasunud Lepingus kokkulepitud tööde eest ettemaksu summas 3 600 eurot ja arve nr 08/10 alusel veel 3 768,10 eurot. Kostja on vähendanud kokkulepitud tasu 4 341,50 euro võrra (eelarves nimetatud, kuid tegemata töö eest; viivise võrra tööde üleandmise hilinemise eest ja omanikujärelevalve tasu 300 eurot). − Pooled leppisid kokku lisatöödes, mille teostamise üle vaidlus puudub ning mille eest on kostja hagejale tasunud arve nr 09/10 alusel 1 478,48 eurot. − Tööd valmisid 24.10.2018 (hagiavalduse sissejuhatus, dtl 36; kostja vastuse p 1, dtl 73). − 25.10.2018 on kostja koostanud ja allkirjastanud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, millega võtab vastu kokkulepitud lisatööd ja lepingujärgsed tööd, keeldub tasuma tööde eest, mis on kostja hinnangul teostamata: fassaadi-maalri nurga paigaldamise alumise rõdupaneeli servale 180 m mahus, tarnimata ehitustellingud 330m2 mahus ning nõuab tööde viibimise tõttu kahju hüvitamist summas 300 eurot ja viivist (leppetrahvi) summas 2 421,50 eurot. Hageja ei ole akti allkirjastanud, kuna ei nõustu kostja teostatud mahaarvamistega. − Ühel meelel ollakse ka selles, et 17.
3. ja 26.09.2018 hageja töid ei teinud, sest ilmastik seda ei võimaldanud.
4. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli õigus vähendada lepingus kokkulepitud hinda 1 620 euro võrra ning tasaarvestada kahjuhüvitis summas 300 eurot ja leppetrahvi nõue summas 2 421,50 eurot hageja töölepingust tuleneva tasunõudega. Hageja leiab, et töötasu vähendamine ning tasaarvestuse tegemine on alusetu ning nõuab kostjalt lepingujärgse tasu maksmist täies ulatuses. 6
5. Hageja nõude alus on

§ 108

lg 1 ja

§ 635

lg 1, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust.

§ 635

lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

§ 638

kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. 27. Kostja märgib, et hageja teatas tööde valmimisest 24.10.2018 ning 25.10.2018 edastas kostja hagejale dokumendi nimega „Ehitustööde üleandmise-vastuvõtmise akt“, milles märkis, et võtab vastu tegelikkuses teostatud tööd, keeldus tasumast teostamata tööde eest, nõudis leppetrahvi tööde lõpetamisega viivitamise eest ja esitas kahju hüvitamise nõude summas 300 eurot (kostja 05.03.2019 vastus p 1, dtl 73-74). Kostja väidab, et hageja ei ole paigaldanud tellinguid pinnaga 330m2 hinnaga 1 188 eurot ning jättis paigaldamata fassaadi värvimisnurgad rõdu alumise ääre paneelidel kogupikkusega 180 m hinnaga 432 eurot ja ei tasu teostamata tööde eest (kostja 05.03.2019 vastus p 3-5, dtl 74). Kostja tugineb pretensioonide esitamisel Xxxx OÜ järeldustele (kostja 05.03.2019 vastus p 1, dtl 74). 28.

§ 112

lg 1 kohaselt kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus.

1. Kostja on 25.10.2018 aktiga väljendanud, et ta on vastu võtnud hageja tehtud tööd, sh ka mittenõuetekohase täitmise tellingute pinnaga 330m2 hinnaga 1 188 eurot ning fassaadi värvimisnurkade paigaldamata jätmisega rõdu alumise ääre paneelidel kogupikkusega 180m hinnaga 432 eurot. Seega on hagejal kohustus tõendada, et vastavad tööd on nõuetekohaselt teostatud, et kostja on alusetult keeldunud nende vastuvõtmisest ja alusetult hinda alandanud (vt RKTK 28.10.2018 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-08 p 21).
2. Hageja ei ole väitnud, et on nimetatud tööd teostanud. Hageja on märkinud hagiavalduses, et tellingute pindala ei mõjutanud töö lõpptulemust ning fassaadi-maalri nurga kasutamise asemel kasutas ta alternatiivset tehnoloogiat, mis samuti ei halvendanud lõpptulemust. Tööde vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine ei mõjuta iseenesest tellija õigust tugineda lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid (vt ka RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-93-15 p 11). Seega kui kostja 25.10.2018 aktiga töö vastu võttis, ei tähenda see, et töö oli nõuetekohane või et kostja ei võiks tugineda töö mittevastavusele ja rakendada õiguskaitsevahendeid. Seda enam, et kostja on koheselt, kui talle töö üleandmiseks esitati (s.o 1 päeva jooksul), teatanud hagejale kirjalikult töös esinevatest puudustest (

§ 644lg 1).

31. Kostja ei ole väitnud, et hageja töö tulemus ei vastanud selle eesmärgile või ei olnud esteetiliselt samaväärne. 32.

§ 639

lg 1 järgi võib töövõtulepinguga kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv, ning sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Töövõtja, kes väidab, et töövõtulepingu eelarve oli

§ 639

lg 1 mõttes mittesiduv, peab eelnimetatud eelduse ümber lükkama ja seda tõendama, (vt RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-10214, p 14). Kui eelarve on siduv, siis ei saa kohus omistada määravat tähendust lepingu sõlmimise asjaoludele ja hinnapakkumistele (RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-72-15). 33. Praegusel juhul väidab kostja, et eelarve oli siduv (kostja 07.06.2019 vastuse p 6). Hageja pole sellele vastu vaielnud. Ka Lepingu p-st 6 ei ilmne, et Lepingu tasu oleks mittesiduv.

§ 639

lg 1 järgi tuleb siduvat eelarvet eeldada, kui vastupidist kokkulepet poolte vahel ei ole. Käesoleval juhul ei ole vastupidist kokkulepet. 7

1. Siduva eelarve puhul pole oluline, kuidas töövõtja Lepingus kokkulepitud tulemuse saavutab, nt kas töötab 3 või 6 inimest, muuhulgas ka kas tellinguid on rohkem või vähem, oluline on see, et kokkulepitud tähtajal saavutatakse kokkulepitud tulemus. Tellingute kasutamine puudutab töö tegemist abistavaid vahendeid – kui töö valmis saab, viiakse tellingud ära. Kui tellinguid ei ole piisavalt ja töö seetõttu õigeaegselt ei valmi, siis selle eest kaitseb tellijat viivis tööde üleandmisega hilinemise eest, kuid töö sisu ja tulemust tellingute maht ei mõjuta. Tellinguid võib olla ka ülemäära, kuid töö võib ikkagi hilineda - seega ei saa tellingute kasutamise maht olla asjaoluks, mis õigustaks töö hinna alandamist. Töö hinna alandamise aluseks on nõuetekohase töö ja puudustega töö väärtuste vahe, kuid kostja pole esile toonud, et rõdud ja paneelide vuukide remondi tulemus on tellingute tõttu halvem võrreldes kohase tööga – kostja on töö vastu võtnud ja töö kvaliteedile pole pretensioone esitatud. Seetõttu puudub alus tööde maksumuse vähendamiseks tellingute vähesuse tõttu ja hagi tuleb 1 188 euro maksmise osas rahuldada.
2. Teise pretensioonina väidab kostja, et hageja pidi Lepingu kohaselt paigaldama fassaadi värvimisnurgad rõdu alumise ääre paneelidele kogupikkusega 180 m, kuid see töö on üldse tegemata. Kohtu ette toodud asjaoludest ei selgu, kas vastavad nurgad pidi hõlbustama töö tegemist ja oleks pärast tööde valmimist eemaldatud samuti, kui tellingud või olid need valmima pidanud töö osad. Kostja poolt esitatud Xxxx OÜ omanikujärelevalve aktist 22.10.2018 ilmneb, et pigem oli tegemist tööde tegemist hõlbustava vahendiga (see oli vajalik, et joondada vajaliku kvaliteediga paneelide servad) ning vajaliku kvaliteediga töö sai tehtud ka ilma armeerimisnurkadeta. Omanikujärelevalve on oma aktis kinnitanud, et tööde tehnoloogia teostamise ja kvaliteedi kohta järelevalvet teostanud isikul pretensioone ei ole. Kostja pole esile toonud, et armeerimisnurkadeta töö oleks puudustega või ebakvaliteetne. Kostja pole töö kvaliteedile pretensioone esitanud, pretensioonid puudutavad taas töö tegemise vahendeid ehk sisuliselt pretensioonid on töö tegemisel kasutatud tööriistade osas, mitte töö enda osas. Seaduses ega Lepingus pole ette nähtud alust tasu vähendamiseks sõltuvalt kasutatud tööriistadest, kui töö ise on kvaliteetne. Seetõttu leiab kohus, et kostjal puudus alus tasu vähendamiseks kasutamata armeerimisnurkade võrra summas 432 eurot. Ka selles osas tuleb hagi rahuldada.
3. Ülejäänud tööde puhul kehtib 25.10.2018 dokumendist tulenev eeldus, et need on nõuetekohaselt täidetud. Kostja ei ole ka kohtumenetluse käigus esitanud kohtule vastuväiteid seoses muude tööde teostamise või nõuetele mittevastavusega, vaid märgib, et on tasaarvestanud hageja tasunõude oma leppetrahvi nõude ja kahju hüvitamise nõudega (kostja 03.05.2019 vastus p 6-8, dtl 73). Seega selleks, et tuvastada, kas hagejal on nõue kostja vastu, tuleb tuvastada, kas kostjal oli nõue hageja vastu, mille ta on kehtivalt tasaarvestanud.
4. Leppetrahvi kokkuleppe esitamise eeldusteks on: kehtiv leping poolte vahel ning kehtiv leppetrahvi kokkulepe, võlgnikupoolne lepingulise kohustuse rikkumine, vastutus rikkumise eest, kui pole teisiti kokku lepitud ning teatamine leppetrahvi nõudmisest mõistliku aja jooksul (RKTK 10.05.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-17 p 11).
5. Poolte vahel puudub vaidlus Lepingu kehtivuse osas. Kohus märgib, et pooled on nii Lepingu p 5.2 kui 25.10.2018 aktis kui edasistes dokumentides kasutanud terminit viivis.

§ 113

lg 1 kohaselt on viivist võimalik nõuda üksnes rahalise kohustusega viivitamise puhul. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et kui töövõtja ei lõpeta töid lepingus ettenähtud tähtajaks, siis on tellijal õigus nõuda viivist 1% lepingu summast iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 30% lepingu maksumusest (leping p 5.2, dtl 43). Arvestades Lepingu sisu ja eesmärki, lepingu keelekasutust, sh grammatilisi vigu ning muid

§ 29

p-s 5 toodud lepingu 8 tõlgendamise reegleid, on ilmne, et pooled on eksinud juriidilise termini kasutamisel ning poolte tahe on lepingu p-s 5.2 olnud sõlmida kokkuleppe leppetrahvi tasumiseks

§ 158lg 1 mõistes.

Sellele viitab ka asjaolu, et pooled on lepingu p-s 5.1. kokku leppinud viivise tasumise kohustuses tellijapoolse rikkumise puhuks.

§ 29

lg 2 kohaselt ei või lepingu tõlgendamisel aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida pooled kasutasid eksimuse tõttu. Seega leiab kohus, et pooled on sõlminud kehtiva leppetrahvi kokkuleppe

§ 158lg 1 mõistes.

39. Leppetrahvi nõude esitamiseks peab teine pool olema lepingut rikkunud ja vastutama rikkumise eest, v.a kui pooled on kokku leppinud teistsuguses vastutusstandardis. Pooled sellist kokkulepet sõlminud ei ole, mistõttu tuleb kohtul lähtuda seaduses sätestatud eeldusest. 40.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 103

lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav.

1. Pooled leppisid Lepingus kokku tööde lõpetamise tähtajas 30.09.
2. Tegelikkuses valmisid tööd 24.10.2018 ehk 24 päeva kokkulepitud tähtajast hiljem.
3. Lepingu p 2.
4. kolmandas lauses on pooled kokku leppinud järgnevas: „Tööde lõpptähtaeg võib muutuda sõltuvalt ilmastikuoludest (tuul>12 m/s, sademed) vastastikusel kokkuleppel“.
5. Kostja toob esile (kostja 05.03.2019 vastus p 9, dtl 74), et Lepingu p 1 kohaselt võib tööde lõpptähtaeg muutuva ilmastikuoludest sõltuvalt poolte kokkuleppel ning et hageja ei ole tema poole pöördunud tööde teostamise tähtaja pikendamise palvega (kostja 07.06.2019 seisukoht, dtl 116). Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et pooled sellise kokkuleppe oleksid sõlminud kirjalikult või suuliselt. Seega ei ole pooled kokkuleppel Lepingus märgitud tööde valmimise tähtaega pikendanud. Kohtu hinnangul ei tulene Lepingu p-st 2.1 lepingu automaatset pikenemist halbade ilmastikuolude tõttu ning asjaolusid arvestades oleks mõistlik eeldada, et sellises olukorras asuvad pooled omavahel suhtlusesse ning pikendavad tööde lõpetamise tähtaega. Hageja pole tõendanud, et tal oli Lepinguga ettenähtud tööd üleandmiseks valmis 30.09.2018 ja ülejäänud aja kuni 24.10.2018 tegi ta ainult lisatöid – seda pole kohtul tema ette toodud tõendite alusel võimalik tuvastada ja kostja seda väidet omaks pole võtnud. Seega leiab kohus, et hageja on rikkunud Lepingut ületades tööde valmimise tähtaega 24 päeva võrra.
6. Hageja tuginemine halbadele ilmastikuoludele ja on esitanud selle tõendamiseks Keskkonnaagentuuri 01.11.2018 edastatud andmed tuule kiiruse kohta Tallinnas septembris ja oktoobris
7. Keskkonnaagentuuri kirjale lisatud tuule kiirust iseloomustavas tabelis on kajastatud muuhulgas see, et hageja poolt esile toodud kuupäevadel oli tuule kiirus suurem kui 12 m/s ja seega esines alus Lepingu p 2.1 kolmanda lause rakendamiseks. Samas ei ole hageja pöördunud kostja poole, et leppida kokku tööde valmimise uues tähtajas nii, nagu Lepingu p 2.1 seda ette näeb. Lisaks on kostja esitanud kohtule ehituspäevikuid, millest ilmneb, et tugeva tuule tõttu on töö katkenud vaid kolmel päeval- s.o 17.09, 26.09 ja 09.10.
8. Seega tuul, küll esines, kuid teistel päevadel ei takistanud see töö tegemist ja hageja kostja poole Lepingu tähtaja muutmiseks ei pöördunud.
9. Kuna tuule kiirus takistas tööde tegemist vaid 3-l päeval, siis rakendab kohus nende kolme päeva osas

§ 103

lg 2 ning loeb, et nendel päevadel oli kohustuse rikkumine vabandatav vääramatu jõu tõttu. 9 Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja on tööde valmimisega hilinenud 21 päeva ulatuses (24 päeva miinus 3 päeva) ja seega rikkunud poolte vahel 27.08.2018 sõlmitud Lepingut ning vastutab kohustuse rikkumise eest. 46.

§ 159

lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele poolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt kasutas kostja ehitusjärelevalve teenust, seega pidi kostja olema teadlik asjaolust, et tööd ei ole tähtaegselt valminud, kuid esitas leppetrahvi nõude esimest korda pärast tööde valmimist 25.10.

2. Riigikohus on analoogses asjas asunud seisukohale, et enne kohustuse täitmist ei saa poolel tekkida õigustatud ootust, et ta ei pea lepingus kokku lepitud sanktsioonidele alluma ning juhul kui trahv on ajas suurenev, on trahvi nõudmiseks õigustatud lepingupoolel mõistlik enne nõude tegelikku esitamist teha kindlaks nõude suurus, seda eriti majandus- ja kutsetegevuses tegutsevatel isikutel (RKTK 21.12.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-11, p 17).
3. Seega oli põhjendatud kostja käitumine oodata leppetrahvi nõude esitamisega, kuni selgus selle lõplik suurus ning kostja ei minetanud nõuet

§ 159lg 2 alusel.

Kostja esitas nõude kohe, kui selle suurus oli selgunud. 49.

§ 197

lg 1 kohaselt kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.

1. Poolte vahel ei ole vaidlust, et Lepingu alusel peab kostja hagejale tasuma 11 709,60 eurot ning lisatööde eest 1 478,40 eurot. Kostja on tasunud hagejale ettemaksu summas 3 600 eurot, arve nr 08/10 alusel 3 768,10 eurot ning lisatööde eest 1 478,40 eurot.
2. Hageja esitas kostjale arve nr 08/10 summas 8 109,60 eurot. Kostja keeldus tasumast vaidlusaluste tööde eest 1 620 euro ulatuses ning tegi tasaarvestuse sama Lepingu rikkumisest tulenevate rahaliste nõuetega hageja vastu summas 4 341,50 eurot.
3. Kohtu hinnangul on täidetud

§ 197

lg-st 1 eeldused tasaarvestuse tegemiseks, sest poolte nõuded olid mõlemad sama liiki, samast Lepingust tulenevad ja sissenõutavaks muutunud. Kostja on saatnud 04.12.2018 hagejale kirja, mida saab käsitleda tasaarvestuse avaldusena

§ 198mõistes.

Kostja on selgitanud, milliseid nõudeid soovib ta tasaarvestada. Küll aga ei ole kostja tasaarvestus põhjendatud täies ulatuses: kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja puudus õigus vähendada lepingu tasu 1 620 euro võrra ning leppetrahvi saab kostja nõuda vaid 21 päevaga hilinemise eest. Lepingu p-s 5.2 on pooled kokku leppinud, et kui töövõtja ei lõpeta töid Lepingus ettenähtud ajaks, on tellijal õigus nõuda viivist pärast lõpptähtaja möödumist 1 % Lepingu summast iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 30% lepingu maksumusest. 1% Lepingu summast on 117,1 eurot x 21 päeva on 2 458,9 eurot. Seega on kostjal õigus tasaarvestada leppetrahv summas 2 458,9 eurot.

1. Kostja esitas 25.10.2018 hageja vastu ka nõude kahju hüvitamiseks summas 300 eurot. Kostja põhjendab nõuet asjaoluga, et tööde viibimise tõttu tekkis kostjal kahju seoses täiendava ehitusjärelevalve teenuse kasutamisega. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et hageja on lepingut rikkunud seoses tööde valmimise tähtaja viibimisega 21 päeva võrra ning on rikkumise eest vastutav. Seega on põhimõtteliselt sellise nõude esitamine ja tasaarvestamine võimalik. Kostja ei ole aga tõendanud kohtule kahju suurust, mistõttu puudub kohtul võimalus kindlaks teha, kas kostjal oli õigus kahju hüvitamist nõuda ning selles osas oma nõue tasaarvestada. Kohus on 10 kahel korral andnud pooltele täiendava tähtaja oma väidete põhistamiseks ja tõendamiseks, kuid kostja pole seda võimalust kasutanud.
2. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude osaliselt summas 1 882,6 eurot. Leppetrahvi 2 458,9 euro ulatuses oli kostja õigustatud tasaarvestama oma nõude hageja vastu. Seega hagi jääb rahuldamata 2 458,9 euro ulatuses.
3. Hagejal on kostja vastu ka viivisenõue

§ 113lg 1 ja Lepingu p 5.1 alusel.

Hageja on viivisenõuet vähendanud summani 2 658,50 eurot.

1. Kostja pole viivisearvestusele vastu vaielnud.
2. Kuna kohus tuvastas, et kostjal on hageja ees täitmata rahaline kohustus, mis on sissenõuetavaks muutunud alates 03.11.2018, siis tuleb hageja viivisenõue

§ 113lg 1 alusel rahuldada.

Hageja on viivisearvestuse esitanud ajavahemiku 03.11.2018-05.02.2019 eest ning vähendanud seda summani 2 658,5 euroni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1).
2. TsMS § 163 lg 1 kohaselt näeb ette, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et kostjaks on korteriühistu, kes pole kohtumenetluses lepingulist esindajat kasutanud, peab kohus õiglaseks, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Menetluskulude sellise kindlaksmääramiseks. jaotuse korral puudub vajadus nende rahalise suuruse
3. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp Kohtunik osaliselt tühistatud Tallinna RK lahendiga 11