KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus
- jaanuar 2021 1-09-14698 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Dmitri Žbanovi (isikukood 35611060016) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu
- novembri
- a määrus Kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, määruskaebus Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Margit Luga RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
- novembri
- a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Dmitri Žbanov kannab talle Harju Maakohtu
- jaanuari 2010 otsusega mõistetud karistust KarS § 113 ja § 121 järgi. Teda karistati KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 2 järgi 12 aasta 7 kuu ja 21 päeva pikkuse vangistusega alates
- aprillist
- Harju Maakohtu
- veebruari
- a määrusega kergendati D. Žbanovile Harju Maakohtu
- jaanuari 2010 otsusega mõistetud karistust. Tema liitkaristuseks määrati 12 aastat 1 kuu 21 päeva vangistust alates
- aprillist
- D. Žbanov vabanemise tähtaeg on
- juuni
- Vangla ja prokuratuur ei toeta D. Žbanovi vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt.
- Viru Maakohtu
- novembri
- a määrusega jäeti D. Žbanov karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna täitmata on KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused.
- D. Žbanovit on kriminaalkorras karistatud viiel korral, neist kehtib
- Reaalset vangistust kannab D. Žbanov neljandat korda. Viimase kuriteo pani D. Žbanov toime katseajal. Asja materjalidest nähtuvalt pöörati kinnipeetavale ühel korral mõistetud karistus ka täitmisele. D. Žbanovi varasemat elukäiku analüüsides leidis kohus, et süüdlane ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ega oma käitumist parandanud. Kriminaalhooldusega ei ole võimalik uute kuritegude toimepanemist välistada.
- Tunnustamisväärseks pidas kohus D. Žbanovi puhul distsiplinaarkaristuste puudumist, erialade omandamist, tööga hõivatust ning mitmete sotsiaalprogrammide läbimist. D. Žbanovi vabastamise välistavad aga teised KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolud.
- Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava lähedasteks 2 venda ja 4 õde, kellega on toetavad suhted. Samas kuuluvad kinnipeetava tutvusringkonda ka kriminaalkorras karistatud isikud. Kriminaalhooldusametniku hinnangul võib kinnipeetav olla mõjutatav, arvestades, et tema senine elustiil on olnud riskiv ja hoolimatu. Halba seltskonda sattudes võib kinnipeetav toime panna uue kuriteo.
- Kinnipeetav soovib elama asuda õe korterisse. Vastavalt kriminaalhooldusametniku hinnangule ei ole korterisse elama asumine soovitav, sest kinnipeetav pani aastatel 1981 – 1982 toime korduvad seksuaalkuriteod lapseealise suhtes (ohvriks oli tolleaegse elukaaslase tütar). Maakohus antud asjaolu tulenevalt toimepandud kuriteo aega ei arvesta. Küll aga väärib tähelepanu kinnipeetava õe praegune seisukoht, et kinnipeetav leiaks endale võimalikult kiiresti isikliku elamispinna. Seega on õde seisukohal, et tema korter ei saa olla kinnipeetavale alaliseks elukohaks.
- Kinnipeetaval puudub vabanemise korral garanteeritud töökoht. Tasumata rahalisi kohustusi on tal summas 1598,80 eurot. Kinnipeetaval ei olnud enne vangistust töökohta. Ta elatus vanametalli kokkuostmisest. Kuigi D. Žbanovi vabanemisfondis on 1339,60 eurot, võib ta rahaliste raskuste tekkimisel suure tõenäosusega toime panna uue kuriteo.
- D. Žbanovil on probleeme alkoholi kuritarvitamisega ning sellel on otsene seos kuritegudega. Tapmise pani D. Žbanov toime alkoholijoobes. Samas eitab ta alkoholi kuritarvitamist. Süüdimõistetu impulsiivne käitumine ja alkoholi kuritarvitamine on üheks suureks riskifaktoriks sarnase kuritegelikku eluviisi jätkamiseks. Ainuüksi hea ja püüdlik käitumine vangistuses seda seisukohta ei muuda.
- Vangistusseaduse § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse üheks eesmärgiks õiguskorra kaitsmine. Kinnipeetavat on korduvat kriminaalkorras karistatud ning tema väljavaated vabaduses ei ole vabastamist toetavad. Antud kinnipeetava puhul on tema retsidiivsusriski suurendavad asjaolud ülekaalus. MÄÄRUSKAEBUS
- Määruskaebuses palutakse maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega D. Žbanov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada.
- Maakohus tunnustas kinnipeetavat vangistusaegse käitumise ja toetavad lähisuhtevõrgustiku eest, ent ei vabastanud D. Žbanovit. Kaitsja arvates on kohtu järeldused vastuolulised – D. Žbanov kinnitas, et kavatseb kontrollnõudeid täita ega suhtle enam varem karistatud isikutega. Kriminaalhooldusametnikul on võimalik teda õigeaegselt rikkumiste eest hoiatada. D. Žbanovi tutvusringkonnas on piisavalt õiguskuulekaid inimesi. Ka ametnikega suheldes on ta viisakas ja rahumeelne, s.o sobiv kriminaalhooldusele. 2
(5)- D. Žbanov on ära kandnud väga pika vangistuse, läbinud neli sotsiaalprogrammi ning alkoholist ilmselt võõrdunud. Alkoholikeelu rikkumise korral on võimalik paigutada ta vastava elektroonilise valve alla. Narkootikume ei ole D. Žbanov kunagi tarvitanud.
- D. Žbanovil puuduvad ohtlikkus ja risk eluaseme osas. Ta elas enne vangistust õe juures, ent ei pea sinna jääma. Ta võib minna nii ema, kui ka venna juurde. Õed ja vennad on avaldanud valmisolekut teda materiaalselt toetada.
- D. Žbanov on nõus kuni sobiva töökoha leidmiseni igasuguse tööga. Ta on omandanud viis eriala. Lisaks on tal töökogemused talus. Töölevormistamist takistas elamisloa puudumine. Ka vanglas on D. Žbanov töötanud. Ta kinnitas ka soovi hüvitada nõudeid ning tema vabanemisfondis on piisavalt raha.
- Süüdimõistetu kinnitas, et on teinud elus täieliku pöörde, ega soovi edaspidi varem kriminaalkorras karistatud isikutega suhelda. Ta soovib täita kontrollnõudeid. Uue kuriteo risk on hinnatud madalaks (25-40%). Rasketele kuriteo toimepanemise asjaoludele pole osutatud.
- Kaitsja arvates on kohus jätnud positiivsed asjaolud ja isiku pingutused ning vajadused arvestamata. D. Žbanov on vanglas töötanud ja soovinud osa võtta sotsiaalprogrammidest. Alkoholi, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete keelu rikkumise korral on ta võimalik paigutada tagasi vanglasse. Positiivsed asjaolud kaaluvad üles mistahes negatiivse. Isikut on võimalik aidata, pannes talle kontrollnõuded. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata. Oma seisukohta põhistab kolleegium järgmiselt.
- Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKm 3-1-1-1217, p 20). Tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel tuleb arvestada lisaks osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal. Maakohus luges D. Žbanovi esimese tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduse täidetuks ning tunnustas teda distsiplinaarkaristuste puudumise, erialade omandamise, tööga hõivatuse ning mitmete sotsiaalprogrammide läbimise eest. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga selles, et kohus on jätnud D. Žbanovi puhul positiivsed asjaolud ja isiku pingutused ning vajadused arvestamata. Siiski leiab ka ringkonnakohus, et D. Žbanovit positiivselt iseloomustavad asjaolud ei kaalu üles negatiivset.
- Praegusel juhul nähtub maakohtu määrusest, et D. Žbanovi vabastamata jätmise peamisteks põhjusteks on tema varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos ning isiku alkoholilembus, mis on kuritegude riskifaktoriks. Määruskaebuses ei ole vaidlustatud asjaolu, et D. Žbanovit on korduvalt karistatud ning ta kannab neljandat reaalset vangistust. Viimase kuriteo pani D. Žbanov toime katseajal. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et isiku varasemast elukäigust lähtub ohuprognoos uute kuritegude toimepanemiseks. Juba ainuüksi asjaolust, et korduvad karistused ja vabadusekaotused ning kriminaalhooldus ei ole pannud 3
(5)D. Žbanovit oma elus korrektuure tegema, pigem on tema kuritegude raskusaste suurenenud, näitab antud süüdimõistetu ohtlikkust. Ka kohtupraktikas on täheldatud korduvalt karistatud isikute suuremat retsidiivsust. I astme kohus leidis, et uute kuritegude oht seisneb ka D. Žbanovi impulsiivsuses. Lisaks nähtub isiku iseloomustusest, et tema tegudes esineb planeeritust.
- Maakohus pööras uute kuritegude ohtu põhistades peaasjalikult tähelepanu asjaolule, et D. Žbanovil on probleeme alkoholi kuritarvitamisega ning sellel on otsene seos kuritegudega. Ehkki kaitsja arvates on D. Žbanov ilmselt alkoholist võõrdunud, väärib märkimist, et tegemist on pikaajalise alkoholitarvitajaga, kes sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ tagasiside kohaselt ei tunnista alkoholiga seoses probleemi ning ei pea sooritatud kuriteo ajendiks sõltuvusaineid. Ka jätkuvestluses pisendas ta alkoholiga seotud probleemi ega tunnistanud alkoholi kuritarvitamist. Olukorras, kus isik oma probleeme alkoholiga ei tunnista, puudub ka alus arvata, et ta hakkaks alkoholiprobleemiga tegelema ja alluks alkoholikeelule. Iseloomustust arvestades püüab D. Žbanov pisendada enda tekitatud tagajärgi ja kahju seoses alkoholismiga. Ta võib joobes muutuda vägivaldseks pere ja teiste (eriti naiste ja laste) suhtes. D. Žbanovi viimasest süüdimõistvast kohtuotsusest nähtub, et tal oli enne vangistust suuri probleeme alkoholiga. Kohtuotsuses kirjutatakse, et suureks probleemiks oli aastaid peres valitsenud vägivald ja alkoholi kuritarvitamine. Joomingutega kaasnesid peksmised. Kannatanu kirjutas korduvalt politseile avaldusi mehe poolt füüsilise vägivalla tarvitamise kohta, kuid tunnistajate sõnul võttis ta need hiljem tagasi, kuna ei tahtnud, D. Žbanov tema pärast uuesti vangi satub (Harju Maakohtu
- jaanuari
- a otsuse lk 5). Viimaks päädis vägivald kannatanu tapmisega.
- D. Žbanov on ära kandnud peaaegu terve talle mõistetud vangistuse. Samas ei usu ringkonnakohus, et ka pikaajaline vangistus paneks kinnipeetavat tulevikus hästi käituma. Nagu nähtub ka viimasest kohtuotsusest, vabanes D. Žbanov 1991.a. veebruaris vanglast olles ära kandnud 9-aastase vangistuse vägivaldsete seksuaalkuritegude eest.
- a. novembris D. Žbanov vahistati uue vägistamise eest ning ta vabastati
- a mais (otsuse lk 4-5). Sellele järgnevalt pani D. Žbanov toime mitmeid eriliigilisi kuritegusid (sh mootorsõiduki juhtimised alkoholijoobes, peksmise ja tapmise). Nagu öeldud, on D. Žbanovi alkoholilembusel ja kuritegudel otsene seos, ent ta ei näe selles probleemi ega tunnista kuritarvitamist. Vangistuse pikk kestus iseenesest ei ole asjaolu, mis vähendaks uue kuriteo toimepanemise ohtu. Ilmselt pöördub D. Žbanov vabanedes endise eluviisi juurde, kuhu kuulub ka alkohol. Ringkonnakohtu arvates ei ole välistatud olukord, kus süüdimõistetu kõrge retsidiivsusrisk ei taandu isegi pikaajalise vangistustähtaja lõpuks. Sellisel juhul tuleb isik vabastada mitte seepärast, et vangistus oleks oma eesmärgi saavutanud, vaid põhjusel, et vangistustähtaja lõppedes ammendub ka süü, mis võimaldab isikult vabaduse võtta. PS § 20 lg 2 p 1 ei anna alust võtta isikult vabadust üksnes isiku ohtlikkuse tõttu (Riigikohtu üldkogu
- juuni
- a otsus asjas nr 3-4-1-16-10, p 84). Seetõttu tuleb kinnipeetav vangistustähtaja lõppedes vanglast vabastada, olenemata sellest, kas VangS § 6 lg-s 1 ette nähtud vangistuse täideviimise eesmärk – kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine – on selleks ajaks saavutatud.
- Ringkonnakohtu arvates ei toeta süüdimõistetu resotsialiseerumise võimalusi ka tema elutingimused ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivad tagajärjed. Nagu maakohus tuvastas, soovib kinnipeetav elama asuda õe korterisse, mis aga kriminaalhooldusametniku hinnangul ei ole soovitav. Kinnipeetava õe arvates peaks D. Žbanov leidma endale kiiresti isikliku elamispinna. Ehkki kaitsja hinnangul võiks D. Žbanov asuda elama ka venna juurde või ema korterisse, ei ole kummagi eluaseme puhul tegemist kriminaalhooldaja poolt 4
(5)kontrollitud elukohaga. Lisaks arvestas kohus sedagi, et D. Žbanovil puudub vabanemise korral garanteeritud töökoht. Ka enne vangistust ei olnud tal töökohta. Iseloomustuse kohaselt ei jätkunud D. Žbanovil raha esmasteks kuludeks, osaliselt elati lastetoetustest. Kuivõrd isikul esines juba enne vangistust raskusi tulude ja kulude tasakaalus hoidmisega, on suur tõenäosus, et majanduslik toimetulek võib osutuda kinnipeetava puhul suureks katsumuseks ka vabanemisel. Õdede ja vendade toetus on küll positiivne, ent mitte jätkusuutlik lahendus.
- Eeltoodud põhjustel ei nõustu kohtukolleegium kaitsja taotlusega vabastada D. Žbanov tingimisi enne tähtaega. Ringkonnakohtu arvates on suur oht, et D. Žbanov võib vabanemise korral toime panna uue kuriteo.
- Juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)