Obsah (8)

§ 238§ 126§ 180§ 318§ 233§ 61§ 175§ 179

1-20-6687 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. september 2020, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-6687 (20233001117) Kohtunik Jaanika Kõrgmaa Koh

) §-dest 233, 238 ja §-dest 306, 311, 313 ja 315, maakohus otsustas: Tunnistada Sergei Bahtijarov süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõista Sergei Bahtijarovile karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg, s.o. alates 01.09.2020 kahtlustatavana kinnipidamisest, karistusaja hulka. Karistuse kandmise algusajaks lugeda KarS § 68 lg 1 kohaselt Sergei Bahtijarovi kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 01.09.2020. 1 1-20-6687 Sergei Bahtijarovile valitud tõkend, vahistamine, jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni või käesoleva otsusega mõistetud vangistuse tähtaja saabumiseni, sõltuvalt sellest, kumb saabub enne, ning pärast seda tühistada. Asitõendiks olev DVD-R plaat (XXX asuva kaupluse R turvakaamera salvestistega), mis asub kriminaalasja materjalide juures – jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

Menetluskulud: Mõista Sergei Bahtijarovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot sundraha ja 498 (nelisada üheksakümmend kaheksa) eurot ja 36 senti muu menetluskulu (kaitsja Oleg Gorškaljovi tasu kohtueelses menetluses summas 266,40 eurot ning kaitsja Sergei Politševi tasu kohtumenetluses summas 231,96 eurot) katteks.

§ 180

lg-te 1 ja 3 alusel kohustub Sergei Bahtijarov hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude näol kogusummas 1 374 (üks tuhat kolmsada seitsekümmend neli) eurot ja 36 senti alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700041887 ning selgitus „Sergei Bahtijarov, 1-20-6687, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad

§ 318

lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni. Süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu, kes soovivad otsust apellatsiooni korras vaidlustada, on kohustatud sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis 13.10.2020. Otsusele võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

1. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtulahendi ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis 13.10.
2. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. SÜÜDISTUS
3. Sergei Bahtijarovit süüdistatakse käesolevas kriminaalasjas selles, et tema, keda on varem korduvalt, viimati Viru Maakohtu Narva kohtumaja 10.02.2020 otsusega, süstemaatiliselt toimepandud varguste eest kriminaalkorras karistatud, võttis taas 01.09.2020 kella 08.46 paiku XXX asuva R E F AS’le kuuluva kaupluse R müügisaalist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kõrvaklapid Acme, maksumusega 39,99 eurot, ning väljus kaubaga kaupluse müügisaalist, jättes kassas kauba eest maksmata. Vargus jäi aga Sergei Bahtijarovi tahtest olenemata lõpule viimata, sest ta peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni. Seega pani Sergei Bahtijarov toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise 2 1-20-6687 eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt ehk KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. MENETLUSE KÄIK
4. 21.09.2020 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumaja kriminaalasi nr 1-20-6687, mis jagati kohtute infosüsteemi (KIS) kaudu kohtunik Jaanika Kõrgmaa menetlusse. Viru Maakohtu 22.09.2020 määrusega andis kohus S. Bahtijarovi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kohtu alla ning jättis süüdistatava suhtes kohaldatud tõkendi – vahistamine – muutmata. Kohus määras kriminaalasja arutada lühimenetluse korras avalikul kohtuistungil Viru Maakohtu Narva kohtumaja ruumides 29.09.2020 kell 15:
6. 29.09.2020 toimunud kohtuistungil tunnistas süüdistatav ennast kuriteo toimepanemises süüdi ning jäi lühimenetluse juurde.
7. Prokurör taotles S. Bahtijarovi süüdi tunnistamist KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja tema karistamist 9 kuu pikkuse vangistusega, vähendades seda

§ 238lg 2 alusel 1/3 võrra.

Seega jääb karistuseks 6 kuud reaalset vangistust, mille kandmise alguseks lugeda S. Bahtijarovi kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 01.09.

2. Kaitsja leidis, et süüdistus on põhjendatud ning süüdistatava tegevusele on antud õige kvalifikatsioon KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi. Tegemist on varguse katsega, kuna vargus ei olnud lõpule viidud sel põhjusel, et kaupluse turvatöötaja pidas isiku kinni. Kaitsja tõi välja, et kuna isik oli varem kohtu poolt varguste toimepanemise eest karistatud, siis on tegemist süstemaatilise varguse toimepanemisega, vaatama sellele, et tal on praegu üksnes üks episood. Karistuse mõistmisel palus kaitsja arvestada S. Bahtijarovi karistust kergendavaks asjaoluks seda, et ta tunnistab ennast süüdi. Kaitsja leidis, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka järgmiste asjaoludega – tegemist on kuriteo toimepanemise katsega, mille tulemusena ei olnud kannatanule kahju tekitatud, potentsiaalne kahju moodustab umbes 40 eurot ning karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodule tuginedes palus kaitsja S. Bahtijarovile karistuseks määrata 1 kuu ja 15 päeva vangistust, mida vähendada 1/3 võrra ning mõista karistuseks 1 kuu pikkune vangistus. Menetluskulude osas pööras kaitsja tähelepanu asjaolule, et süüdistatav ei tööta ning tal puudub ka sissetulek, mistõttu palus menetluskulud jätta osaliselt riigi kanda. MAAKOHTU SEISUKOHAD JA PÕHJENDUSED
3. S. Bahtijarovile heidetakse ette süstemaatilise varguse toimepanemise katset KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 tähenduses. Kohus leiab, et S. Bahtijarovile etteheidetav tegu on tõendatud kriminaalasjas kogutud ja kohtus uuritud tõenditega. 7.

§ 233

lg 1 kohaselt lahendab kohus lühimenetluses kriminaalasja tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata, kriminaaltoimiku materjali põhjal.

§ 61

kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

1. Varguse katse toimumise fakt süüdistuses nimetatud ajavahemikul ja kohas on tõendatud eelkõige R E F AS-i poolt 01.09.2020 esitatud süüteo avaldusega (I kd, tl 14), millest nähtub, et 01.09.2020 on R kauplusest, aadressil XXX proovitud varastada kõrvaklappe Acme, maksumusega 39,99 eurot. Kaup on rikkumata kujul kauplusele tagastatud. Teo toimepanemist S. Bahtijarovi poolt tõendavad tunnistaja F kaubanduskeskuse turvatöötaja D S ütlused (I köide, tl 1-6), mille kohaselt viibis D. S 01.09.2020 enda töökohal, s.o turvaruumis, kus on paigaldatud kaupluse müügisaali videovalve kaamerate monitorid. D. S nägi kell 8:46 monitori kaudu müügisaalis olevat meest (seljas must jope ja hallid püksid), kes võttis riiulist pakendi kõrvaklappidega. Mees pani müügisaalis kõrvaklapid oma taskusse, aga pakendi asetas tagasi riiulile. Isik möödus kassast kell 08:49 ning oli turvatöötajast tunnistaja poolt kinni peetud ning toimetatud turvaruumi. Turvaruumi toimetamise ajal võttis mees taskust kõrvaklapid ja viskas need 3 1-20-6687 stellaaž-korvi. Tunnistaja ütlustega haakub ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeli ja CD-ga (I köide, tl 20-32), millest nähtub, kuidas süüdistatav siirdub kaupluse meediaosakonda, võtab riiulist karbi kõrvaklappidega, seejärel avab karbi ja paneb karbi sisu jope taskusse ning tühja karbi riputab riiulisse tagasi. Kella 08:48 paiku möödub süüdistatav kassast, kus turvatöötaja ta peatab. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (I köide, tl 33-38) nähtub, et S. Bahtijarov peeti aadressil XXX kell 09:15 kahtlustatavana kinni süstemaatiliselt toime pandud varguse katses. Kahtlustatavana ülekuulamise protokolli (I köide, tl 40-44) kohaselt keeldus süüdistatav ütluste andmisest, kuid tunnistas oma süüd 29.09.2020 toimunud kohtuistungil.
2. Seega leiab kohus, et eeltoodud tõendite kogumis on tõendatud, et S. Bahtijarov 01.09.2020 kella 08.46 paiku XXX asuva R E F AS’le kuuluva kaupluse R müügisaalist võttis kõrvaklapid Acme, maksumusega 39,99 eurot, ning väljus kaubaga kaupluse müügisaalist, jättes kassas kauba eest maksmata. Kõrvaklapid olid süüdistatava jaoks võõras vara (kuulusid poele) ning kõrvaklappide äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada eseme senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks eseme senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Tegu jäi katse staadiumisse süüdistatavast sõltumatutel põhjustel, s.o seetõttu, et turvatöötaja pidas S. Bahtijarovi kinni.
3. Varguse kvalifikatsioon sisaldub KarS § 199 lg 2 erinevates punktides. Eelnimetatud §-i p 9 eeldab seda, et vargus on toime pandud süstemaatiliselt. Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Samuti ei ole tähtsust asjaolul, kas tegemist on lõpuleviidud vargustega või on tegemist varguste katsetega, kuid nendevaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod oleks omavahel seotud, st, et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Teod on omavahel seotud eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks – nt hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt.
4. Karistusregistri andmetel on S. Bahtijarovil kuus kehtivat kriminaalkaristust ning teda on varasemalt korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. S. Bahtijarov on varasemalt varguseid toime pannud nii avalikult, grupis, sissetungimisega kui ka süstemaatiliselt. Samuti on S. Bahtijarovil viis kehtivat väärteokaristust ning kaks neist KarS § 218 lg 1 järgi. Viimati karistati S. Bahtijarovit KarS § 199 lg 2 p 9 järgi Viru Maakohtu Narva kohtumaja 10.02.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-10000 ning talle mõisteti karistuseks 6 kuud ja 6 päeva reaalset vangistust, mille kandmiselt vabanes S. Bahtijarov 14.08.
5. Praeguses kriminaalasjas on tuvastatud, et süüdistatav pani toime uue varguse katse 01.09.2020, mis tähendab, et vargus leidis aset vaid paari nädala möödumisel kinnipidamisasutusest vabanemisel. Arvestades varem toime pandud tegude hulka ja regulaarsust on ilmne, et süüdistatava jaoks on kauplusevargused tavapärased, mistõttu kohus on seisukohal, et S. Bahtijarovile on varastamine kujunenud elustiiliks. Sellest tulenevalt on kohtu hinnangul tegemist süstemaatilise vargusega, mis isikust sõltumata põhjustel jäi katse staadiumisse.
6. Subjektiivsest küljest eeldab vargus tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Kohtu hinnangul toimus tuginevalt süüteo asjaoludele kõrvaklappide äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil (kavatsetus). Kohtu poolt tuvastatu kohaselt S. Bahtijarov suundus kaupluse müügisaalis meediaosakonda, võttis sealt karbi kõrvaklappidega, võttis kõrvaklapid karbist välja ning pani taskusse. Tühja karbi pani S. Bahtijarov tagasi riiulile ning lahkus müügisaalist kauba eest maksmata. Kohtu hinnangul kinnitab selline tegevus, et S. Bahtijarov seadis teadlikult ja tahtlikult enda eesmärgiks varguse toimepanemise. Seega oli tema tegu toime pandud kavatsetult. 4 1-20-6687
7. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Eeltooduga on tuvastamist leidnud, et S. Bahtijarov pani oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Karistus ja tõkend
8. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 alusel võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik kergema karistusega saavutada.
9. Riiklik süüdistaja taotles kohtuistungil S. Bahtijarovi karistamist 9 kuu pikkuse vangistusega. Kohus nõustub riikliku süüdistaja taotletud karistusliigiga, kuid leiab, et S. Bahtijarovile tuleb mõista prokuröri poolt taotletust rangem karistusmäär.
10. Seadusandja on KarS § 199 lg 2 p-s 9 sätestatud kuriteo toimepanemise eest karistusena ette näinud rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Hinnates S. Bahtijarovi varasemat käitumist, tuleb eelnevalt küsimusele vastata eitavalt. Nimelt on S. Bahtijarovit ka varem varguste toimepanemise eest reaalse vangistusega karistatud, mis ilmselgelt ei ole isikule piisavat mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kooskõlas kohtupraktikas omaksvõetud seisukohaga (vt nt RKKKo nr 3-1-1-58-13 p 10), märgib kohus, et samalaadseid kuritegusid jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemist. St, et igakordselt tuleb uutele toimepandud rikkumistele reageerida varasema kohtuotsusega mõistetud karistusest rangemalt, kinnistamaks keelunormi kehtivust. Lihtsalt väljendatuna tähendab see, et karistuse määr saab iga uue samaliigilise kuriteo toimepanemise eest minna üksnes raskemaks. Märgitud põhimõttest tulenevalt asub kohus seisukohale, et olukorras, kus S. Bahtijarov on varasemalt karistatud käesoleva süüdistustega samalaadsete süütegude toimepanemise eest, kuid ta on jätkanud kannatanute varaliste õiguste rikkumisega, siis puuduvad alused sellise karistusliigi kohaldamiseks, mis piiravad konkreetse isiku põhiõigusi vähemintensiivsemal viisil. Kohus on seisukohal, et taolise käitumisega isikut on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma uute kuritegude toimepanemisest üksnes vangistusega ning kergemaliigiline karistus antud juhul kohaldamisele ei kuulu.
11. Kohus leiab, et isiku süü ei ole praeguses asjas suur, sest tegu jäi katse staadiumisse, kuriteo objekt tagastati kauplusele ning asja väärtus oli väike (39,99 eurot). Samas süü suuruse hindamisel arvestab kohus ka sellega, et kuriteo objekti näol ei olnud tegemist esmatarbekaubaga, st et ei ole võimalik rääkida kuriteo toimepanemisest nö hädavajadusest, et saada elus püsimiseks vajalikku, nt toiduaineid, vaid tegemist on mugavuse saavutamiseks toime pandud kuriteoga. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus sedagi, et S. Bahtijarov pani süüteo toime kavatsetult. Seega leiab kohus, et S. Bahtijarovi süü suurus on alla keskmise.
12. Kujundades seisukohta konkreetse karistusmäära osas, siis märgib kohus, et karistuse mõistmise üldpõhimõtete kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, mille järgselt tuvastatakse süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.
13. KarS § 199 lg 2 sanktsioonimäära keskmiseks määraks on 2 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus. Nagu kohus eelnevalt märkis, siis kohtu hinnangul on S. Bahtijarovi süü suurus alla keskmise määra. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes S. Bahtijarovi tegevuses ei esine. Kaitsja on palunud KarS § 57 mõttes karistust kergendava asjaoluna arvestada süüdistatava süü 5 1-20-6687 tunnistamist. KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt on kergendava asjaoluna arvestatav süü ülestunnistamisele ilmumine ja sel juhul ilmub isik ise politsei juurde üles tunnistama süütegu, mille toimepanemisest või toime panijast politsei eelnevalt teadlik ei olnud. Antud juhul peeti isik kinni varguse katselt seetõttu, et teda kahtlustati süüteo toimepanemises. Süüdistatav ei läinud ise politseisse oma süüd üles tunnistama, seega süüdistatava hilisem süü tunnistamine pärast kinnipidamist ei ole kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Seega kohus kergendavaid asjaolusid ei tuvastanud.
14. Nagu eelevalt osutatud, tuleb lisaks isiku süüle KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava karistusandmetest nähtuvalt on teda korduvalt karistatud varguste toimepanemiste eest. Käesoleva kriminaalasja esemeks ning süüdimõistmise aluseks olevat süütegu asus S. Bahtijarov toime panema vaid paari nädala möödumisel peale eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmiselt vabanemist. Eeltoodust järeldub, et S. Bahtijarovi käitumisele ei ole senised karistused mitte mingisugust mõju avaldanud ning ta on taas jätkanud kuritegude toimepanemist. Nagu kohus eelnevalt märkis, siis karistuse määr saab iga uue samaliigilise kuriteo toimepanemise eest minna üksnes raskemaks. Viru Maakohtu 10.veebruari 2020 otsusega karistati S. Bahtijarovit KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 9 kuud, mida vähendati

§ 238lg 1 alusel ühe kolmandiku võrra ja suurendati Kar

S § 65 lg 2 alusel 07.01.2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes liitkaristuseks 6 kuud ja 6 päeva vangistust. Lähtuvalt eelnevast ei pea kohus põhjendatuks mõista süüdistatavale karistust prokuröri taotletud määras 9 kuud, kuna kohtu hinnangul ei ole see piisavalt mõjus selleks, et kinnistada S. Bahtijarovi arusaama keelunormi kehtivusest. Kohus asub seisukohale, et S. Bahtijarovi süü suurusele vastavaks karistusmääraks on 1 aasta pikkune vangistus. 21. Kõike eelnevat silmas pidades mõistab kohus S. Bahtijarovile karistuseks 1 aasta pikkuse vangistuse, mida vähendab

§ 238lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra ning vähendatud karistuseks jääb 8 kuud vangistust. Kar

S § 68 lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvata eelvangistuses viibitud aeg, mistõttu tuleb S. Bahtijarovi karistuse kandmise algusajaks lugeda tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 01.09.

2. S. Bahtijarovile kohaldatud tõkend – vahistamine – tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmisel, sõltuvalt sellest, kumb tähtaeg saabub varem. Asitõend 19.

§ 126

lg 3 p 1 kohaselt nähakse menetleja määruses või kohtuotsuses asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. 20. Kohus leiab, et asitõendiks olev DVD-R plaat (XXX asuva kaupluse R turvakaamera salvestistega), mis asub kriminaalasja materjalide juures on põhjendatud jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud 21. Vastavalt

§ 180lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt.

Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha (

§ 175

lg 1 p 9) ja kohtueelses- ja kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasu (

§ 175lg 1 p 4).

22. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetult sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-63-05). 6 1-20-6687 23.

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alamäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 “Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 sätestab kuutasu alamääraks 584 eurot. St, et sundraha suurus on 876 eurot.

1. Kohtueelse menetluse kaitsjatasu kogusuurus on 266,40 eurot. Kohtumenetluses on kaitsja Sergei Politšev 29.09.2020 esitanud kaitsjatasu taotluse summas 231,96 eurot. Kaitsjatasu taotlus sisaldab nii kohtuistungil osalemisega seotud kulu, kui kohtumenetluseks ettevalmistamisest tingitud kulu. Kohus loeb menetluskulu põhjendatuks ja rahuldamisele kuuluvaks nii menetlustoimingu, kui selleks kulunud aja osas.
2. Järgnevalt tuleb kohtul otsustada 876 euro suuruse sundraha ja 498,36 euro suuruse kaitsjatasu väljamõistmise üle.

§ 180

lg 3 ls 1 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. S. Bahtijarovi varalist seisundit hinnates on alus seisukohaks, et S. Bahtijarovi varaline seisund on kasin. Samas S. Bahtijarovi resotsialiseerumisväljavaateid hinnates asub kohus seisukohale, et puuduvad kaalutlused

§ 180lg-s 1 sätestatud regulatsioonist kõrvale kaldumiseks.

Põhjust on korrata, et S. Bahtijarov on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning tema tegevus kuritegude toimepanemisel taandumise märke ei näita. Antud kohtuotsuse aluseks oleva kuriteo pani S. Bahtijarov toime kavatsetult. Seega kutsub isik ise esile tema suhtes läbiviidavad menetlused ning seda teadmises, et iga menetlusega kaasneb üldjuhul menetluskulude tasumise kohustus. Neist asjaoludest nende kogumis järeldab kohus, et menetluskulude (osaline) riigi kanda jätmine S. Bahtijarovi õiguskuulekusele mõju ei avalda, mistõttu puudub objektiivne alus menetluskulude (osaliseks) riigi kanda jätmiseks. 26. Pidades silmas välja mõistetava rahalise kohustuse kogusuurust ning S. Bahtijarovi kasinat varanduslikku seisu, siis peab kohus võimalikuks väljamõistetavate menetluskulude ajatamist. Seisukoha kujundamisel lähtub kohtukoosseis ka asjaolust, et kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt RKKKm nr 3-1-1-105-12 p 7). Mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise kohustuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. S. Bahtijarov peab menetluskulud kogusummas 1 374,36 eurot tasuma kohtuotsuse jõustumisest ühe aasta jooksul. Seega on S. Bahtijarovil võimalus tasuda menetluskulud ühe aastase perioodi kestel alates kohtuotsuse jõustumisest ning määrates ise kindlaks kohustuse täitmise aeg, kuid mille hiliseim tähtaeg on üks aasta kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Jaanika Kõrgmaa Kohtunik 7