Obsah (4)

§ 79§ 1§ 5§ 28

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 14. detsembril 2020 t

§ 79

alusel on tühine; taotluse lõpetada poolte vahel 01.09.2018 sõlmitud tööleping § 97 lg 1 alusel alates 19.10.18 ja kohustada kostjat tegema vastav kanne töötamise registrisse.

1. Kohus võttis 25.03.2019 kohtumäärusega menetlusse hagiavalduse saamata palga ja viivise nõudes. Muus osas keeldus kohus nõuete menetlusse võtmisest, kuna hageja loobus antud nõuete menetlemisest TVK-s, mistõttu nende nõuete osas TVK-s otsust ei tehtud. Hageja nõue ja hagiavalduse asjaolud
2. Hagiavalduse kohaselt asus hageja kostja juurde tööle 01.09.2018 ehitustöölisena kirjaliku töölepingu alusel. Töölepingus kokkulepitud töötasu oli 14 eurot tund (bruto) ja töötasu tuli välja maksta järgneva kuu
3. kuupäeval töötaja pangaarvele. Kostja jättis hagejale välja maksmata töötasu ajavahemiku 01.09.2018 - 14.10.2018 eest 3685,98 eurot (brutosummana). Hageja sai tööandjalt 225,60 eurot (neto) augustikuu eest. Vastavalt töötamise registri kande koopiale oli hageja töösuhe kehtiv kuni 19.10.
4. Hageja on arvutanud viivist seisuga 17.03.2019 kokku 124,80 eurot. Kostja vastuväited
5. Kostja hagi õigeks ei võta ega tunnista tema vastu esitatud nõudeid. Vastuväidete kohaselt ei ole hageja kostja juures töötanud ja kostja ei tea, kellega oli hagejal tööleping sõlmitud. Kohtuotsuse põhjendused
6. Pooled vaidlevad selle üle, kas nende vahel oli sõlmitud tööleping ja kas hagejal on töötasu ja viivise nõue kostja vastu. 7.

§ 1

lg-d 1 ja 2 sätestavad, et töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga.

§ 5

kohaselt lepivad pooled 2 töölepingu tingimustes kokku lepingu sõlmimisel ning need tingimused on mõlemale poolele täitmiseks kohustuslikud.

§ 5

lg 1 p 5 kohaselt on töötasu tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule.

§ 28

lg 2 p 2 sätestab tööandja kohustuse maksta töö eest tasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

1. Asjas esitatud poolte vahel 01.09.2018 sõlmitud tähtajatu kirjaliku töölepinguga on tõendatud, et hageja asus kostja juures tööle 01.09.2018 ehitustöölisena. Pooled leppisid töölepingus kokku täistööajaga töötamises, päevas 8 tundi ja nädalas 40 tundi ning töötasus 14 eurot tunnis (bruto). Töötasu tuli välja maksta üks kord kuus järgneva kuu
2. kuupäeval töötaja pangaarvele.
3. Hageja esitatud Luminor Bank AS-i arvelduskonto väljavõttega on tõendatud, et ta on saanud 02.10.2018 tööandjalt 225,60 eurot (neto) selgitusega „osaline palk“. EMTA-s hageja töötamise kohta tehtud andmetega on tõendatud, et kostja registreeris kannetega registris hageja töötamise alates 01.09.2018 ja lõpetas selle

§ 79alusel 19.10.2018.

Töötaja on töövaidluskomisjonile esitatud avalduses palunud tööandjalt välja mõista töötasu ajavahemiku 01.09.2018 - 14.10.2018 eest. Lähtudes eeltoodust pidi kostja tasuma hagejale töötasu ajavahemiku 01.09.2018 - 14.10.2018 eest summas 3360 eurot (240 tundi × 14 eurot). Töötaja on saanud palka 225,60 eurot (neto), s.o brutosummana 292,53 eurot. Kuna antud summa on välja makstud oktoobrikuus ja hageja asus kostja juures tööle alles septembrikuus, siis ei ole tema väide, et tegemist oli augustikuu palgaga põhjendatud ega tõendatud. Seega tuleb hageja töötasu nõue rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel osaliselt brutosummas 3067,47 eurot (3360 eurot - 292,53 eurot).

1. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on oma kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuna kohus tuvastas, et hagejale on töötasu osaliselt jäetud välja maksmata, siis vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 6 ja 113 lg-le 1 on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist põhinõudelt 3067,47 eurot alates 11.10.2018 kuni 17.03.2019, mis viivise kalkulaatoris arvutatuna on 106,23 eurot. Menetluskulude jaotus
2. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, siis tuleb jätta hagimenetluse kulud TsMS § 163 lg 1 alusel kostja kanda 83% ulatuses ja hageja kanda 17% ulatuses.
3. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
4. Kohus on seisukohal, et antud asjas on otstarbekas menetluskulud kindlaks määrata pärast kohtuotsuse jõustumist. 3 Kohtunik: /digitaalselt allkirjastatud/ 4