Obsah (10)

§ 113§ 118§ 68§ 16§ 58§ 56§ 73§ 74§ 75§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 28. oktoober 2020 Kriminaalasja number 1-20-1484 (kirjalik menetlus) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Erkki Hir

§ 113

lg 1 - § 25 lg 2, järgi, üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)

1. juuli 2020 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Evgeny Ekimenko kaitsja vandeadvokaat Dmitri Školjar Prokurör ringkonnaprokurör Andreas Kangur Süüdistatav Evgeny Ekimenko, isikukood: 35604202212, asukoht: Viru Vangla; kriminaalkorras karistamata Kaitsja vandeadvokaat Dmitri Školjar RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu 2.juuli 2020 otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Süüdistus ja esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu
2. Evgeny Ekimenkole esitati süüdistus

§ 113

lg 1 - § 25 lg 2 järgi selles, et tema 02.11.2019 kell 21.22 paiku alkoholi tarbimise käigus tekkinud konflikti tõttu, tahtliku tapmise eesmärgil, tõukas kolmandal korrusel asuvas korteris aadressil XXX aknast alla oma venna A.E. (sünd 1951). Kannatanu kukkus aknast välja ja maandus maja betoonist sillutisribale. Kannatanu surm jäi E. Ekimenko tahtest olenemata asjaoludel saabumata, kuna kukkumisega kaasnenud vigastused ei osutunud eluohtlikuteks ning kannatanu aknast alla tõukamist nägid pealt tunnistajad, kes pöördusid kohe häirekeskusesse ning kannatanule osutati meditsiinilist abi. Kannatanu A.E. tundis kukkumisest füüsilist valu ja sai kukkumisest vasaku reieluu kinnise murru, sääreluu kinnise murru, parema kandluu murru, 5-7 roide murru, ristluu murru, vaagnalude murru, viienda nimmelüli jätke murru ilma seljaaju vigastuseta, hemoperitneumi, s.o tervisekahjustuse, mis kestab rohkem kui neli nädalat kuid mitte rohkem kui neli kuud. 2. Viru Maakohtu 02.07.2020 otsusega mõisteti E. Ekimenko õigeks süüdistuses

§ 113

lg 1 – § 25 lg 2 järgi, kuid karistati

§ 118

lg 1 p 1 – § 25 lg 2 järgi 4 aasta 6 kuu vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja loeti karistuse kandmise alguseks 02.11.

1. Maakohtu otsusega jäeti E. Ekimenko kaitsja Dmitri Školjari taotlus hüvitada süüdistatavale seoses vahi all viibimisega tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt läbi vaatamata.
2. E. Ekimenko on toime pannud talle süüdistusaktis inkrimineeritava kuriteo, kuid tema poolt toime pandud kuritegu tuleb ümber kvalifitseerida

§ 118lg 1 p 1 – § 25 lg 2 järgi.

1. Maakohtu seisukoht süüdistusaktis ära toodud faktiliste asjaolude tõendatuse osas. 4.
2. Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et 02.11.2019 kella 21.22 paiku viibisid süüdistatav E. Ekimenko ja kannatanu A.E. viimase elukohas, s.o kolmandal korrusel asuvas korteris aadressil XXX ning samuti selles, et tegemist on pärisvendadega. Nimetatu on tõendatud süüdistatava ütlustega, milles kohtul ei ole alust selles osas kahelda, kuna sellekohased ütlused riimuvad ka muude kohtu jaoks usaldusväärsete tõenditega, s.o 06.02.2020 asitõendi vaatlusprotokolliga. Ka on nii kannatanu kui ka süüdistatava ütlustega tõendatud see, et nad tarvitasid ühiselt 02.11.2019 alkoholi. Kannatanu ütluste kohaselt, milles kohtul ei ole alust selles osas kahelda, tuli vend tema juurde, sest ütles, et on korteri ostnud ja soovis seda asja tähistada. Nad läksid ostsid džinni, viina, likööri. Nad tulid koju tagasi, hakkasid jooma. Seda tõendab ka foto kannatanu elukoha köögist, kus on laua peal näha kolme pitsi. Samuti tuleneb tunnistaja O.K. i ütlustest, mis on maakohtu hinnangul usaldusväärsed, et 02.11.2019 kella 23.00 paiku õhtul oli Narva politseijaoskonda toimetatud E. Ekimenko, kes oli alkoholi tarvitanud, aga oli täiesti adekvaatne ja ei olnud liiga joobes. E. Ekimenko vastas küsimustele ja temalt oli tunda alkoholilõhna. 4.
3. Samuti puudub vaidlus selles, et kannatanu A.E. kukkus 02.11.2019 kell 21.22 paiku alla kolmandal korrusel asuvast korterist aadressil XXX väiksemast toast, s.o magamistoast, kus oli kaheosaline aken ning maandus maja betoonist sillutisribale. Nimetatu on tõendatud nii süüdistatava E. Ekimenko kui ka kannatanu A.E. ütlustega, millises osas kohtul ei ole alust kahelda, sest seda kinnitavad ka muud kohtule esitatud usaldusväärsed tõendid, s.o 06.02.2020 asitõendi vaatlusprotokoll ning tunnistajate A.K. , E.Š. ja A.S. i ütlused, mida maakohus pidas usaldusväärseks. Ekspertiisiaktiga nr 19E-IDI0090 on tõendatud see, et seoses 02.11.2019 toimunud kukkumisega kolmandalt korruselt enda elukohast esinesid kannatanu A.E. l järgmised süüdistusaktis ära toodud vigastused. Eksperdi seisukoha kohaselt tekkisid need vigastused üheaegselt kõva tömbi eseme toimel võimalik, et kukkumisest mõne meetri kõrguselt ja löögist vastu maapinda võimalik, et määruses märgitud ajal ja asjaoludel. Ekspert leidis, et A.E. l sedastatud vigastused kogumis ei põhjusta eluohtlikku tervisekahjustust, tavalise kulu korral põhjustavad pikaajalise tervisekahjustuse kestusega rohkem kui neli nädalat, kuid mitte rohkem kui neli kuud. Ka kannatanu A.E. ütlused kinnitavad seda, et ta sai eeltoodud vigastused, kuna nende kohaselt ta mäletab, et tal oli toibudes väga valus. Kogu keha oli valus. Eeltoodud tõenditega on kooskõlas ka SA Ida-Viru Keskhaigla vastus teabenõudele koos lisadega, kust nähtub, et patsient on ravil IRO-s järgmiste diagnoosidega: hulgitrauma, vaagnaluude hulgimurd, 5.,
4. ja
5. roidemurd paremal, vasaku reieluu murd, mõlema hüppeliigese murrud ja alkoholi toksiline toime, etanool. 03.11.2019 teostatud operatsioonid: vaagnaluude 2 välisfiksatsioon, reieluu osteosüntees. Patsiendi seisund on raske, teadvusel. Vastavalt patsiendikaardile nr R719444 saabus A.E. haiglasse 02.11.2019 kl 22.24 kiirabiga. 4.
6. Keskseks küsimuseks käesolevas kriminaalasjas on see, mis tingis 02.11.2019 kella 21.22 paiku kannatanu A.E. kukkumise enda kolmandal korrusel asuvast elukohast aadressil XXX maja betoonist sillutisribale. Kohtuotsuses tuleb seega võtta põhjendatud seisukoht selles osas, kas tegemist oli õnnelike tagajärgedega õnnetusjuhtumiga nagu on kaitsja kaitsekõnes välja toonud või oli ikkagi tegemist E. Ekimenko poolt enda venna kolmandal korrusel asuvast aknast alla tõukamisega nagu süüdistatavale süüdistusaktis inkrimineeritakse. 4.
7. Kohtuliku uurimise käigus andis seoses 02.11.2019 toimunud kukkumisega ütlused kannatanu A.E. vaatamata sellele, et tal oli seaduslik alus keelduda isiklikul põhjusel ütluste andmisest enda venna vastu vastavalt KrMS § 71 lg 1 p-le
8. Kannatanu tõi enda ütlustes välja, et ta ei saa loobuda ütlustest, sest tegemist on sellise paragrahviga, kuid vennal ei ole mingit pistmist sellega. Kannatanu ütluste kohaselt asi ongi selles, et seda momenti või hetke kui ta aknast välja hüppas ta ei mäleta. Tal on meeles, et keegi teda vist kinni hoidis. Ta ei oska öelda, kes oli see keegi, kes teda kinni hoidis. Ta ei oska öelda, kust kohast teda kinni hoiti. Ta ei oska öelda, kus tema täpselt oli, kui teda kinni hoiti, kas aknalaua peal, maas põrandal. Ta ei oska seda meenutada. Kohus leiab, et arvestades eeltoodud kannatanu ütlusi ei ole võimalik nende pinnalt teha usaldusväärseid järeldusi selles osas, mis toimus kannatanu A.E. elukohas 02.11.2019 kella 21.22 paiku ning mis põhjusel ta enda elukohast alla kukkus. Nimelt ei mäleta kannatanu enda ütluste kohaselt olulisi detaile seoses tema alla kukkumisega 02.11.2019 enda elukohast. Täpsemalt siis seda, kes ja kust teda kinni hoidis ning kus ta oli siis, kui teda kinni hoiti. Ka ei mäleta ta akna avamist, tuues enda ütlustes välja, et kui ta kukkus välja, siis avas akna. Kannatanu on enda ütlustes selgitanud toimunut kui rumalat tegu, mis seisnes selles, et ta tegi otsuse, et lõpetab eluga suhet, et kaua võib. Tal oli kõrini prügikonteinerites ronimisest, suitsukonide korjamisest. Ta on piisavalt elanud, hakkas kurb. Tütar on suureks kasvanud ja lapselaps ka. Lõpetati ka talle välja kirjutamast tramadooli ja valuvaigistit, kusjuures oli pidev valu tal. 4.
9. Maakohtu hinnangul seda, et kannatanu versioon toimunust ei ole usaldusväärne, kinnitavad ka tema enda kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt on ta kohtueelsel uurimisel välja toonud hoopis teistsuguse versiooni toimunust. Nimelt selgitas ta siis toimunut kavatsusega panna kardinad ette. Maakohtul ei olnud alust kahelda selles, et kannatanu on muutnud enda ütlusi toimunu osas, kuna ka kaitsja seda asjaolu ei vaidlustanud. Kannatanu on enda ütluste muutmise põhjusena välja toonud selle, et tal oli häbi üles tunnistada, et ta on kohutav joodik. Kohtu hinnangul pole kannatanu selgitus eluliselt usutav. Kui kannatanu kuulis uurija versiooni toimunust ning sai teada, milles tema venda tema ütluste kohaselt alusetult kahtlustatakse, siis raskesti usutav on see, et seoses häbitundega polnud ta valmis tunnistama, et on kohutav joodik ning tahtis ise enda elule lõpu teha. Ka annab kohtule aluse kahelda kannatanu ütluste usaldusväärsuses kukkumise põhjuse osas see, et ta valis enda sõnul enesetapu viisiks kolmandalt korruselt kukkumise, olles enda ütluste kohaselt varasemalt töökohal kukkunud 7,5 meetri kõrguselt betooni pinnale ning ellu jäänud ning murdnud mõlemad jalad katki. Seega on põhjendatud eeldada seda, et kannatanule oli teada, et tema puhul ei pruugi kõrgusest kukkumine tuua kaasa soovitud tulemust ning selle asemel võib ta saada uusi tõsiseid tervisekahjustusi, millega paratamatult kaasneb ka tugev valu, millest ta just enda ütluste kohaselt vabaneda püüdis. 4.
10. Ka muudab maakohtu hinnangul kannatanu versiooni toimunust tegelikkusele mittevastavaks see, et nii tunnistaja A.K. kui ka tunnistaja J.Š. ütlustest tuleneb see, et mees, keda aknast alla lükati, võttis aknalauast kinni kätega ja oli hoidmas mõni aeg väljaspoolt. Kumbki alaealistest tunnistajatest ei tundnud varasemalt ei süüdistatavat ega ka kannatanut ning seega puudus neil igasugune põhjus enda ütlustes moonutada tajutut erinevalt kannatanust, kes 3 ei keeldunud kohtuistungil ütluste andmisest, kuigi süüdistatavaks on tema lähisugulane, s.o lihane vend. Kohtu silmis ei kahanda nende tunnistajate usaldusväärsust ka see, et nad on andnud erinevasisulisi ütlusi selles osas, kui palju kogu see sündmus võttis aega (tunnistaja A.K. ütluste kohaselt 2-3 minutit, tunnistaja E. ütluste kohaselt 15 sekundit), sest täpselt pole kohtulikul uurimisel välja selgitatud, mis ajast, mis ajani sündmuse kulgu on küsimust esitades silmas peetud. Üldteada on ka see, et erinevatel inimestel ongi ajataju erinev ning käesoleval juhul ei saa välistada ka seda, et tunnistajate alaealisus tingis selle, et nad on erinevalt tajunud sündmuse kulgemise aega ning ka selgus nende ütlustest, et nad ei märganud üheaegselt toimunut. Arvestades eeltoodud tunnistajate poolt nähtut, s.o seda, et kannatanu hoidis kinni aknalauast ei kinnita ka see kohtu hinnangul kannatanu ütlusi selles osas, et ta soovis 02.11.2019 endalt elu võtta, sest sel juhul ei esine mingit mõistlikku selgitust sellele, miks ta haaras väljaspool korterit asuvast aknalauast kinni. Pigem näitab eeltoodud käitumine kohtu hinnangul kannatanu elutahet. Ka tunnistaja L.E. ütlused, mille tegelikkusele vastavuses kohtul alus kahelda ei ole, kinnitavad kohtu veendumust selles, et 02.11.2019 A.E. ei soovinud endalt elu võtta. Nimelt tuleneb selle tunnistaja ütlustest, et A.E. armastas väga elu ning et ka välismaal elav tütar aitab teda ning kannatanu helistab neile. Samuti tuleneb süüdistatava ütlustest, et 02.11.2019 tuli A.E. ile naisterahvas külla. Nimetatud asjaolu on aga kannatanu enda kohtuistungil antud ütlustes täielikult maha salanud, mis samuti vähendab tema kui isikulise tõendiallika usaldusväärsust kohtu silmis. Kohtul ei ole alust kahelda süüdistatava ütlustes selles osas, et kannatanul käis 02.11.2019 naisterahvas külas, kuna ka sündmuskoha vaatlusprotokolli lisaks olevalt fotolt nähtub, et kannatanu elukoha köögilaual oli kolm pitsi ja ka roosa rahakott. Seega saab järeldada eeltoodust, et 02.11.2019 toimis kannatanu sotsiaalne elu, mida oli saabunud rikastama ka äsja Sillamäele kolinud vend tulenevalt nii tunnistaja L.E. kui ka süüdistatava E. Ekimenko ütlustest, mille tegelikkusele vastavuses selles osas puudub kohtul alus kahelda. Ka nimetatu annab aluse kahelda kahtlustatava ütlustes selles osas, et ta soovis ise endalt 02.11.2019 elu võtta. Seega kohus leiab, et kannatanu on moonutanud tõde tema 02.11.2019 kolmandal korrusel asuva korteri XXX aknast alla kukkumise põhjuse osas. 4.
11. Maakohtu hinnangul, arvestades kõiki eeltoodud aspekte, ei ole kannatanu ütlused selles osas, et 02.11.2019 soovis ta ise enda elukohast alla hüpata eluliselt usutavad. Kohtu seisukohta ei muuda selles osas ka tunnistaja A.S. i ütlustest tulenev (mille kohaselt kannatanu vastas talle sündmuskohal, et kukkus aknast välja). Arvestades kannatanu poolt enda ütlustes välja toodud erinevaid versioone toimunust ning ka seda, et pärast haiglast vabanemist soovis ta enda sõnul koheselt uurijaga ühendust võtta, siis annab see kohtule aluse järeldada, et ta on valinud teadlikult enda venda õigustava taktika, kuna süüdistatavaks on tema enda pärisvend, keda ootab süüdimõistmisel pikaajaline vangistus ning välistada ei saa ka tulenevalt tunnistajate O.K. i ja A.S. i ütlustest seda, et kannatanu tunnetas ka enda süüd toimunus. 4.
12. Maakohtu hinnangul tunnistajate ütlused on tõendiks tulenevalt KrMS § 66 lg 21 p-st 3, mille kohaselt tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, ei ole tõend, välja arvatud kui tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu, milles sisaldub kuriteo toimepanemise omaksvõtt või mis oli muul viisil ilmselgelt vastuolus rääkija huvidega. Tunnistaja O.K. i ütluste kohaselt E. Ekimneko avaldas talle, et neil vennaga varem oli mingi aeg tagasi mingi konflikt ja selle tõttu tal olid mingid pretensioonid enda venna suhtes, juba vanad probleemid olid. Ekimenko selgitas, et vend provotseeris konflikti. Varem vend ka käitus tema suhtes ebaõigesti, ülbelt ja tal oli mingi varasemast ajast venna peale solvunud ja vend tegi talle liiga varasemal ajal. Tunnistaja A.S. i ütluste kohaselt Evgeny ütles, et lükkas oma venna alla, kuna lapsepõlve solvangud, solvamistunded ja seda, et sellest talle ütles kurat. 4.
13. Nähtuvalt asitõendi vaatlusprotokollist 06.02.2020 on kannatanu A.E. vastanud politseiametniku küsimusele: „Milleks siis hüppasid?“, et ta ei tea. Ka see kinnitab kohtu 4 seisukohta selles osas, et kannatanu ei hüpanud ise aknast välja, sest siis ta ka teaks, milleks ta seda tegi ning eluliselt usutav pole see, et keegi ilma igasuguse põhjuseta hüppaks kolmandal korrusel asuva elumaja aknast välja. 4.
14. Ka süüdistatav E. Ekimenko ei keeldunud kohtuistungil ütluste andmisest, andes kannatanu versiooniga kõrvutades toimunust detailseid ütlusi selle kohta, kuidas 02.11.2019 kella 21.22 paiku kukkus kolmandal korrusel asuvast korterist aadressil XXX alla tema vend A.E. . Nimelt tuleneb süüdistatava E. Ekimenko ütlustest, et
15. novembril 20.00-21.00 paiku sõbrad tõid teda venna juurde õhtul. Juba sõbra sauna poole minnes hakkas tal halb. Ta nö puhkas seal keset kaasikut. Nad võtsid ühendust telefoni teel. Vend hakkas helistama, uurides, miks teda ei ole. Ta ütles vennale, et tuleb hiljem, sest nii-öelda puhkab siin kaasikus. Ta tuligi umbes pool kuus, kuigi nad olid kokku leppinud kella viieks. Ta magas vahepeal. Ta ärkas üles soovist WC-s käia. Ta ei mäleta kindlalt, mis kellaajal see oli, kuid üks tund magas kindlalt. Oli vist kella 22.00 paiku, ühesõnaga magas kella 21.00-ni kindlalt. Pärast seda, kui ta käis WCs ära, ta ei maganud. Kui ta tuli WC-st tahtis ta magama minna taas, kuid lähenedes toale nägi venda, kes oli aknast välja ronimas, siis ruttas vennale appi. Aken oli lahti ja ta oli rippudes sinna tänava poole. See oli magamistoa aken. Rippudes see tähendab, et vend seisis aknalaua juures hoides sellest väljapoolt ja kummardus alla poole. Vend oli kuidagi küljega. Vend seisis akna juures ja oli rippes, hoides välisest aknalauast kinni. Jalad olid pooleldi, kogu tema keha oli tegelikult juba seal pool, jalad ei olnud põrandal juba. Tema pea oli juba väljas. Aknalaud on betoonist plaat umbes 25 cm lai. Suurem osa oli aknal lahti, seal avatakse ainult üks osa, suurem osa. Kui aken on 1, 40 m, siis see osa on 2/3, siis ligi 1 meeter võib olla 80-90 cm. Kui aken 1, 50, siis meeter ikka, umbes nii. Aken on 1,40 m lai ja 1,50 m pikk ja suurem osa on 80 cm lai ja paremalt poolt see osa ei käi lahti. Vasak poolne osa avatav. Kui vend oli rippumas seal akna peal küll ta ei arvanud mitte midagi. Ühesõnaga see lausa pani teda karjuma ja ta tõttas vennast kinni haarama. Vasaku käega hoidis teda paigal, kui venna jalad tõmblesid allapoole. Hoidis teda vist sekundit aega, sest ju hakkas tunduma, et lendab ise sinna alla kah ja lasi vasaku käe lahti ja vend hakkas alla lendama. Ta hoidis vennast kinni vasaku käega. Ühesõnaga haaras vennal millestki, turjast kinni. Sisuliselt, kui ta haaras vennast kinni, siis jalad liikusid sinna poole, olid juba väljas. Ta hoidis venda kinni, venna jalad liikusid ja justkui nad kukkusid sinna poole. Ta hoidis venda mõnda aega, tundis, et nad justkui liikusid alla poole ja lasi lahti, sest tal oli tunda, et lendab talle järgi. Ta karjus ainult siis, kui jooksis venna juurde, karjus midagi, seejärel ehk sõimas. Ta nägi kui vend maandus. Vend maandus jalgadele ja siis nõnda kehale. Ta tahtis alla kukkuda koos vennaga. Ta tundis ennast tugevalt süüdi olevat millegi pärast. Vend kukkus maha, ta pani akna kinni ja hakkas trepist alla venna juurde minema. Vend lebas betooni pinnal, kuidagi maja seina äärel toetus. Ta veendus, et vend on elus ja justkui puuga pähe, oli rõõmus sellest, et vend on elus. Üldiselt ta ei mäleta seda, millest rääkis politseiga. 4.
16. Maakohus süüdistatava E. Ekimenko ütluseid selles osas, kuidas kukkus 02.11.2019 kella 21.22 paiku kolmandal korrusel asuvast korterist aadressil XXX alla tema vend A.E. usaldusväärseks ei pidanud. Kohtule annab aluse pidada süüdistatava süüd eitavaid ütluseid ebausaldusväärseks see, et ta on erinevas menetlusstaadiumis andnud diametraalselt erinevaid ütlusi selles osas, milline oli tema roll kannatanu A.E. kukkumisel kolmandalt korruselt. Prokuröri küsimusele vastas ta, et ta ei lükanud enda venda. Kohus rahuldas prokuröri taotluse KrMS § 293 lg 1 § 289 lg 1 alusel seoses süüdistatava vastuoluliste ütlustega selles osas, kas ta lükkas enda venda või mitte ning lubas avaldada süüdistatava poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused prokuröri poolt taotletud ulatuses kontrollimaks süüdistatava ütluste usaldusväärsust. Kohtuistungil avaldati järgmised süüdistatava poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused: „Ma astusin magamistoa akna juurde, avasin selle, algselt oli aken kinni, võtsin A.E. il eest rinnapiirkonnast riietest kinni, tirisin ta akna juurde ning lükkasin ta selg ees aknast välja“. 5 Süüdistatav selgitas eeltoodud vastuolu enda erinevas menetlusstaadiumis antud ütluste vahel selles, kas ta lükkas enda venna aknast välja või mitte sellega, et siin ei ole mingit vastuolu. Veelgi enam ei toimunud mingit konflikti. Ta põhjendas vastuolulisi ütlusi sellega, et oli tugevas joobes, šokiseisundis ja ei olnud ülekuulamise ajal täielikult kaine. Tema sooviks oli ennast rõõnata. Ta tahtis kiiremini vanglasse saada. Siis kui teda üle kuulati sellel 3.11.2019, siis ta ei olnud veel kaine. Ta ei olnud veel kaine ega mõistnud üldsegi mitte midagi. Maakohus, hinnates eeltoodud süüdistatava selgitusi erinevasisuliste ütluste andmise osas leiab, et süüdistatav ei ole usutavalt ja arusaadavalt osanud selgitada enda erinevasisuliste ütluste andmise põhjust ja seda ka kahel teisel juhul, mil kohus rahuldas prokuröri taotluse KrMS § 293 lg 1 § 289 lg 1 alusel ning seoses süüdistatava vastuoluliste ütlustega erinevas menetlusstaadiumis lubas avaldada süüdistatava usaldusväärsuse kontrolliks tema poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused. Kohtuistungil avaldas prokurör järgmised süüdistatava poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused, mis on vastuolus tema kohtuistungil antud ütlustega: „Ülekuulamise alguseks sain muidugi kaineks, aga olin vapustuses juhtunust ja mures venna seisundi pärast". Vastuolulisi ütlusi selles osas, kas süüdistatav oli saanud ülekuulamise alguseks kaineks või mitte on süüdistatav selgitanud sellega, et kuuleb päris kehvasti ja ei suuda ilma prillideta lugeda. 4.
17. Maakohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav see, et süüdistatava ülekuulamise protokolli sai midagi sellist kirja, mida ta enda ütlustes välja ei ole toonud. Sellise võimaluse esinemise välistab ka see, et ülekuulamise juures viibis süüdistatava kaitsja. Samuti arvestades prokuröri poolt välja toodud ülekuulamise aega, millele kaitsja vastu ei vaielnud, siis kohtu hinnangul saab asuda seisukohale, et ülekuulamise alguseks oli süüdistatav kaineks saanud ning selles asjaolus vastuolulisi ütlusi andes kinnitab ta kohtu veendumust selles, et tegemist on ebausaldusväärse tõendiallikaga. Seda ka seetõttu, et kohtu hinnangul ei ole ta usutavalt ja arusaadavalt selgitanud ka enda vastuolulisi ütlusi selles osas, kas neil vennaga 02.11.2019 esines konflikt või mitte. Kohus prokuröri taotluse rahuldamise tulemusena KrMS § 293 lg 1 § 289 lg 1 alusel avaldas järgmised süüdistatava poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused: "Pärast minu tulekut möödus päris natukene aega, me vennaga läksime tülli", "Mäletan, et tõukasin A.E. it ning ta kukkus kušeti ja akna vahele". Süüdistatav on enda vastuolulisi ütlusi selgitanud sellega, et ta juba ütles, et ootas ühe kaitsja tulekut, aga kohale tuli teine kaitsja ja tal oli ükskõik, anti allkirjastamisele ja ta oli sellega nõus ja seega kõik. 4.
18. Lisaks sellele, et süüdistatav on andnud diametraalselt erinevasisulisi ütlusi erinevas menetlusstaadiumis oskamata usutavalt selgitada ütlustes esinevaid vastuolusid nähtub kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi aktist nr 1/3, et ta on ka ekspertiisil avaldanud erineva versiooni 02.11.2019 toimunust kõrvutades seda süüdistatava poolt kohtuistungil antud ütlustest tulenevaga. Kohtu hinnangul välistatud ei ole eksperdile antud selgituste kasutamine süüdistatava ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel. Mingil ajal tekkis uuritava ja tema venna vahel konflikt, kuna uuritav tahtis anda vennale raha, mida ta ka varem korduvalt on teinud, vend aga ei nõustunud raha vastu võtma. Tüli käigus tekkis rüselus, mille käigus vend haaras kardinast kinni ning kukkus. Uuritav pani 50-eurose kupüüri tugitoolile ning hakkas toast väljuma, samal ajal sai õhu liikumisest aru, et toa aken avanes. Akna suunas vaadates nägi ta venda aknalauale ronimas. Uuritav sai aru, et vend kavatseb aknast alla hüpata, ta sööstis venna juurde ning püüdis venda kinni hoida, kuid ei suutnud ning vend kukkus aknast alla maapinnale. Uuritav oli toimunust „šokis“, järgnevaid sündmusi mäletab ebatäpselt. On meeles, et ta toimetati politseijaoskonda ning järgmisel päeval kuulati üle. Ka ülekuulamise ajal oli uuritav jätkuvalt „šokis“, järgnevaid sündmusi mäletab ebatäpselt. 4.
19. Maakohus leidis, et tulenevalt nii 06.02.2020 asitõendi vaatlusprotokollist kui ka 05.11.2019 asitõendi vaatlusprotokollist on süüdistatav videosalvestustelt nähtavalt saanud selgelt aru talle esitatud küsimustest ja ka tunnistanud usutavalt seda, et viskas venna korterist 6 välja. Arvestades süüdistatava poolt välja toodud joobe- ja šokiseisundi esinemist, siis ei ole eluliselt usutav see, et ta oli võimeline niivõrd meisterlikuks näitemänguks. Samuti ei ole eluliselt usutav see, et süüdistatav tahtis ennast rõõnata, et kiiremini vanglasse saada. Sellise olukorra esinemise välistab kohtu hinnangul see, et nähtuvalt asitõendi vaatlusprotokollist 06.02.2020 on esialgselt süüdistatav välja toonud, et kannatanu kukkus välja ise. Alles pärast küsimust, kas ta aitas on ta vastanud, et aitas. Nähtuvalt asitõendi vaatlusprotokollist 06.02.2020 on kolmas videosalvestus tehtud Narva Politseijaoskonna patrullpolitseiniku rinnakaameraga P25014, alguseks 02.11.2019 kl 21:55:25 ning kestab 6 minutit ja 37 sekundit. Rinnakaamera teostab liikuvat, värvilist ja helilist pilti. Videosalvestus algab sellest, kuidas PA 1, teine patrullpolitseinik ja kahtlustatav lähevad kannatanu korterisse, mis asub aadressil XXX linnas. Sellelt vaadeldud videosalvestuselt nähtub see, et süüdistatav on detailselt selgitanud, mis toimus 02.11.2019 kannatanu elukohas, tuues välja, et nad läksid vennaga kaklema. Ta võttis ja viskas venna aknast alla. 4.
20. Seda, et süüdistatav pole käesoleval juhul usaldusväärne tõendiallikas selles osas, kas ta tõukas 02.11.2019 kella 21.22 paiku enda venna A.E. kolmandal korrusel asuvast korterist aadressil XXX aknast alla tõendab ka Viru Maakohtu 04.11.2019 määrus kriminaalasjas nr 119-8744, kust nähtub, et kahtlustatav kahetseb tehtut. Ka eelnimetatud asjaolu annab kohtule aluse pidada süüdistatavat ebausaldusväärseks tõendiallikaks. 4.
21. Ka ei muuda kohtu eeltoodud seisukohta tunnistaja L.E. poolt kohtu hinnangul usaldusväärsetes ütlustes välja toodu, mille kohaselt E. Ekimenko umbes 24.00 paiku helistas talle politseist ja ütles, et otsi teda politseist taga, ta ajas siin palju jama. Ütles, et ajas kas jama või tühja juttu, täpsemalt ei mäleta. Nimetatu annab aluse asuda seisukohale, et välistada ei saa seda, et süüdistatav E. Ekimenko avaldas politseiametnikele midagi sellist, mis ei pruugi vastata täielikult tegelikkusele õigustamaks enda poolt toime pandut. 4.
22. Kohtueelsel uurimisel selgitati välja, kes on need kaks tüdrukut, kes süüdistatava ütluste kohaselt nägid kõike ja helistasid. Tegemist on alaealiste tunnistajate A.K. ja JE.Š. ga, kes kuulati ka kohtuistungil tunnistajatena üle. Kohus leidis, et mõlema eeltoodud tunnistaja puhul on tegemist usaldusväärse isikulise tõendiallikaga selles osas, et süüdistatav E. Ekimenko tõukas 02.11.2019 kell 21:22 paiku kolmandal korrusel asuvas korteris aadressil XXX aknast alla oma venna A.E. . Nimelt tuleneb tunnistaja A.K. ütlustest, et JE.Š. helistas häirekeskusesse, sest meesterahvas lükkas teist meesterahvast aknast välja. See lükkamine nägi välja selliselt, et mees pani mehe aknalauale, kuidagi tõstis teda, hiljem ta kuidagi võttis aknalauast kinni kätega ja see mees, kes lükkas teda, lausa lükkas välja. See, kes oli aknas, võttis aknalauast kinni. Ta on kindel, et tegemist oli lükkamisega ja mitte millegi muuga. Kui ta oleks kinni hoidnud, siis oleks näha. Ta ei laseks kannatanul aknast maha kukkuda. Ta ei näinud kinnihoidmist. Ta ei näinud seda, et meest, kes alla kukkus, oleks teine mees üritanud enda poole tõmmata. 4.
23. Samasisulisi ütlusi on andnud ka tunnistaja JE.Š. , kelle ütluste kohaselt kui nad saatsid nende sõpru Narva bussiga, siis kui nemad lahkusid juba bussijaamast ja olid kõndimas sellest majast mööda ta kuulis meeste karjeid. Ta heitis oma pilgu, pärast seda tõmbas ta oma sõbrannat jopest ja ta nägi, kui üks mees hakkas teist meest kolmanda korruse aknast välja lükkama. Mida nad karjusid ta ei kuulnud. Pärast seda, kui teine mees oli akna küljes too haaras aknast kinni väljaspoolt. See mees ei pidanud vastu, ei suutnud püsida ja kukkus maha ja kui ta maha kukkus, see teine mees, kes lükkas välja, viskas tema pihta millegagi, mis oli ümmargune arvatavasti õunaga. Pärast seda ta hakkas kutsuma politseid. 4.
24. Seda, et eeltoodud tunnistajad on andnud tegelikkusele vastavad ütlused kinnitab ka 05.11.2019 asitõendi vaatlusprotokoll, mille kohaselt on vaadeldavaks objektiks DVD-Rplaadile salvestatud 1 helifail, mis on häirekeskusesse tehtud kõne 02.11.2019 kell 21:22 7 telefoninumbrilt +XXX . Nimetatud protokollist nähtub selgelt, et tunnistaja JE.Š. andis häirekeskusesse helistades samasisulisi ütlusi seoses kannatanu alla kukkumisega 02.11.
25. Nimelt on ta välja toonud: „Jah, ta visati välja. Ma seisan siin sõbrannaga, me võime kinnitada. Noh, see kõik oli meie nähes“. 4.
26. Maakohus, hinnates tunnistaja A.K. ütluste usaldusväärsust, ei saa nõustuda kaitsja järeldusega, mille kohaselt see tunnistaja tegi sellise järelduse, et kannatanut tõugati ainult sellepärast, et mees kukkus. Tunnistaja on küll ristküsitlemisel vastanud kaitsja küsimusele, kas kaitsja saab õigesti aru, et ta tegi sellise järelduse ainult sellepärast, et mees kukkus, jaatavalt. Samas nähtub selle tunnistaja ülejäänud ütlustest, et ta ei teinud järeldust selle kohta, et meest lükati ainult sellepärast, et mees kukkus. Nimelt on ta välja toonud, et kui mees poleks teda lükanud, siis oleks temast kinni hoidnud. Ta ei näinud kinnihoidmist. Ta ei näinud ka seda, et seda meest, kes alla kukkus, oleks teine mees üritanud enda poole tõmmata. 4.
27. Kaitsja on kaitsekõnes ka leidnud, et ekspert Marat Jeržanov oma järeldustega kummutab tunnistajate ja lugupeetud prokuröri versiooni tapmiskatsest. Kohus, hinnates ekspert M. Jeržanovi ütlusi, leiab, et nende tegelikkusele vastavuses alust kahelda ei ole. Samuti ei nõustu maakohus kaitsjaga selles, et ekspert M. Jeržanovi ütlused ei haaku tunnistajate A.K. ja E.Š. ütlustega. Tunnistaja A.K. le ei esitatud küsimust seoses sellega, millisele kehaosale kannatanu kukkus. Seda, et kannatanu kukkus alla jalgadele maandudes kinnitas ekspert M. Jeržanov kohtuistungil korduvalt. Nimelt tõi ta enda ütlustes välja, et võib kindalt väita, et tegemist oli kukkumisega jalgadele maandudes. Pea ees pool kukkumise võib ta välistada täielikult kahel põhjusel. Esiteks peavigastuste täielik puudumine. Teiseks tähtsaim asjaolu, et kannaluu murru esinemine, mis esineb siis, kui isik maandub tallale ja toruluude vigastus. Samuti tõi ekspert enda kohtuistungil antud ütlustes välja, et sellised vahejuhtumid toimuvad kohtumeditsiinipraktika kohaselt kõige sagedamini õnnetusjuhtumitel. Ta teab oletada ja öelda, et vägivaldselt isiku suhtes käitudes, kui isik välja aknast lükatakse, siis keha võib aknalaua peal olla, pea aga suunaga allapoole. Vaba langemise korral ilma kehale kiirendust tegemata, paikneb keha kõige sagedamini hoone seina lähedal. Lisades hoogu või kui isik hüppab ise aknast välja, siis paikneb keha maja seinast võimalikult kaugel. Seinast pikemal vahemaal paikneva keha puhul on tõenäolisemalt, et isik välja hüppaski või tema suhtes rakendati kiirendust. Kohus kaitsja eeltoodud seisukohaga ei nõustu. Nimelt tuleneb mõlema usaldusväärse tunnistaja, s.o nii A.K. kui ka JE.Š. ütlustest see, et kannatanul õnnestus kinni haarata majast väljaspool asuvast aknalauast ja oli ka sellest hoidmas mõni aeg. Kohtu hinnangul nimetatud asjaolu selgitab seda, miks käesoleval juhul ei esinenud kaitsja poolt välja toodud kiirendust. Nimelt seda ei esinenud seetõttu, et kannatanu enda tegevusega aknalauast kinni hoides võttis selle maha, kukkudes just seetõttu maja seina lähedale ja ka jalgadele. 4.
28. Maakohtul ei jäänud kahtlusi ka selles osas, et süüdistatava terviseseisund võimaldas tal toime panna kannatanu alla tõukamise kolmandalt korruselt. Nii on süüdistatav kui ka kannatanu enda ütlustes kinnitanud seda, et füüsiliselt tugevam on E. Ekimenko ning selles osas kohtul nende ütlustes alust kahelda ei ole, nähes mõlemaid isikuid ka vahetult kohtuistungil. Süüdistatav oli võimeline 02.11.2019 tõstma enda venna A.E. aknaavasse alla tõukamiseks. Seda, et süüdistatav oli võimeline toime panema talle inkrimineeritava kuriteo tõendavad ka tema enda ütlused, milles kohtul alust kahelda ei ole ja mille kohaselt vaatamata parema kehapoole halvatusele, siis ta ei aidanud kolimisel ainult vasaku käega. Ta võib midagi parema käega ka teha. 4.
29. Süüdistusakti kohaselt 02.11.2019 kella 21.22 paiku alkoholi tarbimise käigus tekkinud konflikti tõttu tõukas süüdistatav kannatanu kolmandal korrusel asuvas korteris aadressil XXX aknast alla. Nii süüdistatav kui ka kannatanu on enda ütlustes eitanud nendevahelise konflikti esinemist. Eluliselt usutav pole see, et süüdistatav ilma igasuguse põhjuseta lükkaks enda venna 8 kolmandalt korruselt alla. Seda tõendab ka asitõendi vaatlusprotokollis 06.02.2020 kajastatu, mille kohaselt on süüdistatav välja toonud seoses venna aknast välja viskamisega: „Ah ei, täna mitte niisama“. 4.
30. Kohtuliku uurimise tulemusena on kohtu hinnangul usaldusväärselt tõendatud see, et toimus 02.11.2019 süüdistatava ja kannatanu vahel konflikt, mis päädis viimase alla tõukamisega kolmanda korruse aknast. Kohtu hinnangul tõendab eeltoodud konflikti esinemist sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga, mille kohaselt vaatluse objektiks on korter, mis asub aadressil XXX . Korter asub esimeses trepikojas kolmandal korrusel, trepimademe vasakul poolel. Toas nr 2 on kardin kardinapuu juurest rebenenud, kardin ripub viimase konksu otsas. Akna juures põrandal on korrapäratult nektariinid. Väljas on maja ümber betoonist sillutisriba ja haljasala (vaatlus toimub pimedal ajal kunstvalgustusega, väljas sajab vihma ja lörtsi). Korteri nr 2 akna alla haljasalal lebavad nektariinid ja kaks kaltsu, tuvastamiskõlblikke jälgi ei leitud. Kohtu hinnangul eeltoodud rebenenud kardin ja korrapäratult põrandal asuvad nektariinid annavad aluse järeldada seda, et süüdistatav ja kannatanu vahel toimus konflikt. Seda kinnitab ka kööginoa asumine magamistoa voodis, mida ei saa pidada tavapäraseks ning mis annab aluse jaatada seda, et toimus konflikt. Samuti annab aluse jaatada konflikti toimumist isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll koos fototabeliga, mille kohaselt E. Ekimenko peeti kinni 02.11.2019 kell 21.30 XXX. Selle protokolli punkti 9 kohaselt kinnipeetu tervisekahjustuse kirjelduse kohaselt oli tal parema käe rusika peal kriimustused (Foto nr 2, 3). Seega ei ole kuidagi välistatud see, et eeltoodud kriimustused sai süüdistatav just seoses kannatanuga tekkinud konfliktiga. 4.
31. Sellele, milles täpselt seisnes 02.11.2019 süüdistatava ja kannatanu vaheline konflikt, ei ole kohtul võimalik usaldusväärsete tõendite pinnalt üheselt vastata laskumata oletustesse ning see ei oma ka õiguslikku tähendust andmaks hinnangut sellele, kas E. Ekimenko on toime pannud talle inkrimineeritava kuriteo. 4.
32. Maakohtu hinnangul on eeltoodud usaldusväärsete tõenditega tõendamist leidnud see, et süüdistatav 02.11.2019 kella 21.22 paiku alkoholi tarbimise käigus tekkinud konflikti tõttu tõukas kolmandal korrusel asuvas korteris aadressil XXX aknast alla oma venna A.E. . Kannatanu kukkus aknast välja ja maandus maja betoonist sillutisribale.
33. Maakohtu seisukoht teo koosseisupärasusest. 5.
34. Süüdistusakti kohaselt pani E. Ekimenko oma tahtlike tegudega toime teise inimese tapmise katse, s.o pani toime

§ 113lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Seega järgnevalt tuleb kohtul võtta seisukoht selles osas, kas E. Ekimenko tõukas 02.11.2019 enda venna kolmandal korrusel asuvast korterist aadressil XXX alla tahtliku tapmise eesmärgil. 5.2. Prokurör on süüdistuskõnes leidnud, et välise teopildi alusel saab rääkida just nimelt tapmistahtlusest. Maakohus sellise seisukohaga ei nõustunud, kuna tõugates isiku alla kolmandalt korruselt selliselt, et kannatanu kukub alla jalad ees ei saa automaatselt järeldada, et selline tegu on äärmiselt eluohtlik. Seda kinnitab ka kohtupraktika (kriminaalasi nr 1-17-3799), kus palju ohtlikumal viisil isiku aknast välja viskamine kvalifitseeriti

§ 118lg 1 p 1 järgi.

Eeltoodud kriminaalasjas süüdistati isikuid selles, et nad eramaja teise korruse aknast viskasid välja kannatanu selliselt, et üks kaastäideviija võttis kätega kinni kannatanu õlgadest ja teine kaastäideviija kannatanu jalgadest ning selles kriminaalasjas tekitati kannatanule ka eluohtlik tervisekahjustus. Seega pole maakohtu hinnangul käesoleval juhul tegemist sellise inkrimineeritava teoga, mis annaks automaatselt alust rääkida tapmistahtlusest. Seda kinnitab ka see, et kannatanule eluohtliku tervisekahjustust ei tekitatud. Süüdistatav tõugates kannatanut välja kolmandal korrusel asuva korteri aknast oli käesoleval juhul teadlik ka sellest, et ei toimu 9 astmelist kukkumist, mis oleks kaasa toonud lennutrajektoori muutuse ja mille puhul võib kannatanu kukkuda mitte jalgadele vaid mõnele muule kehaosale, mis on elu ohustamise mõttes ohtlikum. 5.

1. Käesoleval juhul tulenevalt ekspertiisiaktist nr 19-IDI0090 A.E. l sedastatud vigastused kogumis ei põhjusta eluohtlikku tervisekahjustust, tavalise kulu korral põhjustavad pikaajalise tervisekahjustuse kestusega rohkem kuni neli nädalat, kuid mitte rohkem kui neli kuud. Maakohtu hinnangul ka kannatanul tuvastatud vigastused annavad aluse asuda seisukohale, et pole usaldusväärselt tõendatud see, et E. Ekimenko tahtis enda venda ära tappa. Andmaks hinnangut E. Ekimenko tahtlusele ei saa jätta arvestamata ka seda, et kannatanu ütluste kohaselt 2013 töökohal olles kukkus ta kõrguselt 7,5 meetrit betooni pinnale, murdes mõlemad jalad katki. Kohtu hinnangul saab eeltoodust järeldada, et sellest traagilisest sündmusest oli teadlik ka süüdistatav, kuna kannatanu on tema lähisugulane ning üldteada on see, et perekonnasiseselt ollakse teadlik perekonnaliikmetega toimunud traagilisematest sündmustest. Seega ka eeltoodu annab kohtule aluse järeldada, et E. Ekimenko üldist elukogemust ja teospetsiifikat arvestades ei tahtnud enda venda ära tappa, sest ta oli teadlik sellest, et tema vend on varasemalt jäänud ellu väga kõrgelt kukkudes. 5.
2. Nähtuvalt sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fototabeliga, kus vaadeldi korterit, mis asub aadressil XXX avastati toast nr 2, kust toimus kannatanu aknast välja tõukamine, voodist nuga. Seega oli süüdistataval käe ulatuses ka palju ohtlikum vahend kannatanult elu võtmiseks, kuid seda süüdistatav olles kannatanust füüsiliselt tugevam ei kasutanud, mis ka annab aluse asuda seisukohale, et kannatanu A.E. välja tõukamine kolmanda korruse aknast 02.11.2019 ei toimunud tahtliku tapmise eesmärgil. 5.
3. Lisaks eeltoodule annab maakohtu hinnangul aluse eitada käesoleval juhul süüdistatavapoolset tapmistahtlust see, et nähtuvalt asitõendi vaatlusprotokollist 06.02.2020 oli süüdistatav pärast kannatanu alla kukkumist enne politseiametnikke ja kiirabi saabumist kannatanu juures, hakates kannatanut katsuma. Ka nimetatud asjaolu kinnitab seda, et süüdistataval puudus tahtlus enda venda ära tappa, sest sel juhul oli tal võimalik seda teha ka pärast kannatanu alla kukkumist näiteks haarates korterist kaasa noa kui kiireima abivahendi plaanitu elluviimiseks. 5.
4. Maakohtu hinnangul kinnitab ka nektariini viskamine süüdistatava poolt kannatanu suunas pärast seda, kui viimane pärast kukkumist lebas liikumatult maas seda, et süüdistataval puudus tahtlus tappa enda venda, sest siis oleks ta visanud kannatanu suunas mõne palju raskema korteris olnud eseme, millega oleks võinud tekitada ka kannatanule täiendavaid tervisekahjustusi ning isegi surma kui viskega oleks ta tabanud näiteks pead. 5.
5. Kokkuvõtvalt ei leidnud kohtuliku uurimise tulemusena maakohtu hinnangul usaldusväärselt tõendamist see, et E. Ekimenko 02.11.2019 kell 21.22 paiku alkoholi tarbimise käigus tekkinud konflikti tõttu, tahtliku tapmise eesmärgil, tõukas kolmandal korrusel asuvas korteris aadressil XXX aknast alla oma venna A.E. . Nimetatut kinnitavad maakohtu hinnangul ka kannatanu A.E. ütlused, mille kohaselt ta ei saa loobuda ütlustest, sest tegemist on sellise paragrahviga, kuid vennal ei ole mingit pistmist sellega.
6. Järgnevalt kontrollis maakohus, kas E. Ekimenko pani toime, arvestades talle süüdistusaktis inkrimineeritavat süüdistuse sisu,

§ 118lg 1 p 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Selleks tuli maakohtul hinnata seda, kas E. Ekimenko tegutses eluohtliku seisundi kui tagajärje suhtes vähemalt kaudse tahtlusega

§ 16lg 4 tähenduses. 6.1. Maakohus tegi kohtuliku uurimise ajal vastavalt Kr

MS § 268 lg-le 6 pooltele ettepaneku avaldada oma seisukoht selles osas, et kvalifitseerida E. Ekimenko süüdistusaktis ära toodud 10 tegevus

§ 118lg 1 p 1– § 25 lg 2 järgi ning see ei tuleks kohtumenetluse pooltele üllatusena.

6.

1. Maakohtu hinnangul arvestades seda, et E. Ekimenko tõukas enda venna alla kolmandal korrusel asuva korteri aadressil XXX aknast, siis juba välise teopildi alusel on põhjendatud jaatada seda, et tal esines tahtlus raske tervisekahjustuse tekitamiseks, millega kaasneb oht elule. Süüdistataval oli maakohtu hinnangul juba üldise elukogemuse põhjal alust pidada võimalikuks, et tema vallandatud kausaalahela katkematu kulgemine võib päädida raske tervisekahjustuse koosseisupärase tagajärjega, millega kaasneb oht elule. 6.
2. Maakohtu hinnangul ka kohtuistungil üle kuulatud ekspert Marat Jeržanovi ütlused tõendavad seda, et A.E. tegutses kannatanut kolmandalt korruselt alla tõugates eluohtliku seisundi kui tagajärje suhtes vähemalt kaudse tahtlusega

§ 16

lg 4 tähenduses.

§ 16

lg 4 kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Nimelt on ekspert välja toonud, et samasuguste asjaolude puhul võivad kaasneda nii kinnised kui ka lahtised luumurrud. Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra § 7 p 13 kohaselt eluohtlik tervisekahjustus on pika toruluu (õlavarreluu, reieluu või sääreluu) lahtine murd. 6.4. Seega vaatamata sellele, et kannatanu A.E. l ei tuvastatud vastavalt ekspertiisiaktile nr 19EIDI0090 eluohtlikku tervisekahjustust, siis selle puudumine on tulenevalt eeltoodud eksperdi seisukohast õnnelik juhus. Ka see lisaks välisele teopildile annab aluse asuda seisukohale, et A.E. tegutses kannatanut kolmandalt korruselt alla tõugates eluohtliku seisundi kui tagajärje suhtes vähemalt kaudse tahtlusega. Kuna ohtu kannatanu elule ei tekkinud, siis jäi A.E. poolt toime pandud kuritegu katsestaadiumi ning tema poolt toime pandud kuritegu tuleb seetõttu kvalifitseerida

§ 118lg 1 p 1 – § 25 lg 2 järgi.

6.5. Maakohus leidis, et teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ning nende esinemist ei ole ka kohtumenetluse pooled enda seisukohtades välja toonud. Ka puuduvad süüdistatava süüd välistavad asjaolud ning E. Ekimenko on süüvõimeline. Nimelt on eksperdid kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi aktist nr 1/3 välja toonud, et E. Ekimenkol ei esine psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite. Ka temale inkrimineeritavale teole vastaval ajal ei esinenud E. Ekimenkol selliseid psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite, mis oleksid hõlmatavad määratlustega „vaimuhaigus“, nõrgamõistuslikkus“, „nõdrameelsus“, „ajutine raske psüühikahäire“ või „muu raske psüühikahäire“. Kokkuvõttes on tuvastatud süüdistatava käitumise objektiivsele (nn väline teopilt) ja subjektiivsele (nn sisemine teopilt) küljele antud hinnangust kogumis see, et E. Ekimenko pani toime

§ 118

lg 1 p 1 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo süüdistuses toodud ajal, kohas ja viisil.

1. Karistuse osas märkis maakohus järgmist. 7.
2. E. Ekimenko on varasemalt kriminaalkorras karistamata. Süüdistatava osas karistust raskendavateks asjaoludeks on

§ 58

p-dest 3 ja 4 tulenevalt süüteo toimepanemine teadvalt kõrges eas inimese suhtes ning ka pereliikme suhtes. Karistust kergendavad asjaolud vastavalt

§-le 57 puuduvad. 7.2. Hinnates süüdistatava süü suurust

§ 118

lg 1 p 1 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, leiab kohus, et põhjendatud ei ole rakendada

§-s 60 sätestatud karistuse kergendamist. Samas on põhjendatud mõista talle toimepandud kuriteo eest silmas pidades süü suurust karistus alla keskmise määra ja natuke üle alammäära. Täpsemalt peab kohus põhjendatuks karistada E. Ekimenkot 4 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Seda seetõttu, et süüdistatava poolt toime pandud kuritegu jäi katsestaadiumi, mis vähendab teo 11 ebaõigussisu. Hinnates süüdistatava süü suurust arvestab kohus ka seda, et kannatanu elu ohus ei olnud ja talle püsivaid tervisekahjustusi ei tekitatud. Karistuse mõistmisel silmas pidades nii karistuse eri- kui ka üldpreventiivset toimet arvestas kohus ka tunnistaja L.E. ütlusi, kes on süüdistatavaga koos üles kasvatanud viis last ning seega tunneb teda paremini kui keegi teine. Nimetatud tunnistaja on välja toonud, et ei ole endise abikaasa käitumises mitte kordagi täheldanud vägivaldsust ega äkkviha. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja sellekohaste ütluste tegelikkusele vastavuses. Ka eeltoodu kinnitab kohtu veendumust selles, et põhjendatud ei ole minimeerida kannatanu rolli toimunus ning mis omakorda vähendab süüdistatava süüd ning annab aluse asuda seisukohale, et süüdistatav ei kujuta endast ohtu ühiskonnale, millega seoses on vaja teda pikemaks ajaks kinnipidamisasutusse isoleerida. 7.

1. Süüdistatavat tuleb karistada tähtajalise (s.o reaalse) vangistusega, kuivõrd toimepandud kuriteo raskust ja toimepanemise asjaolusid arvestades ei pea kohus võimalikuks süüdistatavat vangistusest tingimisi vabastada. Siinkohal on ka asjakohane viidata sellele, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Käesoleval juhul ei esine kohtu hinnangul mingeid selliseid erandlikke süüteo toimepanemise asjaolusid ja sellist süüdlast, kelle puhul on põhjendatud karistuse kandmisest tingimisi vabastamine. Süüdistataval on küll tunnustamisväärselt palju lapsi, kuid neist enamus on juba täisealised ning seega ülalpidamist ei vaja ning seega ei ole tegemist sellise asjaoluga, mis annaks aluse mõista tingimusliku karistuse. Apellatsioon ja vastus apellatsioonile
2. Viru Maakohtu 02.07.2020 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav E. Ekimenko kaitsja vandeadvokaat Dmtri Školjar, kes palub tühistada maakohtu otsuse ja mõista E. Ekimenko õigeks. Menetluskulud jätta riigi kanda. 8.
3. Kaitsja leiab, et maakohus rikkus kriminaalmenetlusõigust ning kohaldas valesti materiaalõigust, mistõttu kuulub vaidlustatud kohtuotsus tühistamisele ning süüdistatav õigeksmõistmisele. Maakohus on vaidlustatud otsuse tegemisel eksinud otsuse põhjendamise kohustuse vastu ning see on antud juhul kaitsja arvates käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 järgi. Otsuse põhjendamise kohustust on rikutud esmalt sellega, et maakohtu järelduste kujunemine ei ole jälgitav. Samuti on maakohus tõendeid hinnanud ühekülgselt ning juba ette kujunenud eelarvamusest lähtuvalt. See omakorda on viinud olukorrani, kus maakohus on jätnud sisulise analüüsita kaitsja õiguslikud hinnangud toimunule. Vaidlustatud kohtuotsus jätab mõistliku kahtluse, et süüdistatav on süüdistuses kirjeldatud kuriteo toime pannud. Käesolevas asjas ei ole maakohus analüüsinud tõendite kogumit, vaid rajanud enda järeldused pelgalt oletustele. Tõendite analüüs käesoleva kriminaalasja arutamisel maakohtus on olnud selgelt ühekülgne. Maakohus on tõendeid hinnanud neile juba ette kindlaksmääratud tähendust andes. 8.
4. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et 02.11.2019 kell 21.22 inimene kukkus kolmandalt korruselt alla. Keskne küsimus seisneb selles, kas kannatanut tõugati aknast alla nagu süüdistusaktis kirjeldatud oli. Apellant leiab, et tõukamist ei olnud. Maakohus viitab oma otsuses isikulistele tõenditele, eelkõige tunnistajate Š. ja K ütlustele. Tõendi hindamisel tuleb anda vastus ka tõendi usaldusväärsuse küsimustele. Selleks tuleb arvesse võtta tunnistajate vanust, võime toimunut adekvaatselt tajuda ning ristküsitluses küsimustele vastata, samuti omab tähtsust tunnistajate paiknemine sündmuskohal. Alaealine tunnistaja A.K. kinnitas ristküsitluse käigus, et tegi järelduse, et kannatanut tõugati ainult sellepärast, et mees kukkus. 12 8.
5. Samuti pidi maakohus hindama, kas teise alaealise J.Š. ütlused on usaldusväärsed. Kohus ei analüüsinud tunnistaja J.Š. vastuseid süüdistatava küsimusele selle kohta, kuidas paiknesid kannatanu ja süüdistatav, kui nad seisid akna juures. Nimelt, selgitas tunnistaja, et mehed seisid kõrvuti ja mõlemad paiknesid näoga akna suhtes. tunnistaja J.Š. väidete kohaselt üks mees tõukas teist meest selga. Prokurörile vastates väitis tunnistaja, et see tõukamine nägi välja selliselt, et mees pani mehe aknalauale, kuidagi tõstis teda, hiljem ta kuidagi võttis aknalauast kinni kätega ja see mees, kes lükkas teda, lausa lükkas välja. Apellant leiab, et selline vastuoluline sündmuse kirjeldus väärib kriitilist suhtumist tunnistajate ütlustesse. 8.
6. J.Š. helistas häirekeskusesse ning teatas, et meesterahvas lükkas teist meesterahvast aknast välja. Häirekeskus edastas patrullile eelnevat infot, konkreetset infot, mis seal juhtunud oli. Tüdrukud ütlesid politseile konkreetselt, et üks mees tõukas teist meest aknast välja. Häirekeskus edastas patrullile vastava info. Seega politseiametnikust tunnistajad A.S. il ja Konorevil oli juba oma ettekujutus sellest, mis sündmuskohal juhtuda võis veel enne kohale jõudmist. Vastavalt sellele ettekujutusele politsei hakkas tegutsema, sündmuskohale jõudes hakati süüdistatavale ja kannatanule suunavaid küsimusi esitama. Käesolevas asjas leidis ekspert M. Jeržanov, et võib kindalt väita, et tegemist oli kukkumisega jalgadele maandudes. Pea ees pool kukkumise võib ta välistada täielikult kahel põhjusel. Esiteks peavigastuste täielik puudumine. Teiseks tähtsaim asjaolu, et kannaluu murru esinemine, mis esineb siis, kui isik maandub tallale ja toruluude vigastus. Ekpert jõudis kindlalt järeldusele, et kannatanu puhul oli tegemist vaba langusega ning ilma kehale kiirendust tegemata, mis tähendabki seda, et tõukamist ei olnud. Selline eksperdi järeldus lükkab süüdistusaktis esitatud versiooni ümber. 8.
7. Maakohus kaitsja seisukohaga ei nõustunud, leides, et mõlema usaldusväärse tunnistaja, s.o nii A.K. kui ka JE.Š. ütlustest nähtub see, et kannatanul õnnestus kinni haarata majast väljaspool asuvast aknalauast ja oli ka sellest hoidmas mõni aeg. Kohtu hinnangul ei esinenud kiirendust seetõttu, et kannatanu enda tegevusega aknalauast kinni hoides võttis selle maha, kukkudes just seetõttu maja seina lähedale ja ka jalgadele. Apellant on seisukohal, et see vaidluse osa demonstreerib, kui oluline on tunnistajate A.K. ja JE.Š. ütluste usaldusväärsuse hindamine. Süüdistatava seisukoht seisneb just selles, et süüdistatav E. Ekimenko tõttas kannatanut kinni haarama. Vasaku käega hoidis teda paigal, kui venna jalad aga tõmblesid allapoole. Hoidis teda vist sekundit aega, sest ju hakkas tunduma, et lendab ise sinna alla kah ja lasi vasaku käe lahti ja vend hakkas alla lendama. Süüdistatav väidab, et ta hoidis kannatanust kinni. 8.
8. Maakohtu veendumus sellest, et süüdistatav ei hoidnud kannatanut, vaid soovis tekitada kehavigastusi tuleneb oletusest, et süüdistatava ja kannatanu vahel toimus konflikt. Kohus leidis, et 02.11.2019 toimus süüdistatava ja kannatanu vahel konflikt, mis päädis viimase alla tõukamisega kolmanda korruse aknast. Apellant leiab, et selline kohtu järeldus on alusetu. 8.
9. Kohus, põhjendades konflikti toimumist viitab ka sellele, et magamistoa voodis asus kööginuga. Apellant rõhutab, et nii kannatanul kui süüdistataval puuduvad kehavigastused, ei ole andmeid selle kohta, et noa uurimisel oleks leitud kannatanu või süüdistatava jälgi, seega ei ole alust arvata, et nuga oli üldse kasutatud või sellega on kedagi ähvardatud. Apellant leiab, et kohtu järeldus selles osas ei ole kriminaalasja materjalidega kooskõlas ning on alusetu. Kohtuotsuse rajamine oletustele on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. 8.
10. Apellant leiab, et E. Ekimenkole määratud karistus ei vasta kehtivale kohtupraktikale. Vaatamata sellele, et apellant taotleb õigeksmõistva otsuse tegemist, peab kaebaja märkima, et kohaldatud karistus ei vasta

§ 56põhimõttele.

Kaebaja analüüsis sarnase kvalifikatsiooniga kriminaalasju, mis olid arutatud nii esimese kui teise astme kohtus. Apellant 13 jõudis järeldusele, et varem karistamata süüdistatavale, kellel oli inkrimineeritud analoogne või isegi raskem süüdistus

§ 118järgi, määrati üldjuhul vangistust, mis oli jäetud tingimisi kohaldamata.

Näiteks, kriminaalasjas nr 1-17-4185 Tartu Maakohtu 22.08.2017 otsusega tunnistati O. P.

§ 118

lg 1 p 1 jä rgi sü ü di ja teda karistati 4-aastase vangistusega, mis jä eti

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi 4 aasta ja 1 kuu pikkuse katseajaga tä itmisele pö ö ramata. Kriminaalasjas nr 1-19-465 Tartu Maakohus tunnistas 14.05.2019 otsusega S. L. sü ü di

§ 118lg 1 p 1 ja 5 jä rgi ning karistas teda 5 aastase vangistusega. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vä hendas kohus mõistetud vangistust 1/3 võrra, mõistis S. L. karistuseks 3 aastat 4 kuud vangistust.

§ 74lg 1, 3 alusel mä ä ras kohus, et S.

L. mõistetud karistust 3 aastat 3 kuud 27 pä eva vangistust ei pö ö rata tä itmisele kui S. L. ei pane 3 aasta 4 kuu pikkuse katseaja vä ltel toime uut kuritegu ning tä idab

§ 75

lg 1 ja § 75 lg 2 p-de 1, 2, 4, 8 ettenä htud kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid. Eelpool viidatud kriminaalasjades oli tegemist oluliselt raskemate süüdistustega, isikute süü oli suurem, kui E. Ekimenko asjas, kannatanutele oli reaalselt tekitatud raske tervisekahjustus. Käesolevas asjas leidis kohus, et tagajärjed ei ole saabunud ning kuritegu jäi katsestaadiumisse, süüdistatav on varem karistamata, kannatanu seisukohad võimaliku karistuse osas jäid aga tähelepanuta. 8.

1. Lisaks eeltoodule märgib apellant, et kohtupraktikas kehtib arusaam, et isiku karistusest tingimisi vabastamise aluseks on kuriteo toimepanemise asjaolude kõrval olulisel määral ka süüdlase isik, mis iseseisvalt või koostoimes võib muuta karistuse ärakandmise ebaotstarbekaks.
2. Tartu Ringkonnakohtu 24.08.2020 määrusega võeti apellatsioon menetlusse ning anti menetlusosalistele aega esitada kirjalikke seisukohti, taandusi ning taotlusi kuni 30.10.
4. Nimetatud ajaks esitas kirjalikud vastuväited ringkonnaprokurör Andreas Kangur. Prokuratuur leiab, et maakohtu otsus on õige ja põhjendatud ning apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonis nähakse vastuolusid seal, kus neid tegelikult ei ole ning maakohus on otsuses adekvaatselt põhjendanud, kuidas ta toimunu suhtes kohtuotsuses toodud järeldustele jõudis. 10.
5. Kaitsja leiab, et eksperdiarvamus välistab süüdistusversiooni, kuna aknast alla lükkamisel oleks kannatanu pidanud kukkuma kas pea ees või seinast eemale, kukkus aga maja seina äärde jalad ees. Eksperdiarvamus kirjeldab füüsikalisi seaduspärasusi, mis tavapärase kõrgelt hüppamise või tõukamisega kaasnevad. Eksperdi kirjeldatu peab paika eelkõige siis, kui püsti seisva kannatanu ees ei ole takistust, mis tal hüppamisest või tõukest saadud hoo pidurdaks. Nagu aga ka tunnistaja Š. ütlustest selgus, tuli süüdistataval kannatanu esmalt aknalauale tõsta ja kui süüdistatav teda seejärel lükkas, ei olnud tõuge nii tugev ja järsk, et kannatanu oleks seinast eemale lennanud. Tunnistajad Š. ja K. kirjeldasid, et kannatanu sai aknast alla kukkudes veel kätega aknalauast kinni haarata, mistõttu ta ka ei kukkunud pea ees, vaid maandus jalgadele. 10.
6. Ülejäänud osas on apellatsiooni põhiväiteks see, et maakohus on alusetult lugenud süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja L.E. ütlused ebausaldusväärseks, samas jättes tähelepanuta vastuolud tunnistaja K. ütlustes. Tähelepanuväärselt ei ole aga midagi ette heita teise tunnistaja-pealtnägija Š. ütlustele. Tunnistaja kirjeldas kohtuistungil põhjalikult, mida ja kus täpselt nägi ning selgitas ka, et nägi, kuidas E. Ekimenko A.E. aknast alla tõukas. Tunnistajat küsitleti põhjalikult, et veenduda selles, et tema ütlustest õigesti aru saadi. Tunnistaja helistas sündmuskohalt ka häirekeskusele, kus ütles sedasama, mida kohtus – kannatanu tõugati aknast välja. Kohtuistungil ei ilmnenud, et tunnistajal oleks vilets mälu, et tema tajumistingimusi oleks miski häirinud, et tal oleks põhjus anda teadlikult ebaõigeid ütlusi või et tal oleks raskusi juhtunu ja tajutu väljendamisega. L.E. sündmuskohal ei viibinud, 14 mistõttu tema väide, et vennad said üldiselt hästi läbi, ei võimalda teha järeldust selle kohta, et alkoholijoobes Evgeny ei oleks võinud konkreetsel õhtul A.E. it aknast välja lükata. Nii kannatanu kui süüdistatav olid sündmuste toimumise ajal alkoholijoobes, mistõttu nende mälestused ja hilisemad ütlused on suure tõenäosusega pigem hilisem rekonstruktsioon kui värske ja selge mälujälg. Veelgi enam – süüdistatav on andnud erinevates menetluse etappides sisult vastukäivaid ütlusi, mh eeluurimisel ka venna aknast välja lükkamise omaks võtnud. Seetõttu leiab prokuratuur, et maakohus on piisava selgusega põhjendanud, kuidas erinevatest tõenditest kohtu siseveendumus on kujunenud ning miks ja millises osas kohus mingeid tõendeid peab usutavaks ja teisi mitte. 10.
7. Oma apellatsiooni on kaitsja adresseerinud Tallinna Ringkonnakohtule ja taotluses palub kaitsja tühistada Harju Maakohtu otsuse kriminaalasjas nr 1-20-
8. Prokuratuuri andmetel Harju Maakohus selles asjas ühtegi otsust teinud ei ole, mistõttu on ilmselt tegu apellatsioonkaebuses nii adressaadi kui taotluse sõnastuses eksitusega. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
9. Ringkonnakohus, uurinud maakohtu istungite protokolle ja asjas kogutud tõendeid, maakohtu otsust, apellatsiooni, vastust apellatsioonile, leiab, et Viru Maakohtu 02.07.2020 otsus tuleb KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ning apellatsioon rahuldamata. Kuna kohtukolleegium nõustub maakohtu motiivide ja järeldustega, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel neid kõiges korrata.
10. Nõustuvalt prokuröri vastuses märgituga leiab ringkonnakohus, et kaitsja on adresseerinud apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule ja palub taotluses tühistada Harju Maakohtu otsuse kriminaalasjas nr 1-20-1484, kuid kaebuse sisust ja argumentidest tulenevalt on tegemist inimliku eksimusega. Seega tuleb kriminaalasjas nr 1-20-1484 esitatud apellatsiooni käsitleda alluvusjärgselt kui Tartu Ringkonnakohtule esitatud kaebust, mis on esitatud Viru Maakohtu otsusele.
11. Kaitsja apellatsioonis leitakse, et maakohtu otsus on ebaseaduslik ja põhjendamatu, kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust ja rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Ringkonnakohus kontrollis maakohtu lahendit nende väidetavate üldsõnaliselt nimetatud rikkumiste osas, kuid ei tuvastanud maakohtu tegevuses minetusi.
12. Kindlasti ei saa soostuda kaitseväitega, et süüdimõistev otsus rajaneb ebakindlatel tõenditel. Kohtukolleegium uuris samuti tõendeid ja nendes esinevaid mõningaid vastuolusid. Selliseid vasturääkivusi, mis omaksid tõepoolest kaalu ja tõstataks märkimisväärseid kahtlusi maakohtu poolt süüdistatavale kvalifitseeritud teo osas, kohus ei tuvastanud. Ringkonnakohus nõustub prokuröri seisukohaga, et apellatsioonis nähakse vastuolusid seal, kus neid tegelikult pole ja maakohus on otsuses adekvaatselt põhjendanud, kuidas järeldusteni jõudis.
13. Vastupidiselt apellatsioonis märgitule leiab kohtukolleegium, et maakohtu otsuse tõendite analüüs ja järeldused on jälgitavad. Kohus on hinnanud tõendeid kogumis oma siseveendumuse järgi. Kindlasti ei saa nõustuda apellatsioonis toodud väitega, et maakohus hindas tõendeid valesti ja rikkus KrMS § 61 lg-s 2 sätestatut. Asjaolu, et kaitsja ja süüdistatav pole nõus maakohtu poolt tõendite hindamisel tehtud järeldusega, ei anna veel alust tuvastada, et maakohus poleks tõendeid hinnanud. Tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda. See kas kohus on pidanud mingit tõendit teisega võrreldes eelistatuks aprioorselt või 15 on jõudnud sellele järeldusele tõendeid kogumis hinnates, on tuvastatav kohtuotsuse põhjenduste alusel. (RKKKo nr 3-1-1-4-07)
14. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu otsus on nende asjaolude käsitluses, mis omavad süüdistuse seisukohalt kaalu, väga põhjalik ja sellekohased järeldused motiveeritud. Siinkohal tuleb viidata Riigikohtu praktikas juurdunud põhimõttele, mille kohaselt ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. (RKKKo nr 3-1-1-77-05) Maakohtu otsuses esitatud põhjalikult motiveeritud tõendite analüüsi pinnalt ei ole ringkonnakohtul võimalik vastukaaluks osundada veenvatele argumentidele apellatsioonis, mille alusel saaks süüdistatava õigeks mõista nagu seda apellatsioonis taotletakse.
15. Uuritava asja erisuseks on asjaolu, et vend (E. Ekimenko) on pannud kuriteo toime venna (A.E. ) suhtes ja põhilised vastuolud on süüdistatava ja kannatanu eri aegadel väljaöeldud selgitustes ning ütlustes. Maakohus on aga sellele asjaolule juba vajalikku tähelepanu pööranud ning analüüsinud, miks ei saa süüdistatava ja kannatanu ütlusi tõe tuvastamise seisukohalt pidada usaldusväärseks ja need tuleb asjas kõrvale jätta. Süüdistatava ja kannatanu ütlused ei ole asjas ainsad tõendid ja tõendite kogum on siiski küllaldaselt mahukas, mis võimaldab kohtul objektiivselt toimunu tuvastada.
16. Asjakohatu on apellatsiooni väide, et maakohus pole tähelepanu omistanud kaitsja vastuväidetele süüdistuse osas. Kaitseversioonidest olulisim on leidnud käsitlust ja maakohtu otsusega ka veenvalt ümber lükatud. Põhjendatud kahtlusi süüdistatava tegevuses oma venna aknast allatõukamisteos pole jäänud ka ringkonnakohtul. Maakohus on otsuse põhiosas põhjalikult motiveerinud, miks kohus ei usu süüdistatava poolt välja pakutud versiooni kannatanu A.E. aknast alla kukkumise osas.
17. Käesolevas asjas ei ole seega vaidlust selles, et 02.11.2019 kell 21.22 Sillamäel Kesk tn 639 korterist kukkus A.E. kolmandalt korruselt alla betoonist sillutisribale. Apellatsioonis tõstatatud põhiküsimus on selles, kas kannatanut tõugati aknast alla nagu on maakohus tuvastanud või mitte. Kaitsja leiab, et alla tõukamist ei olnud, sest kannatanu otsustas ise aknast välja ronida ja alla hüpata.
18. Kaitsja pole nõus sellega, et maakohus on süüdimõistva otsuse tegemisel toetunud liialt isikulistele tõenditele, eelkõige alaealiste tunnistajate JE.Š. ja A.K. ütlustele. Kaitsja arvates ei saa tunnistajate ütlusi usaldusväärseks pidada ja seejuures pole küllaldaselt arvesse võetud tunnistajate vanust ja võimet toimunut adekvaatselt tajuda. Kohtukolleegium kaitsja eeltoodud seisukohaga ei nõustu. Maakohus on motiveerinud, et arvestab A.K. ütlustega selles osas, mis on kooskõlas teiste usaldusväärsete tõenditega.
19. Tunnistajate A.K. ja J.Š. järjekindlatest ütlustest tuleneb seega, et tegemist oli just kannatanu alla tõukamisega. Kaitsja püüab küll tunnistajate ütlusi ja nende poolt tajutut kahtluse alla seada, kuid sellist kaitsestrateegiat käesoleval juhul edu ei saada. Samuti ei sea nimetatud tunnistajate ütlusi kahtluse alla kohtuarst M. Jeržanovi maakohtus antud ütlused nagu kaitsja püüab näidata. 21.
20. Tunnistaja A.K. on andnud maakohtus detailseid ütlusi ja ringkonnakohtul pole nagu maakohtulgi alust nende usaldusväärsuses kahelda. Tunnistaja ütluste tõeväärtust tõstab asjaolu, et sündmuse tajumise hetkel olid nad kannatanu allakukkumiskohast u. 5-6 meetri kaugusel. Esimesena nägi J.Š. , kes tõmbas teda varrukast ja näitas näpuga, mispeale ta pööras ringi ja nägi toimuvat. „Mees pani mehe aknalauale, kuidagi tõstis teda, hiljem ta kuidagi võttis aknalauast kätega kinni ja see mees, kes lükkas teda, lausa lükkas välja.“ Tunnistaja täpsustas, et kolmanda korruse aknalauast võttis kinni see mees, kes oli aknas ja kes lõpuks välja lükati. Aken oli täiesti pärani avatud. Korduvatele küsimustele vastates on tunnistaja jäänud kindlaks 16 sellele, et mees tõugati aknast välja, mitte ei kukkunud ise. Mingit teineteisest kinnihoidmist ta ei näinud. Muuhulgas on tunnistaja kirjeldanud sedagi, et kui politsei ja kiirabi olid kohale tulnud, siis väljus maja uksest ka mees, kes oli kannatanut tõuganud ja tulles kannatanu juurde hakkas teda katsuma ja midagi küsima. (Ko To 2 kd, tl 41p - 43) 21.
21. Tunnistaja J.Š. maakohtus antud ütlused on põhimõtteliselt kooskõlas tunnistaja A.K. poolt tajutuga, asjaoludes, mis on süüdistuse seisukohast oluline. „…ma kuulsin meeste karjeid, heitsin oma pilku, pärast seda tõmbasin oma sõbrannat jopest ja ma nägin kui üks mees hakkas teist meest kolmanda korruse aknast välja lükkama.. Mida nad karjusid ma ei kuulnud. Pärast seda kui teine mees oli akna küljes too haaras aknast kinni väljastpoolt. See mees ei pidanud vastu, ei suutnud püsida ja kukkus maha ja kui ta maha kukkus, see teine mees, kes lükkas ta välja, viskas tema pihta millegagi, mis oli ümmargune, arvatavasti õunaga. Pärast seda ma hakkasin kutsuma politseid.“ (Ko To 2 kd, tl 46) Kohtukolleegium leiab, et tunnistaja tajumisvõime ja hilisemat taasesitamise kvaliteeti kinnitab muuhulgas asjaolu, et ta märkab hetke, kus kolmandal korrusel korteris viibinud meesisik viskab alla tõugatud mehele järgi ümmarguse puuvilja, millena sündmuskoha vaatlusel on fikseeritud nektariin. (sündmuskoha vaatlusprotokoll, tõendite toimik tl 59,69) Tunnistaja J.Š. t on põhjalikult ja järjekindlalt küsitletud, mida ta ikkagi tajus ja kuidas see aknast alla lükkamine täpsemalt välja nägi. Tunnistaja on selgitanud, et „Ma nägin, et teda välja lükati ja see mees, keda lükati haaras aknalauast kinni.“ Tunnistaja on pakkunud välja, et ajaliselt hoidis mees aknalauast kinni kaks sekundit. Samuti ta selgitas, et korterisolija ei püüdnud alla kukkujat kuidagi päästa. Prokurör on palunud tunnistajal täpsustada, et kuidas see lükkamine täpsemalt välja nägi, kas oli ühekordne või mitmekordne lükkamine, millele tunnistaja vastas, et „ta lihtsalt hakkas teda lükkama selle hetkeni, kui too kukkus.“ Tunnistaja seisis sel hetkel majast umbes 6 meetri kaugusel ja välisvalgustus oli hea. Ringkonnakohtu arvates kindlustab mõlema tunnistaja poolt tajutu ja nähtu täpsust asjaolu, et kannatanu alla lükkamise hetkel põles korteris elektrivalgus, aga „pärast seda kui see isik välja lükati, teine mees pani akna kinni ja kustutas tule.“ Tunnistaja J.Š. on küsitlemisel veendunult endale kindlaks jäänud ka selles, et oskab vahet teha olukorral, kus inimest lükatakse või ta hüppab ise aknast välja. Tunnistaja on kaitsjale vastanud, et „üks isik hakkas teist välja lükkama ja teine oli peaaegu väljas, siis haaras aknalauast kinni ja oli hoidmas mõni aeg väljaspool...mitu korda tõukas teda jõuliselt just nõnda (tunnistaja näitas).“ (Ko To 2 kd, tl 47)
22. Edasiste sündmuste arengus ei saa väheoluliseks pidada ka tunnistaja J.Š. kõnet häirekeskusesse, milles ta teatas, et meesterahvas lükkas teist meesterahvast aknast välja. 22.
23. Kaitsjat häirib asjaolu, et häirekeskus edastas patrullile juhtunu osas eelnevat infot ja seeläbi tekkis politseiametnikest tunnistajatel A.S. il ja O.K. il justkui oma ettekujutus sellest, mis sündmuskohal võis juhtuda veel enne politsei kohalejõudmist. Ettekujutus ajendas politseid tegutsema ja kaitsja leiab, et politseitöötajad oli saadud infost kallutatud ning sündmuskohale jõudes hakati süüdistatavale ja kannatanule suunavaid küsimusi esitama. 22.
24. Eeltoodud seisukohaga ei saa kohus kindlasti nõustuda. Mil moel mõjutas, segas või pidi segama häirekeskusest saabunud info politseitöötajate arusaamis- või tajumisvõimet nende igapäevaste tööülesannete täitmisel, jääb täiesti arusaamatuks. Seega taoliselt püstitatud kaitseversioon osutub asjakohatuks. Maakohtus andis politseitöötaja O.K. ütlusi. Ta selgitas, et 02.11.2019 õhtul said nad kõrgema prioriteediga väljakutse, mille kohaselt meesterahvas on 17 aknast välja kukkunud. Ta palus vahetuse vanemana süüdistataval mõni tund hiljem politseijaoskonnas selgitada, mis korteris juhtus. Süüdistatav oli tunnistajale pärast sündmust rääkinud, et „nad koos vennaga tarvitasid alkoholi korteris, peale seda neil puhkes mingi konflikt või tüli ja ta tõukas enda venda alla tahtlikult.“ (Ko To 2 kd, tl 58) Tunnistaja O.K. i ütluste kohaselt oli süüdistatava selgitus juhtunu kohta sel hetkel usutav ja veenev, sest ta rääkis sellest rahulikult ja täpselt. 22.
25. Tunnistaja A.S. oli sündmuse toimumise õhtul politseitöötajana Sillamäel patrullis, kui tuli väljakutse, mille kohaselt „helistas 13 aastane tüdruk, kes avaldas, et ta sai näha kui 40 aastast meest lükati aknast alla ja ta palus kiirabi kohale tulekut.“ Sündmuskohal olles tuli maja juures lamava mehe juurde isik, kes esitles end vennana ja nimetas eesnimeks Evgeny. „Evgeny sõnul oli ta koos vennaga tarvitanud alkoholi kodus, neil toimus kaklus ja Evgeny lükkas venna kolmandalt korruselt alla.“ Tunnistaja küsis samas, et miks Evgeny venna alla lükkas, mille peale viimane vastas, et „lapsepõlve solvangud, solvamistunded.“ Seejärel läksid nad üles korterisse, kus Evgeny selgitas, et „see toimus magamistoas, nad võitlesid, seejärel avas Evgeny akna lahti ja akna kaudu jõudu kasutades lükkas oma venda aknast tänavale alla.“ Samas Evgeny seletas tunnistajale ka seda, et „akna vastas asus bussijaam ja Evgeny sõnul, nägid seda kui ta venna lükkas aknast alla, temale tundmatud tüdrukud.“ Tunnistaja kinnitas maakohtus, et tol hetkel tundus Evgeny jutt veenev ja ta ei kahelnud toimunus nagu seda isik kirjeldas. (Ko To 2 kd, tl 59p -60)
26. Kannatanu kehavigastuste kohtuekspert M. Jeržanov. tekkemehhanismi selgitamiseks osales kohtuistungil 23.
27. Kaitsja arvates jõudis ekspert järeldusele, et kannatanu alla tõukamist ei olnud. Vaba langemise korral ilma kehale kiirendust tegemata, paikneb keha kõige sagedamini hoone seina lähedal. Seinast pikemal vahemaal paikneva keha puhul on tõenäolisem, et isik välja hüppaski või tema suhtes rakendati kiirendust. 23.
28. Ekspert selgitas maakohtus, et vigastuste iseloomu põhjal ei oskaks ilmtingimata kindlaks teha, kas alla kukkumise puhul tegemist on 3.,
29. või koguni 10 korrusega. „Võin kindlalt väita, et tegemist oli kukkumisega jalgadele maandudes.“ Eksperdi ütlused maakohtus ei lükanud ümber riikliku süüdistaja versiooni ja maakohtu järeldust toimunust. Kaitsja soovib näha olukorda, kus süüdistuse versiooni kohaselt oleks kannatanu pidanud alla tõukamise korral kukkuma majaseinast meetreid kaugemale, kuid käesolevas asjas tuvastatud asjaoludel see nii kindlasti ei ole. 23.
30. Prokurör on vastuväites põhjendatult osundanud järgmisele. Nagu ka tunnistaja J.Š. ütlustest selgus, tuli süüdistataval kannatanu esmalt aknalauale tõsta ja kui süüdistatav teda seejärel lükkas, ei olnud tõuge nii tugev ja järsk, et kannatanu oleks seinast eemale lennanud. Tunnistajad J.Š. ja A.K. kirjeldasid, et kannatanu sai aknast alla kukkudes veel kätega aknalauast kinni haarata, mistõttu ta ka ei kukkunud pea ees, vaid maandus jalgadele. 23.
31. Kohtukolleegiumi jaoks selgitavad kannatanu alla tõukamise ja sellega kaasnevat kannatanu alla kukkumise mehhanismi sündmust pealt näinud tunnistajad. Nimelt näevad nad ja on korduvalt kinnitanud, kuidas kannatanu klammerdus aknalaua külge. Kui kannatanu sai tunnistajate kinnituse kohaselt veel aega aknalauast kinni hoida, siis polnudki tuvastatud situatsioonis süüdistataval füüsiliselt võimalik kannatanut kortermaja seinast meetrite kaugusele tõugata. Samuti polnud kolmandalt korruselt kukkumisel võimalik mingit erilist kiirendust saavutada. Seega kaitsja versioon, et alla tõukamise korral pidi kannatanu kukkuma majaseinast kuhugi kaugele, ei ole kogutud usaldusväärse tõendusteabe pinnalt kuidagi asjakohane. 18
32. Ringkonnakohus ei nõustu nagu maakohuski süüdistatava kaitseversiooniga, mille kohaselt tema läks hoopis aknalaua küljes ja väljaspool maja rippuvat venda päästma ning ometigi tal see ei õnnestunud ja vend kukkus alla. Samuti on maakohtu poolt uuritud tõenditest tulenevalt usaldusväärselt kindlaks tehtud, et süüdistatava ja kannatanu vahel esines enne lükkamist konflikt. Selleks ei pidanud aga olema süüdistataval ja kannatanu silmnähtavaid kehavigastusi ega võitlusele viitavaid jälgi, mida kaitsja sooviks kindlasti näha.
33. Ringkonnakohus uuris kannatanu maakohtus antud ütlusi, mis on täis vastuolusid ja millised maakohus tõendite hulgast põhjendatult välja jättis. Esmalt väidab kannatanu justkui teadvat, et äkki tuli tal korteris viibides soov enda elu lõpetada ja et selleks tuleb end korteri aknast välja tõugata. Samas ei tea kannatanu küsimustele vastates mingeid detaile sündmusest meenutada ning väidab, et ei tea mingit kellaaega nimetada. Väljahüppamise hetke kohta pakub välja, et „asi ongi selles, et seda ma ei mäleta, on meeles, et keegi mind vist kinni hoidis.“ (Ko To 2 kd, tl 34-35) Järgnevalt vastab küsimustele resoluutselt, et ta ei oska öelda, kes teda kinni hoidis ja kust kohast täpsemalt. Samas andis kannatanu ütlusi, et varem pole ta elus enesetapukatset üritanud teha ja arvab, et sel korral „sõitis katus ära.“
34. Kohtukolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et ühise alkoholi tarvitamise käigus tekkinud konflikti tõttu tõukas süüdistatav E. Ekimenko kolmanda korruse aknast alla kannatanu A.E. , mille tulemusena kannatanu sai vigastusi, mis ei osutunud eluohtlikeks. Kohus leidis, et asjas pole usaldusväärseid tõendeid, millest järeldada, et süüdistatav tahtis A.E. t ära tappa. Tõugates kannatanu A.E. kolmandalt korruselt alla, tegutses süüdistatav kannatanu A.E. l saabuva eluohtliku tagajärje suhtes vähemalt kaudse tahtlusega. Olukorras, kus allakukkumise tagajärjel oht kannatanu elule siiski ei realiseerinud, jäi süüdistatava poolt toime pandud kuritegu katsestaadiumi, mis kvalifitseeritakse

§ 118lg 1 p 1 - § 25 lg 2 järgi.

27. Apellatsiooni motiveerivas osas taotletakse alternatiivselt E. Ekimenkole määratud karistuse kergendamist ja leitakse, et see ei vasta kehtivale kohtupraktikale. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu ja leiab, et maakohtu poolt süüdistatavale mõistetud karistus vastab

§ 56põhimõtetele.

Maakohus on põhjalikult karistuse mõistmisel käsitlenud E. Ekimenko isikut iseloomustavaid andmeid, tema süüküsimust ja tunnistaja L.E. ütlusi. Seega pole maakohus süüdistatavale reaalset vangistust mõistes irdunud karistuse mõistmise üldpõhimõtetest. Apellatsiooni kohaselt on kaitsja analüüsinud esimese ja teise astme kohtute sarnase kvalifikatsiooniga kriminaalasju ning jõudnud järeldusele, et varem karistamata süüdistatavale, kellele oli inkrimineeritud analoogne või isegi raskem süüdistus

§ 118järgi, määrati üldjuhul vangistust, mis oli jäetud tingimisi kohaldamata.

Ringkonnakohus märgib, et võrdlus teistes analoogsetes kriminaalasjades mõistetud karistustega pole asjakohane, sest süüdistuste tehiolud ja teo toimepanijad on igal konkreetsel juhtumil oma erisustega. Paratamatult võib tekkida mingil moel võrdlus, et analoogse kvalifikatsiooniga asjas mõisteti mõnel juhul kergem karistus. See aga ei tähenda kindlasti, et E. Ekimenko puhul oleks maakohus rikkunud seadust ja karistanud alammäära lähedast reaalset vangistust mõistes põhjendamatult karmilt.

§ 118sanktsioon näeb karistusena ette vangistuse 4 kuni 12 aastat.

Süüdistatav on varasemalt kriminaalkorras karistamata. Karistust raskendavateks asjaoludeks on

§ 58

pde 3 ja 4 kohaselt süüteo toimepanemine teadvalt kõrges eas inimese suhtes ja pereliikme suhtes. Karistust kergendavad asjaolud

§ 57järgi puuduvad.

Süüdistatava süü suuruse hindamisel soostub kohtukolleegium maakohtuga selles, et põhjendatud ei ole rakendada

§-s 60 sätestatud karistuse kergendamist. Samas on maakohus mõistnud süüdistatavale niigi alammäära lähedase vangistuse (4 aastat 6 kuud 19 vangistust). Taolist karistust mõistes leidis kohus, et süüdistatava poolt toime pandud kuritegu jäi katsestaadiumi, mis vähendab teo ebaõigussisu. Samuti arvestas maakohus asjaolu, et kannatanu elu ohus ei olnud ja talle püsivaid tervisekahjustusi ei tekitatud. Ringkonnakohus leiab, et maakohtule pole midagi ette heita ka põhjenduste osas, miks ei pea kohus võimalikuks süüdistatavat vangistusest tingimisi vabastada. Õigustatult on maakohus rõhutanud, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis reegeljuhtumil pööratakse see ka täitmisele. Vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik, võivad olla aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise kaalumiseks. Maakohus tuvastas seega põhjendatult, et käesoleval juhul ei esine mingeid selliseid erandlikke süüteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase E. Ekimenko isik pole selline, kelle puhul on põhjendatud karistuse kandmisest tingimisi vabastamine. 28. Lähtuvalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 2. juuli 2020 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Tiit Lõhmus Erkki Hirsnik /allkirjastatud digitaalselt/ 20 Maarika Kuusk