← Eesti

2-19-19825/21

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks

  1. detsembril 2020 avaliku e-toimiku kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-19-19825 Tsiviilasi K Di hagi V Di vastu elatise vähendamise nõudes Tsiviilasja hind 1530 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: K D (isikukood xxx; elukoht: xxx) Kostja: V D (isikukood xxx; elukoht: xxx) Kostja seaduslik esindaja: T P (isikukood xxx, elukoht: xxx) Kostja lepinguline esindaja Sofja Pevzner-Belošitski Menetluse liik Asja arutamine kohtuistungil 22.10.2020 ja jätkuvalt kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
  2. Jätta rahuldamata K Di hagi V Di vastu kohtuotsusega väljamõistetud elatise vähendamise nõudes. Menetluskulude jaotamine ja kindlaks määramine.
  3. Jätta kõik menetluskulud K Di kanda.
  4. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud.
  5. K Di ja T P kooselust sündis 05.02.2006 poeg V D.
  6. Hagejal on lisaks kostjale kooselust x 08.07.2015 sündinud tütar x (t/l 3).
  7. V Di emal T Pl on lisaks kostjale 09.03.2018 sündinud poeg x (t/l 53) ning T P ootab oma kolmandat last (t/l 48 ja 50).
  8. 28.10.2013 Viru Maakohtu Narva kohtumaja otsusega tsiviilasjas 2-13-32064 mõisteti K Dilt välja elatis V Di ülalpidamiseks 160 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, alates 02.07.2013 kuni V Di täisealiseks saamiseni 05.02.
  10. Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas 2-16-12821 mõisteti X Dalt (K Di emalt) asenduskohustusena välja elatis tema lapselapse V Di kasuks alates 25.08.2016 kuni lapse täisealiseks saamiseni poole Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses. Hageja nõue ja selle põhjendused.
  11. 18.12.2019 esitatud hagis palus K D vähendada temalt kostja kasuks välja mõistetud elatist 100.- euroni kuus.
  12. Hageja põhjendas oma nõuet hagi esitamisel sellega, et: - ta on töötu, tema ainukeseks sissetulekuks on töötu toetus 150 eurot kuus. Eelmises töökohas x OÜ-s makstud palk 600 eurot teda ei rahuldanud, mistõttu otsustas ta töölt lahkuda; - tal on lisaks kostjale ka teine laps, 08.07.2015 sündinud tütar V Da, kes jääb elatise mittemuutmisel vähem kindlustatuks kui kostja.
  13. Kohtuistungil selgitas hageja, et nüüdseks on ta töö leidnud, kuid töötab vaid poole koormusega ehk 4 tundi päevas ja palka saab umbes 600 eurot, sest rasket tööd ta teha ei suuda, kuigi töövõimetust tal ei ole. Elatise võlg kostjale on tal umbes 18.000 eurot, sest elatist ta kunagi maksnud kostjale ei ole. Samas on talle arusaamatu miks tema peab elatist lapsele maksma kui seda teeb tema ema, sest temalt mõisteti ka elatis kostja kasuks välja. Lk 2

(5)
  1. Oma nõude tõendamiseks esitas hageja järgmised dokumentaalsed tõendid: V Da sünnitõendi, V Da pangakonto väljavõtte, korteri kommunaalteenuste arve 2019 detsembrikuu kohta ja Eesti Energia arve hagejale. Kostja vastuväited ja põhjendused. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata.
  2. Kostja märgib kõigepealt, et tegelikult on hageja võlg kostja ees maksmata elatise näol juba 19.236,17 eurot, sest hageja kohtuotsust elatise maksmise kohta ei täida. On küll õige, et hageja emalt on ka asenduskohustusena välja mõistetud elatis kostja ülalpidamiseks ja S Da täidab kohtuotsust, kuid see ei anna alust hagi rahuldamiseks ja elatise vähendamiseks.
  3. Kostja ema väidetel moodustavad kostja ülalpidamiskulud 1480 eurot kuus, sest kostja söögiraha moodustab juba 500-700 eurot kuus, kuna ta on sportlane ja tegeleb aikidoga professionaalsel tasemel ning võistlusperioodil on tal eridieet. Lisaks sellele käib V D eesti keele eratunnis 3 korda nädalas, a`20 eurot, mis teeb kokku 320 eurot kuus, riietele ja jalanõudele kulub tal keskmiselt 200 eurot kuus, hügieenitarvetele 20 eurot kuus, ravimitele 20 eurot kuus, trennile 75 eurot kuus ning vabale ajale ja taskurahale kokku 140 eurot kuus.
  4. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole töövõimetu, mistõttu tuleb tal teha endast kõik olenev, et teenida sissetulekut, mis võimaldab tal ülal pidada oma mõlemat alaealist last vähemalt seaduses sätestatud miinimummääras. Eeldada tuleb, et lapse ülalpidamiskulud kuus on kahekordne elatise miinimummäär, millest poole maksmine ongi hageja kohustus.
  5. Kostja ema T P sissetulekuks on 550 eurot kuus netos, mida tõendab tema pangakonto väljavõte (t/l 39).
  6. Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja järgmised dokumentaalsed tõendid: T P pangakonto väljavõtted, kohtutäitur Andrei Kreki tõendi hageja elatise võlgnevuse suurusest kostja ees, s Spordikooli 2020.a oktoobri arve, ostutšekid kauplustest, T P raseda kaardi, Telia Eesti AS arve mobiiltelefoni ostmise eest tasumiseks ja B P sünnitõendi. Kohtuotsuse põhjendused.
  7. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et - kostja on hageja alaealine laps; - kostja elab koos emaga, - hagejal on lisaks kostjale veel üks alaealine laps; - kostja emal on lisaks kostjale samuti veel üks alaealine laps ning peagi sünnib kostja emal kolmas laps; - hagejalt on kostja ülalpidamiseks välja mõistetud elatis seaduses sätestatud miinimummääras, kuid hageja kohtuotsust ei täida; - hageja emalt on hageja asenduskohustusena samuti välja mõistetud elatis kostja kasuks seaduses sätestatud miinimummääras.
  8. Pooled vaidlevad selle üle kas käesoleval ajal esinevad alused, et rahuldada hageja nõue ja vähendada kostjalt kohtuotsusega välja mõistetud elatist alla seaduses sätestatud elatise miinimummäära või tuleks jätta elatise suurus muutmata. Lk 3
(5)
  1. Tulenevalt asjaolust, et kehtivas perekonnaseaduses puudub regulatsioon väljamõistetud elatise suuruse muutmise kohta, juhindub kohus käesolevas perekonnasjas kohtuotsuse tegemisel menetlusõiguslikult Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 459 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, pooltel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2). Otsust võib TsMS § 459 lg 2 järgi muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Elatise suuruse muutmist reguleerib ka TsMS § 497, mis sätestab, et elatise suuruse muutmist saab kumbki pool nõuda hagimenetluses, kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud on muutunud. Seega võimaldab seadus iseenesest kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust vähendada, kuid selle eelduseks on TsMS § 459 lg 1 punktides 1 ja 2 sätestatud asjaolud. Kokkuvõtlikult on elatise suuruse muutmiseks alust siis kui lapse vajadused ja/või vanemate varaline seisund on võrreldes esialgse kohtulahendi tegemise ajaga sedavõrd muutunud, et annavad aluse muuta elatise suurust, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Sellele seisukohale on oma lahendis 3-2-1124-15 p 11 jt asunud ka Riigikohus. Kohus on pooltele nende tõendamise koormust selgitanud.
  2. Lähtuvalt kohtuotsuse eelmises punktis märgitust tuleb selleks, et kohus saaks hagi rahuldada, kohtul tuvastada faktid, mille põhjal saab järeldada, et asjaolud, mis olid aluseks hageja poolt elatise maksmisele vastavalt 28.10.2013 Viru Maakohtu otsusele, millega mõisteti välja elatis seaduses sätestatud miinimummääras, on oluliselt muutunud, ning et see muutus on tekkinud pärast 28.10.2013, mil makstava elatise suurus kohtu poolt kindlaks määrati. Lisaks nimetatule tuleb käesoleval juhul tuvastada ka see kas hagejal esineb PKS § 102 lõike 2 teises ja kolmandas lauses märgitud mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla sama seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra ehk elatise alammäära, mida hageja on käesoleva hagi esitamisega palunud teha.
  3. Kuna elatise suuruse kindlaksmääramisele kohalduvad lisaks kohtuotsuse p-s 17 märgitule ka kõik need seadusesätted, mis reguleerivad elatise väljamõistmist, ja kostja on vastuväidetes hagile märkinud, et tema ülalpidamiskulud kuus on tegelikult 1480 eurot, sest ta tegeleb profispordiga, millega kaasnevad lisakulutused treeningule ja spetsiaalsele eridieedile võistlusperioodi ajal, kuid elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda eeldusest, et kostja ülalpidamiskulud on kahekordne seaduses sätestatud miinimummäär, tuleb kohtuotsuse tegemisel lähtuda eeldusest, et kostja ülalpidamiskulude suurus on vähemalt 584 eurot kuus, sest kohtu hinnangul ei tõenda kostja poolt esitatud kuludokumendid tema ülalpidamiskulu suuremas summas kui nimetatu.
  4. Hageja väidetava raske majandusliku olukorra osas asub kohus seisukohale, et nimetatu ei saa olla aluseks elatise vähendamisele kostja ülalpidamiseks. Kohus on seisukohal, et hagejal tuleb teha kõik endast olenev, et teenida töötasu nii palju, mis võimaldaks tal maksta elatist oma mõlemale lapsele seaduses sätestatud miinimummääras. Osalise koormusega töötamine või töötuks olemine ei saa olla mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamisel, sest hageja on töövõimeline isik, kes peab teenima nii palju sissetulekut, et oma laste ülalpidamisel osaleda vähemalt miinimummääras, mida hageja kuni käesoleva ajani teinud ei ole (tõendab hageja elatise võla suurus t/l 40). Kohus juhib hageja tähelepanu asjaolule, et kostja ema T P töötasu Lk 4
(5)suuruseks oli
  1. aastal 550,38 eurot kuus (tõendab tema pangakonto väljavõte t/l 45), mis on veel väiksem kui hagejal, kuid tema on suutnud lapse ülalpidamiskohustust täita. Seega tuleb seda teha ka hagejal.
  2. Kohtu hinnangul ei saa elatise vähendamise aluseks käesoleval juhul olla ka see, et hagejal on lisaks kostjale veel üks alaealine laps (tõendab V Da sünnitõend t/l 3), sest ka kostja emal on lisaks kostjale veel üks alaealine laps B P (tõendab sünnitõend t/l 53) ning peagi sünnib kostja emal veel üks laps, mida tõendab T P rasedakaart (t/l 48). Seega saab lähiajal olema kostja emal kolm ülalpeetavat alaealist last, kuid hagejal on neid kaks. Sissetulek aga on kostja emal isegi väiksem kui hagejal.
  3. Asjaolu, et hageja emalt S Dalt on hageja täitmata asenduskohustusena välja mõistetud elatis kostja ülalpidamiseks (tõendab Harju Maakohtu otsus tsiviilasjas 2-16-12821 t/l 56-57), ei vabasta hagejat kostja ülalpidamisese kohustusest ega saa olla ka aluseks elatise vähendamisele.
  4. Kõige eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kohtu käsutuses olevate tõenditega ei leidnud tõendamist asjaolud, mis võimaldaksid hagejalt väljamõistetud elatist vähendada alla seaduses sätestatud alammäära nagu hageja seda teha on palunud ja hageja poolt esitatud hagi elatise suuruse muutmiseks tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
  5. Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 162 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda ja kostja menetluskulud hageja kanda.
  6. Kuna pooled kohtule menetluskulude nimekirja kohtu poolt antud tähtajaks ei esitanud ja ka toimikust ei nähtu menetluskulude kandmist poolte poolt, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Tsiviilasja hinna määramine.
  7. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas kohtusse hagi, milles palus vähendada temalt väljamõistetud elatise suurust 170 euro võrra, s.o. 270 eurolt (2019.a. elatise miinimummäär) 100-le eurole, on käesoleva tsiviilasja hind 1530 eurot (9 x 170). /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik Lk 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.